Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

täitemenetluse peatamine käesoleva kohtuotsuse jõustumise järel. Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtuotsuse resolutsioon tehakse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, algab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva möödumisel kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 13.04.2007 käenduslepingu nr KÄ-270413VE-1, mille p 1 kohaselt võttis kostja käendajana endale vastutuse kasutusrendilepingust nr 270413VE tulenevate Velmac OÜ (edaspidi – liisinguvõtja) kohustuste täitmise eest, sh liisingumaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 45 688.52 eurot. Kasutusrendilepingu kohaselt võttis liisinguvõtja liisingusse sõiduauto BMW X5 3,0 TDI ja kohustus maksma tasu rendiperioodiga 60 kuud. Liisinguvõtja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja jättis tasumata detsember 2009 kuni märts 2010 vara rendi-, intressija kindlustusmaksed. Hageja esitas 08.03.2010 liisinguvõtjale vara tagastamise nõude ja palus tagastada liisinguesemeks olnud vara nõudel märgitud müügiplatsile. Liisinguvõtja ei tagastanud vara mõistliku aja jooksul, mille järel hageja pöördus koostööparteri, OÜ Reeborn poole vara tagastusteenuse saamiseks. OÜ Reeborn andis lepingu objektiks olnud sõiduki hagejale üle 25.08.2011. Hageja hindas sõiduki turuväärtuse ja suunas selle müüki 25.08.2011 koostatud akti kohaselt. 31.08.2011 esitas hageja liisinguvõtjale ja kostjale teatise, milles märkis, et sõiduk on suunatud müüki alghinnaga 11 000 eurot ning hinda alandatakse ühe kuu möödumisel. Hageja realiseeris sõiduki hinnaga 10 200 eurot (sh käibemaks). Pärast vara müümist esitas hageja liisinguvõtjale ja kostjale 21.02.2012 nõudekirja vara müügi arvelt rahuldamata jäänud nõuete tasumiseks 10 päeva jooksul. Vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemise aja seisuga oli 19 622.98 eurot. Tasumata rendimaksete võlg oli selleks momendiks 1 720.43 eurot. Intressi võlg oli 531.57 eurot. Tasumata kindlustusmaksed olid lepingu ülesütlemise hetkel summas 728.77 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist lepingu eseme tagastamata jätmise tõttu lisandunud kindlustusmaksed on summas 1 414.77 eurot, kokku 2 143.54 eurot. Hagejal on kaasnenud vara tagastusteenuse ja vahendusteenuse kasutamisega, võtme valmistamise ja kodeerimisega ning registreerimistunnistuse duplikaadi vormistamisega lisakulud summas 3 290.61 eurot. Pärast vara realiseerimist 8 500 euro eest (ilma käibemaksuta) jäi üles nn müügikahju summas 11 122.98 eurot. Sellele lisanduvad tasumata intress, rendi- ja kindlustusmaksed ning vara tagasisaamiseks ja võõrandamiseks tehtud lisakulud. Kokku on kostja põhivõlg hageja ees 19 006.33 eurot ja intressivõlg – 531.57 eurot. Kostjale on saadetud nõudekiri

21.02.2012, milles on antud võla tasumise tähtaeg 02.03.2012. Alates sellest kuupäevast on hageja arvutanud viivist põhivõlalt 19 006.33 eurot lepingus kokkulepitud määras, so 0,3 % viivitatud summalt päevas, mis on kokku 38 088.68 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet põhivõla suuruseni, so 19 006.33 euroni ning ei nõua lisanduvat viivist. Kostja vastustab võla tasumise eest käenduslepingu alusel. Hageja arvates ei ole tema nõuded aegunud. Liisingulepingu kohaselt kohustus liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral tagastama hagejale vara ja varaga seotud dokumentatsiooni koheselt. Lisaks tuli tagastada sõiduki võtmed ja signalisatsioonipuldid. Liisinguvõtja vara ei tagastanud. OÜ Reeborn ei leidnud liisitud sõidukit Eestist, kuid sai vihje, et see võib asuda Soomes. Selle tõttu pöördus OÜ Reeborn oma Soome koostööpartneri poole. Sõiduk leiti Soomest ja transporditi Eestisse, mis tõi kaasa lisakulud 3 290.61 euro ulatuses. Lähtudes sellest, et liisinguvõtja ei täitnud lepingus märgitud kohustust tagastada vara liisinguandjale ning liisinguandja pidi seetõttu tegema täiendavaid pingutusi vara oma valdusesse saamiseks, mis õnnestus alles 25.08.2011, tuleb nimetatud kuupäevast hakata arvestama nõude aegumist. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud kahjude hüvitamist. Hageja on seisukohal, et enne sõiduki tagastamist ei ole võimalik esitada liisinguvõtja ja/või käendaja vastu kahjuhüvitamise nõuet. Hageja käsitlust toetab VÕS-i §-s 367 lg 3 sätestatu, mille kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisinglepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb liisinglepingust tulenevate kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja ei nõustu ka sellega, et viivisenõue on ebamõistlikult suur. Liisinglepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3 % päevas. Selline viivise määr on kooskõlas kohtupraktikaga ning ei ole vastuolus heade kommetega, vastavalt Riigikohtu seisukohtades väljatoodule. Lisaks palub hageja arvestada asjaolu, et viivist on vähendatud põhinõude suuruseni. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses ei vaidlusta hageja ja Velmac OÜ vahel 13.04.2007 kasutusrendilepingu nr 270413VE sõlmimist ning samal kuupäeval hageja ja kostja vahel käenduslepingu nr KÄ-270413VE-1 sõlmimist. Kostja tunnistab hagi osaliselt, so maksegraafikujärgsete liisingumaksete võla 1 720.43 euro ja intressimaksete võla 531.57 euro ulatuses. Kostja vaidleb vastu vara jääkmaksumuse ja tagastamis-, kindlustus- ning müügikulude hüvitamise nõudele. Hageja ütles liisingulepingu üles 08.03.2010. Kostja arvates on mõistlik tähtaeg sõiduki tagastamise kohustuse täitmise nõudmiseks kolm kuud, mis möödus 09.06.2010. Hagi on kohtusse esitatud 30.12.2013, st enam kui kolme aasta möödumisel nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja on seisukohal, et kõik kohustused, mis tekkisid peale lepingu ülesütlemist, on aegunud. Hageja ei ole tõendanud, et vara tagastamise nõue on kostjale kätte toimetatud. Kostja oleks ise liisitud vara vastavalt lepingu ülesütlemise avaldusele ja vara tagastamise nõudele tagastanud, vältides sellega tekkivaid lisakulutusi summas 3 290.61 eurot. Kostja ei teadnud, et hageja on liisinglepingu üles öelnud. Kui OÜ Reeborn ei oleks sõidukit Soomest üles leidnud, siis jääb arusaamatuks, millal üldse algaks hageja nõuete aegumistähtaeg. Hageja loogikale tuginedes võiks kulude hüvitamise nõude aegumistähtaeg alata aastaid pärast liisingulepingu ülesütlemist.

Kostja on seisukohal, et kasutusrendilepingus kokku lepitud viivise määr 0,3 % viivitatud summalt päevas on ebamõistlikult suur. Viisvisenõue on esitatud rohkem kui 3 aastat pärast aegumata kohustuse (rendimaksete arved) sissenõutavaks muutumist. Kostja palub vähendada viivist VÕS §-s 113 2. lauses sätestatud määrani. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kostja taotleb aegumise kohaldamist. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-33-09 p 10 kohaselt ei tulene seadusest otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud tl 52 oleva OÜ Reeborn arvega 12.07.2011, et sõiduk registrimärgiga XXXX on transporditud Soomest Pihlajanmäkist läbi Espoo Tallinnasse. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk tagastati hageja poolt näidatud müügiplatsile enne juulit 2011. Seega tagastati liisingulepingu ese hagejale 1 aasta ja 5 kuud pärast liisingulepingu ülesütlemist. Kohus ei nõustu hagejaga, et tema nõudeõigus liisingueseme ostuhinna tasumise ja selle finantseerimise kulude hüvitamiseks tekkis alles sõiduki tagastamisest juulis 2011. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-104-14 selgitanud õiguslikku olukorda, kui liisinguandjale, kes on jätkuvalt liisingueseme omanik, seda pärast liisingulepingu erakorralist ülesütlemist ei tagastata: Olukorras, kus liisinguandja jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisingueseme omanikuks, kuid liisinguvõtja ei tagasta talle kolmanda isiku valdusesse jäänud liisingueset, ei tule VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud hüvitise suuruse määramisel VÕS § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtust arvestada. Sellisel juhul on liisinguandjal õigus nõuda liisinguese välja kolmandalt isikult, kelle ebaseaduslikus valduses see on, ning liisingueseme jääkväärtus tuleb liisinguandjale hüvitatavatest kuludest maha arvata. Samas on liisinguandjal sellises olukorras õigus loovutada liisingueseme väljaandmise nõudeõigus liisinguvõtjale, kellel ei ole õigust keelduda loovutatud õigust vastu võtmast. Kui liisinguvõtja saab liisingueseme oma valdusse ja tagastab liisingueseme liisinguandjale pärast nõudeõiguse loovutamist, tuleb kohaldada VÕS § 367 lg-t 3. (p 14). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue vara ostuhinna hüvitamiseks 11 122.98 euro ulatuses on aegunud. Liisinguleping öeldi üles ja nõuti vara tagastamist 08.03.2010 saadetud kirjaga. Mõistlik tähtaeg kohustuse täitmiseks, mis seisneb ainult asja üleandmises, mitte selle valmistamises, parandamises vm aega nõudvas tegevuses, on kohtu hinnangul 3 kuud. Arvestades ka seda, et posti teel hageja nõudekirja kohale toimetamine võis aega võtta veel 3 päeva, tuli sõiduk tagastada/kohustus täita hiljemalt 11.06.2010 kell 24.00. Hagi on kohtusse esitatud 30.12.2013, st enam kui kolme aasta möödumisel kohustuse täitmise mõistlikust tähtajast arvates.

lõppemist

Üldtingimuste p 8.1. kohaselt oli liisingueseme kindlustamine ja sellega seotud kulutuste kandmine liisinguvõtja kohustus. Vara pidi olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on kapitalirendilepingu (?) alusel liisinguvõtja valduses. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et liisinguvõtja kindlustas ise sõiduki. Tulenevalt üldtingimuste punktidest 8.3. ja 8.4. oli hagejal sellisel juhul õigus ja volitus kindlustada liisinguese

hageja poolt valitud kindlustusseltsis ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Liisinguvõtjale oli koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, maksete sissenõudmiseks esitati liisingulepingukehtivuse ajal liisinguvõtjale arved koos kasutusrendilepingust tulenevate kuumaksetega (periood 15.12.2009 kuni 15.03.2010; tl 36-43). Kostja ei ole vastu vaielnud nimetatud arvete alusel kasutusrendilepingu maksete tasumise kohustusele. Tulenevalt TsÜS §-s 154 sätestatust korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Hageja nõue 728.77 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustusmaksete osas ei ole aegunud 30. detsembriks 2013 ja kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel.

eurot ja uute duplikaatnumbrite soetamise tasu 19.17 eurot (kõik ilma käibemaksuta), kokku 612.64 eurot. Nimetatud summa on tasutud 06.02.2012 (maksekorraldus tl 55). A2-Autowelt OÜ-le on hageja tasunud sõiduki BMW X5 XXXX võtme eest 209.53 eurot (ilma käibemaksuta, maksekorraldus tl 59), võtmete kodeerimise ja sõiduki transpordi eest – 122.11 eurot (ilma käibemaksuta, maksekorraldus tl 57) ning sõiduki registreerimistunnistuse duplikaadi eest 19.17 eurot (ilma käibemaksuta, maksekorraldus tl 61). Kostja käendajana vastutab pärast liisingulepingu ülesütlemist auto liisinguandjale tagastamisega (valduse taastamisega) ja selle võõrandamisega seotud lisakulude hüvitamise eest VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § § 142 lg 1 alusel.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 850 eurot ja esindaja õigusabi kulu 699.75 eurot, kokku 1 549.75 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud esitatud suuruses põhjendatud. Kohtumenetlus on kestnud üle ühe aasta, kostja on esitanud kaja tagaseljaotsusele. Hageja esindaja on esitanud lisaks hagiavaldusele seisukohad menetluse taastamise osas, sisulised vastuväited kostja vastusele ja seisukoha kirjalikus menetluses. Kostja ei ole esitanud omapoolset menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõuet. Toimiku materjalide kohaselt kostjal seaduse alusel välja mõistmisele kuuluda võivaid menetluskulusid ei ole. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jagada proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, tulenevalt TsMS § 163 lg 1 sätestatust. Kohus rahuldab hageja 38 544.23 euro suuruse nõude 12 542.76 euro, so 32,5 % ulatuses, mistõttu hageja kanda jääb 67,5 % kõikidest menetluskuludest. Kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on seega (1549.75 x 32,5 %) 503.69 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.