• Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757, Rüütli 23 Tartu 51006) • Hageja esindaja Keiu Pettai (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; Rüütli 23 Tartu 51006; e-post: [email protected]; tel 6681828) • Kostja: Evelin Liibert (isikukood XXX; XXX) 10.03.2016
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi. Mõista Evelin Liibertilt Bigbank AS kasuks välja 9391.75 eurot. Jätta ülejäänud osas hagi läbi vaatamata. Kohtuotsus kuulub täitmisele solidaarselt Julia Betsi poolt 10.01.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600042/15KT ja selle muudatuste alusel tasutud summadega.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Evelin Liiberti kanda.
2.Mõista Evelin Liibertilt Bigbank AS kasuks menetluskuludena välja 650 eurot. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Bigbank AS esitas 27.03.2015 hagi Evelin Liiberti vastu võla välja mõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja korrigeeris menetluse käigus nõude suurust ja palus 05.02.2016 seisuga kostjalt välja mõista 9466.75 eurot – 3483.94 eurot tagastamata krediidisumma, 3819.80 eurot intress, 53.13 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 2109.88 eurot viivis. Kohtuistungil vähendas hageja oma põhivõla nõuet veel 75 euro võrra ning lõpliku nõude suuruseks on 9391.75 eurot (s.h 3408.94 eurot põhivõlg). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Julia Bets 10.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600042/15KT, kaks kokkulepet lepingutingimuste muutmise kohta ning neli kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 6 järgi andis hageja krediidisaajale üle 5 312.57 eurot, võlgnik oli kohustatud tasuma lepingu sõlmimise tasu 53.13 eurot ja intressi 24.15% aastas. Lepingule kohaldati BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimusi S. Hageja sõlmis nõude tagamiseks kostjaga 10.01.2006 käenduslepingu, mida muudeti 27.05.2006 kokkuleppega. Käenduslepingu muudatuse kohaselt on käendaja vastutuse maksimummääraks 12 728.32 eurot ning käenduse tähtaeg 01.06.2018. Käendaja vastutas ka tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Kostja ja põhivõlgnik vastutavad solidaarselt, pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Põhivõlgnik ei täitnud alates 2009. a novembrist kokkuleppe nr 6 tingimusi, hageja esitas põhivõlgniku tehtud maksete arvestuse (lk 83). Hageja saatis 22.12.2011 põhivõlgnikule ja käendajale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andis võla likvideerimiseks täiendava tähtaja ja ütles 16.01.2012 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise hetkeks olid tasumata põhivõla maksed kogusummas 4936.96 eurot, intress kokku 3821.73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista:
1.põhivõlgnevuse 4008.94 eurot üldtingimuste p 2.1, 5.3 ja käenduslepingu alusel.
2.sissenõutavaks muutunud tasumata intress 24,15% krediidisummast ühe aasta kohta summas 3819.80 eurot üldtingimuste p 2.1, 5.3 ja käenduslepingu alusel. Pärast lepingu ülesütlemist on tasutud 1.95 eurot;
3.Viivised 24,15% aastas seisuga 27.03.2015 summas 2109.88 eurot. Viivisemääraks tuleb lugeda poolte vahel kokku lepitud intressimäär. Hageja esitas viiviste nõude väiksemas ulatuses, lepingu järgi oleks tal õigus nõuda viivised 3733.82 eurot.
4.Lepingu sõlmimise tasu 53.13 eurot kokkuleppe nr 6, üldtingimuste p 5.3 ja käenduslepingu alusel. Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et tulenevalt üldtingimuste p 9.1 luges hageja kostja poolt antud aadressi õigeks ning saatis teatised lepingujärgsele aadressile. VÕS § 146 lg 1 ja 2 antud asjas ei kohaldu. Hagi ei ole aegunud, kuna hageja esitas Soome kohtule Euroopa maksekäsu avalduse. Soome kohtus kestis menetlus 02.12.2014 kuni 18.02.2015.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas järgmised vastuväited: • põhivõlgnik tasub hagejale võlga ning on põhjendatud eeldada, et tasumine toimub poolte kokkuleppel. Seega ei ole hagejal nõuet käendaja vastu; • nõutava võlasumma teke on ebaselge; • kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi meeldetuletust. Käenduslepingus märgitud aadress ei ole alates 2008. aastast kostja elukoht. Hagejal on kostja meiliaadress, aga sinna ei ole ühtegi teadet
• •
•
tulnud. Tulenevalt VÕS § 146 lg 1 ja 2 on hagejal kohustus teavitada kostjat, kui põhivõlgnik oma kohustusi ei täida. Kuna hageja seda ei teinud, ei ole kostja kohustus suurem kui võlgnikul lepingu ülesütlemise hetkel; lepingu sõlmimise tasu sisaldub juba maksegraafikus; 10.01.2006 käenduslepingu sisu ei ole piisavalt määratletud. Kostja ei saanud aru lepingu sisust ega tegelikust vastutuse ulatusest. Kostja kirjutas käenduslepingule alla sundolukorras, raskes ja majanduslikult halvas seisundis. 27.05.2006 lepingu muudatuse sõlmimist kostja ei mäleta. Kuna laenusumma ületas kostja 30 kuu sissetuleku, rikkus hageja lepingu sõlmimisel mõistlikkuse põhimõtet. Eeltoodu alusel on käenduslepingu sõlmimine tühine; hageja nõue on aegunud, käendusleping on sõlmitud tähtajaga 01.06.2012.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb poolte ütluste ja TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised vaidluse all mitteolevad asjaolud: • 10.01.2006 sõlmisid hageja ja Julia Bets tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis Julia Betsile krediiti 35 000 krooni tagasimakse tähtajaga 05.05.2010 (I kd lk 9-14). • 10.01.2006 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu hageja ja Julia Betsi vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste käendamiseks (lk 57-58). Käendaja vastutuse maksimumsummaks oli 114 240 krooni; • 27.05.2006 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu muutmise kokkuleppe (lk 59). Käendaja vastutuse maksimumsummaks oli 199 155 krooni ehk 12 728.32 eurot. Käenduslepingu tähtajaks loeti 01.06.2018. • 29.05.2006 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, lepingule kohaldati üldtingimusi S (lk 15-22). Võlgnetavaks summaks jäi 44 247.57 krooni; • 11.08.2006 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (lk 23-30). Võlgnetavaks summaks jäi 74 095.31 krooni; • 15.01.2007 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 3 lepingutingimuste muutmise kohta (lk 31-37); • 29.01.2007 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 4 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (lk 38-42). Võlgnetavaks summaks jäi 83 685.33 krooni; • 04.11.2008 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 5 lepingutingimuste muutmise kohta (lk 43-49); • 24.04.2009 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 6 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (lk 50-56). Võlgnetavaks summaks jäi 5312.57 eurot; • 16.01.2012 kirjaga ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles (lk 62, 63). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, intressi, viivised ja lepingu sõlmimise tasu.
4.Kostja väitel on käendusleping tühine, kuna selle sisu ei ole piisavalt määratletud ning kostja kirjutas käenduslepingule alla sundolukorras. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Poolte vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud, millises summas kostja Julia Betsi kohustuste eest vastutab ning mis on käenduslepingu tähtaeg. Hageja on esitanud nõude väiksemas summas kui 27.05.2006 lepingus toodud vastutuse summa, samuti ei ole möödunud käenduslepingu tähtaeg. 27.05.2006 kokkuleppe kohaselt vastutab kostja Julia Betsi kohustuste eest, mis on tekkinud enne 01.06.2018, s.t praeguseks tekkinud kohustuste eest. Kostja ei saa viidata enda sundolukorrale. Laenulepingute või nende muutmise kokkulepete tühisuse võiks kaasa tuua põhivõlgniku Julia Betsi sundolukord. Kostja vastusest ei selgu, kuidas puutus
käenduslepingute sõlmimisse tema majanduslik olukord – kostja ei saanud eelduslikult käenduslepingute sõlmimisel raha ega saanud järelikult olla ka sundolukorras. Seega ei saa kohus tuvastada, et poolte vahel sõlmitud käendusleping oleks tühine.
5.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul ei ole käenduslepinguga seda erinevalt kostja väidetust sätestatud. Käenduslepingu p 2 ja muutmise kokkuleppest tuleneb, et hagejal tekib nõudeõigus kostja vastu hetkest, kui põhivõlgnik oma kohustusi ei täida. Käendaja vastu nõude esitamise eelduseks ei ole lepingute kohaselt nõude esitamine ning täitmise võimatus põhivõlgniku poolt. Hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu.
6.Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Kuna kostja vastutab hageja ees kuni 01.06.2018 tekkinud kohustuste eest, on hageja nõue aegunud, kui tema nõue põhivõlgniku vastu on aegunud. Põhivõlgnikul oli kohustus teha hagejale makseid maksegraafiku alusel ja seega kohaldub aegumisele TsÜS § 154. Nimetud paragrahv sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja 18.06.2015 kirja kohaselt oli võlgnikul lepingu ülesütlemise hetkeks tasumata maksed alates 01.07.2011. Kuni hagi esitamiseni 27.03.2015 laekus hagejale põhivõla katteks 783.03 eurot. Kuna enne lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnikul tasumata põhiosa makseid 189.07 eurot, oli enne hagi esitamist kõik põhivõla maksed tasutud vähemalt kuni lepingu ülesütlemiseni (I kd lk 84), nende tasumist ei nõuta hagiga ning kohus nende aegumist ei analüüsi. Hageja ütles tarbijakrediidilepingu üles 16.01.2012 kirjaga ning sellest hetkest muutus kogu hageja nõue VÕS § 416, § 195 lg 5 alusel sissenõutavaks. Järelikult hakkas hageja nõue aeguma 01.01.2013 ning pidi aeguma 01.01.2016. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine muuhulgas avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitatud tõendist nähtub, et hageja on esitanud 02.12.2014 kostja vastu Helsinki esimese astme kohtusse Euroopa maksekäsu avalduse, menetlus lõpetati 18.02.2015 määrusega (II kd lk 12). Seega oli aegumine peatunud 2 kuud ja 16 päeva ning hageja nõue kostja vastu oleks aegunud 17.03.2016. Hagiavaldus on esitatud 27.03.2015. Hagi ei ole aegunud. Kuivõrd aegunud ei ole põhikohustus, ei ole TsÜS § 144 alusel aegunud ka kõrvalkohustused.
7.Kostja viited meeldetuletuste mittesaamisele ei ole asjakohased, kuna hageja ei ole sellega seotud kulude väljamõistmist nõudnud. Viide VÕS § 146 lg 1 ja 2 ei ole asjakohane. Kostja ei ole väitnud, et kohus oleks välja kuulutanud Julia Betsi pankroti.
8.Kostja on esitanud vastuväite, et võla tekkimine on ebaselge. Kohus on kontrollinud, et hageja on arvesse võtnud kõiki kostja nimetatud makseid kuni 16.06.2015 (I kd lk 89) ning vähendanud ka kohtumenetluse käigus nõuet. Viimane summa, mille tõttu hageja nõuet vähendas, oli 2016.a tasutud 75 eurot. Hageja nimetatud põhivõlg kattub kostja toodud maksetega, v.a 15.03.2016 tasutud 75 eurot. Nimetatud summa on tasutud pärast kohtuistungit, hageja ei ole saanud selles osas oma nõuet vähendada ning kohus selle tasumisega ei arvesta. Kostja saab alates 10.03.2016 tasutud summadele viidata hagejaga maksegraafikut kokku leppides või täitemenetluses. Kostja ei ole osundanud konkreetselt ühelegi põhivõlgniku poolt tehtud maksele, mida hageja ei ole arvestanud (v.a 2016.a märtsis tasutud 75 eurot) ning hagi tuleb VÕS § 402; 396 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108; 145 lg 1 alusel selles osas rahuldada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 3408.94 eurot.
Osas, milles hageja on põhivõlgnevuse nõudest loobunud, jätab kohus hagi läbi vaatamata.
9.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seisuga 27.03.2015 (s.t hagiavalduse esitamiseni) kokku summas 2109.88 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt „kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“. Kuna pooled on kokku leppinud intressimääras 24.15% aastas ning kostja ei ole hageja toodud arvutusi vaidlustanud (I kd lk 64), mõistab kohus viivise välja hageja taotletud summas. Kostja ei saa esitada viiviste osas vastuväidet VÕS § 146 lg 3 alusel, kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks enne hagiavalduse esitamist küsinud hagejalt teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta.
10.Kohus on kontrollinud, et hageja on esitanud seadusele vastavalt intressi nõude kuni lepingu ülesütlemiseni (I kd lk 88). Kuna kostja ei ole väitnud, et intressi katteks on tehtud makseid ega vaidlustanud intressi suurust, mõistab kohus VÕS § 94 alusel välja intressi 3819.89 eurot.
11.Kostja on esitanud vastuväite lepingu muutmise tasu osas. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kokkuleppe nr 6 kohaselt on lepingu muutmise tasu 53.13 eurot ning see tasutakse vastavalt maksegraafikule. Kokkuleppele lisatud maksegraafikust nähtub, et tasu on lisatud 02.11.2009 makstavale summale, kogusumma on 1107.80 eurot. Hageja esitatud makstud summade tabelist nähtub, et 05.11.2009 tasus põhivõlgnik 63.91 eurot. Tulenevalt VÕS §-st 415 lg 2 ei saanud tasutud summat arvestada lepingu muutmise tasu katteks, see on tasumata ning hageja nõue tuleb kokkuleppe nr 6 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 9391.75 eurot – 3408.94 eurot tagastamata krediidisumma, 3819.80 eurot intress, 53.13 lepingu sõlmimise tasu ja 2109.88 viivis. Kohus märgib, et kostja vastutab solidaarselt Julia Betsiga.
12.Menetluskulud TsMS § 162 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus andis hagejale menetluskulude esitamiseks tähtaja 24.03.2016. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 31.03.2016 ning palus tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et tähtaja pikendamise ei ole põhjendatud. Hagejat esindas jurist, kes pidi olema piisavalt hoolas ning järgima kohtu antud tähtaega. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu 100 eurot ning riigilõiv 600 eurot. Hageja lõplikuks nõudeks jäi 9391.75 eurot, millelt tuleb riigilõivu tasuda 550 eurot. Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Hagejal on õigus esitada avaldus ülejäänud summast poole tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Kohus loeb hageja õigusabikulud mõistlikeks, arvestades hageja esitatud dokumentide mahtu ning kohtuistungil viibimist. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 650 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.