Tsiviilasi nr 2-15-126967
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2016, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasi
Suomen Luottovalvonta OY hagi Ana Chokheli vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
968 eurot 95 senti hageja Suomen Luottovalvonta OY, välisriigi registrikood 2400904-2; asukoht Helsinki PL 311, 00181 Uusimaa, Soome Vabariik;
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja lepinguline esindaja Kamsakann, [email protected];
Kaspar e-post
kostja Ana Chokheli, isikukood XXXX; tegelik elukoht ei ole teada. Menetlus
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kirjeldav ja põhjendav osa Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja 03.09.2012 järelmaksulepingu nr 1211882/96ta (edaspidi – leping), mille alusel kostja omandas sülearvuti. Järelmaksusummaks lepingu järgi oli 417.50 eurot. Kaupmehe Järelmaks OÜ ütles 18.12.2012 kostjaga lepingu üles, sest kostja jättis osamaksed tasumata. Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas 07.07.2015 nõude kostja vastu Suomen Luottovalvonta OY-le. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks põhivõla 417.50 eurot, järelmaksuintressi 35.22 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 51.12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 352.38 eurot ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 417.50 eurot viivisemääraga 27% kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 417.50 euro ja intressivõlgnevuse 35.22 euro osas on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Hagejal on lepingu järgi õigus nõuda ka enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi. Vastavalt lepingu põhitingimustele (tl 26), oli järelmaksu intress 17,90% järelmaksusummast aastas ja intressimäär tagastamata järelmaksusumma jäägilt 30,2372% aastas. Hageja on hagiavalduses märkinud viivisemääraks 27% võlgnetavalt summalt aastas ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja nimetatud määras. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 51.12 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Lepingu üldtingimuste p 7.5 (tl 29) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Kaupmehe Järelmaks OÜ on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja (2 x 12.78 eurot) ja lepingu ülesütlemisavalduse (25.56 eurot). VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Lepingust nähtub, et sellele kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.
VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 10 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 30 eurot (3 × 10) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 95% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 95% ulatuses hageja ja 5% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 400 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 225 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 250 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 95% ehk 237.50 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.