Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-61701
Tsiviilasi
Danske Bank A/S-i hagi Kaido Kiili (endise perekonnanimega Tereping) vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
25 075,50 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Danske Bank A/S apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Danske Bank A/S (Eesti filiaali registrikood: 11488826; asukoht: Tallinn Narva mnt 11), esindaja Krista Arraste Vastustaja (kostja): Kaido Kiil (isikukood: XXXXXXXX; elukoht: XXXXX)
esindajad
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
valdusesse saamiseks, mis õnnestus alles 25.08.2011, tuleb nimetatud kuupäevast hakata arvestama nõude aegumist.
ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud tl 52 oleva OÜ Reeborn arvega 12.07.2011, et sõiduk registrimärgiga XX on transporditud Soomest Pihlajanmäkist läbi Espoo Tallinnasse. Seega tagastati liisingulepingu ese hagejale 1 aasta ja 5 kuud pärast liisingulepingu ülesütlemist. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tema nõudeõigus liisingueseme ostuhinna tasumise ja selle finantseerimise kulude hüvitamiseks tekkis alles sõiduki tagastamisest juulis 2011. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-104-14 selgitanud, et olukorras, kus liisinguandja jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisingueseme omanikuks, kuid liisinguvõtja ei tagasta talle kolmanda isiku valdusesse jäänud liisingueset, ei tule VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud hüvitise suuruse määramisel VÕS § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtust arvestada. Sellisel juhul on liisinguandjal õigus nõuda liisinguese välja kolmandalt isikult, kelle ebaseaduslikus valduses see on, ning liisingueseme jääkväärtus tuleb liisinguandjale hüvitatavatest kuludest maha arvata. Samas on liisinguandjal sellises olukorras õigus loovutada liisingueseme väljaandmise nõudeõigus liisinguvõtjale, kellel ei ole õigust keelduda loovutatud õigust vastu võtmast. Kui liisinguvõtja saab liisingueseme oma valdusse ja tagastab liisingueseme liisinguandjale pärast nõudeõiguse loovutamist, tuleb kohaldada VÕS § 367 lg-t 3 (p 14). Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hageja nõue vara ostuhinna hüvitamiseks 11 122,98 euro ulatuses on aegunud. Liisinguleping öeldi üles ja nõuti vara tagastamist 08.03.2010 saadetud kirjaga. Mõistlik tähtaeg kohustuse täitmiseks, mis seisneb ainult asja üleandmises, mitte selle valmistamises, parandamises vm aega nõudvas tegevuses, on kohtu hinnangul 3 kuud. Arvestades ka seda, et posti teel hageja nõudekirja kohale toimetamine võis aega võtta veel 3 päeva, tuli sõiduk tagastada/kohustus täita hiljemalt 11.06.2010 kell 24.00. Hagi on kohtusse esitatud 30.12.2013, st enam kui kolme aasta möödumisel kohustuse täitmise mõistlikust tähtajast arvates. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel saab esitada enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Üldtingimuste p-i 8.1. kohaselt oli liisingueseme kindlustamine ja sellega seotud kulutuste kandmine liisinguvõtja kohustus. Vara pidi olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on kapitalirendilepingu alusel liisinguvõtja valduses. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et liisinguvõtja kindlustas ise sõiduki. Tulenevalt üldtingimuste punktidest 8.3. ja 8.4. oli hagejal sellisel juhul õigus ja volitus kindlustada liisinguese hageja poolt valitud kindlustusseltsis ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Liisinguvõtjale oli koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, maksete sissenõudmiseks esitati liisingulepingu kehtivuse ajal liisinguvõtjale arved koos kasutusrendilepingust tulenevate kuumaksetega (periood 15.12.2009 kuni 15.03.2010; tl 36-43). Kostja ei ole vastu vaielnud nimetatud arvete alusel kasutusrendilepingu maksete tasumise kohustusele. Hageja nõue 728,77 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustusmaksete osas ei ole aegunud 30. detsembriks 2013 ja kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Pärast lepingu ülesütlemist ei olnud sõiduk enam liisinguvõtja valduses liisingulepingu alusel. Kasutusrendilepingu ülesütlemise ajal 03.08.2010 kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt on kindlustusvõtjaks sõiduki omanik. Liisingueseme kaskokindlustuse lepingu (tl 44) sõlmis samuti liisinguandja, kes lepingu alusel maksis ka kindlustusmakseid. Kohus oli seisukohal, et pärast kasutusrendilepingu ülesütlemist ei olnud liisinguvõtja enam kohustatud tasuma kindlustusmakseid, sest selle kohustuse sõiduki omaniku (hageja) eest võttis liisinguvõtja endale lepingu alusel. Lepingu lõppemisel lõppes liisinguvõtja kohustus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-1-07 p-i 28 kohaselt „Kolleegium märgib, et sõltuvalt kindlustusperioodi pikkusest oleks kostjal olnud õigus ka sellest võrdelisele mahaarvamisele aja eest, mille võrra auto kindlustus kestab edasi lepingu lõppemisele
järgneval ajal.“ Hageja nõudel hüvitada pärast kasutusrendilepingu ülesütlemist hageja poolt tasutud kindlustusmaksed summas 1 414,77 eurot puudub nii lepingust kui ka seadusest tulenev alus. Muid VÕS §-s 3 loetletud võlasuhte tekkimise aluseid ei ole hageja kohtule tõendanud. Sellisel juhul tekib ka küsimus käendaja vastutusest, kes käenduslepingu kohaselt kohustus vastutama kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kahju hüvitamise nõue ei saa üldjuhul muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud. Ka sõiduauto tagastustasu võib olla lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb auto liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes (3-2-1-112-06 p 11). Kohus oli seisukohal, et hageja nõue sõiduki tagastamise kulude hüvitamiseks summas 3 290,61 eurot ei ole aegunud, sest kahju tekkis toimingute tegemisest alates juulist 2011 ja hagi kohtusse esitamise ajaks ei olnud ühegi kahju tekkimisest möödunud kolme aastat. Kostja ei ole vastu vaielnud kulude koosseisule ja suurusele. Kohtu hinnangul on tl 52 oleval OÜ Reeborn esitatud arvel loetletud toimingud: vara tagastusteenus 1600 eurot ja transporditeenus 727,16 eurot (ilma käibemaksuta), mõistliku ja põhjendatud hinnaga, arvestades vara asukoha tuvastamist Soomes Pihlajamäkil ning selle toimetamist Eestisse. Vara realiseeriti 8 500 euro eest, seega vara tagasisaamise kulutused ei olnud suuremad vara väärtusest. OÜ Reeborn arve tasuti 22.07.2011 (maksekorraldus tl 53). Moneklar OÜ arve kohaselt (tl 54) oli liisingueseme müügi vahendustasu 580,69 eurot, riigilõiv 12,78 eurot ja uute duplikaatnumbrite soetamise tasu 19,17 eurot (kõik ilma käibemaksuta), kokku 612,64 eurot. Nimetatud summa on tasutud 06.02.2012 (maksekorraldus tl 55). A2-Autowelt OÜ-le on hageja tasunud sõiduki BMW X5 089TGE võtme eest 209,53 eurot (ilma käibemaksuta, maksekorraldus tl 59), võtmete kodeerimise ja sõiduki transpordi eest 122,11 eurot (ilma käibemaksuta, maksekorraldus tl 57) ning sõiduki registreerimistunnistuse duplikaadi eest 19,17 eurot (ilma käibemaksuta, maksekorraldus tl 61). Kostja käendajana vastutab pärast liisingulepingu ülesütlemist auto liisinguandjale tagastamisega (valduse taastamisega) ja selle võõrandamisega seotud lisakulude hüvitamise eest VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § § 142 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hageja nõude lisaks kostja poolt õigeks võetud 2 252 eurole veel (728,77+3 290,61) 4 019,38 euro ulatuses, kokku 6 271,38 euro ulatuses. Hageja on arvestanud viiviseid põhivõlalt alates kostjale 21.02.2012 nõudekirjas antud tasumise tähtajast 02.03.2012 (hagiavalduse punkt 3.1; tl 8). Hagiavalduse kohtusse esitamiseni möödunud 668 päeva eest on viivis (6271,38 x 0,3 % x 668) 12 567,85 eurot. Arvestades hageja nõuet välja mõista viivis ainult põhivõla ulatuses ning kohtupraktikat põhivõlga ületava viivise väljamõistmise kohta üksnes erandlikel asjaoludel, mõistis kohus kostjalt välja viivise 6 271,38 eurot. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust viivise vähendamiseks seaduses sätestatud määrani. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 850 eurot ja esindaja õigusabi kulu 699,75 eurot, kokku 1 549,75 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud esitatud suuruses põhjendatud. Kostja ei ole esitanud omapoolset menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõuet. Kohus rahuldas hageja 38 544,23 euro suuruse nõude 12 542,76 euro, s.o 32,5% ulatuses, mistõttu hageja kanda jääb 67,50% kõikidest menetluskuludest. Kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on seega (1549,75 x 32,5 %) 503,69 eurot.
Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole apellandi nõude vara ostuhinna hüvitamiseks 11 122,98 euro ulatuses aegunud. Kaido Kiil (Tereping) oli liisinguvõtja Velmac OÜ omanik ja juhatuse liige. Kostja on tegutsenud pahatahtlikult, jättes teadlikult hagejale tagastamata liisingulepingu objekti; 2) ei nõustu apellant sellega, et kindlustusmaksete nõudel summas 1 414,77 eurot puudub nii lepingust kui ka seadusest tulenev alus; 3) on kohus jätnud ebaõigesti rahuldamata ka apellandi viivisenõude summas 12 537,75 eurot.
kooskõlas olukord, kus liisinguandjal võib valduse taastamisele kuluda aastaid ning enne valduse taastamist ei muutugi nõue sissenõutavaks. Maakohus leidis, et mõistlikuks tähtajaks valduse taastamisele on 3 kuud. Ringkonnakohus leiab, et praeguses vaidluses tuleb liisingueseme valduse tagasisaamise võimatuse asjaoludest teadasaamise mõistlikuks ajaks pidada ca 6 kuu pikkust perioodi, mille jooksul liisinguandja saab anda liisinguvõtjale täiendava tähtaja liisingueseme tagastamiseks ning teha vajadusel toiminguid liisingueseme asukoha väljaselgitamiseks ja valduse taastamiseks. Sellisel juhul muutus liisinguandja nõue sissenõutavaks kuue kuu möödumisel lepingu ülesütlemisest, s.o 11.09.2010. a (kui arvestada ka seda, et hageja nõudekirja kättetoimetamine võis aega võtta 3 päeva). Kuna hagi esitati kohtusse 30.12.2013. a ehk enam kui kolme aasta möödumisel nõude sissenõutavaks muutumisest alates, on haginõue ostuhinna 11 122,98 euro hüvitamiseks aegunud. Ringkonnakohus märgib, et kui alternatiivselt leida, et käesoleval juhul oli mõistlikuks ajaks kuus kuud alates sellest ajast, kui hageja pöördus OÜ Reeborn poole valduse taastamiseks, siis on haginõue ostuhinna hüvitamiseks siiski aegunud. Hageja pöördus OÜ Reeborn poole 12.05.2010. a, kuus kuud möödus seega 12.11.2010. a. Hagi esitati kohtusse 30.12.2013. a ehk kolme aasta möödudes nõude sissenõutavaks muutumisest alates.
maakohtu otsus muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kostja ei ole esitanud omapoolset menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõuet. Samuti ei ole kostjal seaduse alusel väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kuna kostja ei ole ringkonnakohtus menetluskulusid kandnud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik määrata kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.