J S hagi N S vastu elatise vähendamise nõudes N S vastuhagi J S vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi: 2430 eurot; Vastuhagi: 6905,25 eurot;
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: J S (isikukood: xxx; xxx); Hageja lepinguline esindaja: H K (e-post: xxx); Kostja: N S (isikukood: xxx; xxx); Kostja seaduslik esindaja: A S (isikukood: xxx; Calle xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Rahuldada vastuhagi osaliselt.
3.Muuta Pärnu Maakohtu 21.05.2019 maksekäsu määrusega nr 2-19-107587 N S (isikukood: xxx) kasuks väljamõistetud elatise suurust ning kohustada J S’t (isikukood: xxx) tasuma N S’le (isikukood: xxx) elatist 913,09 eurot kuus alates 25.11.2022 kuni N S täisealiseks saamiseni.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada J S’t tasuma punktis 3 nimetatud elatise A S pangakontole nr xxx. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1(10)
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et J S ́lt on N S kasuks Pärnu Maakohtu 21.05.2019 kohtumäärusega välja mõistetud elatis 270 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd ülalviidatud kohtumääruse tegemise ajaga võrreldes on elulised asjaolud oluliselt muutunud, esitas hageja hagi Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-107587 tehtud kohtumääruse muutmiseks.
2.Kohtumääruse tegemise hetkel oli kostja elukoht kostja seadusliku esindaja juures ja hagejal tuli lahus elava vanemana oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Alates 2022. aasta augustist on kostja asunud elama Eestisse hageja juurde, varasemalt elas kostja koos seadusliku esindajaga xxx. Kostja on avaldanud selget soovi jääda hageja juurde Eestisse elama, mistõttu on hageja teinud selleks ka vajalikud toimingud. Käesoleva aasta septembris alustas kostja uut õppeaastat erakoolis „xxx“.
3.Kuivõrd kostja on asunud alaliselt elama hageja juurde, täidab hageja oma ülalpidamiskohustust vahetult kulutusi tehes, tasudes eelkõige eluasemekulude, toidu, rõivaste, meelelahutuse ja kooliga seotud kulutuste eest. Seejuures ei ole kostja seaduslik esindaja alates 2022. aasta augustist kostjaga kohtunud ega andnud seega ülalpidamist vahetult kulutusi tehes ega ka elatise maksmise teel. Arvestades eeltoodut, ei saa hagejat enam pidada kohustatuks Pärnu Maakohtu 21.05.2019 kohtumääruse alusel elatist tasuma – elatise tasumise kohustus on tekkinud hoopis kostja seaduslikul esindajal. Lähtuvalt eelnevast on põhjendatud Pärnu Maakohtu 21.05.2019 kohtumääruse muutmine, vähendades kostjale makstava elatise suuruse nullini.
4.Hageja palub: rahuldada hagi ja vähendada alates elatishagi esitamisest 12.09.2022 kuni N S täisealiseks saamiseni tsiviilasjas nr 2-19-107587 Pärnu Maakohtu 21.05.2019 kohtumäärusega J S ́lt N S kasuks väljamõistetud elatist nullini; jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagiavalduse esitamise hetkel oli kostja elukoht hageja juures Eestis, kuid nagu kostja vastuses märgitud, on kostja kolinud tänaseks päevaks tagasi xxx ema juurde. Hageja hinnangul ei mõjuta mõnevõrra muutunud asjaolud elatise vähendamise hagi põhjendatust. Isegi olukorras, kus kostja jääb emaga elama xxx, on hagi rahuldamine igakülgselt põhjendatud – mõlema vanema juures elab laps, kelle suhtes teda kasvatav vanem täidab vahetult ülalpidamiskohustust.
KOSTJA VASTUS HAGILE
6.Kostja selgitas, et tema elukoht on olnud juba aastaid ema juures xxx. Kostja käis erakoolis, millega kaasnevaid märkimisväärseid kulusid aitas u 1000 euro ulatuses kuus 2(10)
katta hageja. Lisaks sellele tasus hageja huviringide ja sellega seonduvate võistluste (võistlustants) kulusid. Kokku hüvitas hageja elatise maksetena laste kulusid suurusjärgus 2000-3000 eurot kuus.
7.14.09.2022. a naasis kostja koos emaga koju xxx. Kostja seaduslik esindaja ja ka kostja ise on korduvalt pöördunud hageja poole palvega jätkata kooliharidusega seonduvate kulutuste finantseerimist nii nagu varem, kuid hageja keeldub vastavate kulutuste hüvitamisest ning on kostjale selgitanud, et kostja peab kas tulema elama Eestisse või keeldub hageja temaga seonduvate kulutuste finantseerimisest.
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kuni 2022. a suveni on hageja katnud kostja koolikohustuse täitmise ja huvialadega tegelemisega seonduvad kulud. Kostja soovib samas koolis jätkata ning huvialadega samal tasemel tegeleda. Nii kooli valikul kui huviringidega liitumisel on hageja andnud selleks oma nõusoleku, nõustudes seega täitma ka kaasnevate kulude hüvitamise kohustust. Vastavaid kulutusi on hageja jooksvalt juba aastaid aidanud kanda, mistõttu ei tule need hagejale üllatusena. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja majanduslik seisund oleks muutunud. Samas ei soovi kostja oma elukorraldust täielikult muuta (vahetada kooli, loobuda aastaid toimunud võistlustantsu treeningutest) üksnes seetõttu, et hageja nõustub temaga seonduvaid kulutusi edaspidi finantseerima üksnes enda määratud tingimustel. Kostja hinnangul ei ole selline soov põhjendatud.
9.Kostja soovib hagejalt väljamõistetud elatise suurendamist määras, mis moodustab 50% kostja tegelikest kulutustest.
VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUDED
10.Kostja elab koos emaga alaliselt xxx. Kuni 2022. a augustikuuni elas samas ka kostja õde E S. Vanemate kokkuleppe kohaselt õppisid mõlemad lapsed erakoolis ning osalesid regulaarselt võistlustantsu treeningutel ning võistlustel. Laste haridusega ning harrastustega seonduvaid kulutusi aitas olulises ulatuses katta laste isa (hageja).
11.Hageja mõjutusel jäi E S 2022.a. augustis Eestis isa juures suvepuhkusel viibides elama hageja juurde Eestisse, kuigi laste vanemad selles kokku leppinud ei ole. Kostja isa mõjutustele ei allunud ning sõitis tagasi xxx, kus soovib jätkata oma harjumuspärast elu koos emaga (s.o. elada enda harjumuspärases kodus, jätkata õpinguid samas koolis mille vanemad on ühiselt valinud, jätkata treeninguid, jne). Kostja tavapärase elukorralduse jätkamisega seonduvaid kulutusi ei suuda üksinda kanda kostja ema. Kuni käesoleva aasta augustikuuni aitas vastavaid kulutusi finantseerida hageja, kuid sellest ajast alates on hageja keeldunud vastavate kulutuste kandmisest täielikult. Kuigi ka selle ajani tasus hageja elatist mõneti ebaregulaarselt, kandis ta kahe lapsega seonduvat kulu kalendrikuus keskmiselt suurusjärgus 1960 eurot, mis kattis sel perioodil nii kostja kui tema õe E samasugused kulud.
12.Kostja soovib et hageja finantseeriks alljärgnevaid regulaarseid kulutusi: a. Haridus - kostja õpib erakoolis, kus õppetasu on 586 eurot, söögiraha 166 eurot ning muude tegevuste tasu 295 eurot kuus – kokku 1047 eurot kuus (arve Lisas 2); b. Eluase - kostja elab koos emaga üürikorteris, mille kuutasu on 1200 eurot (leping Lisas 3). Lisandub tasu elektri eest summas keskmiselt 75 eurot kuus (septembrikuu arve Lisas 4). Vastavad kulutused tuleb jagada pooleks, kuivõrd Kostja kasutab eluaset koos emaga. Seega on Kostja kulutused eluasemele 637,50 eurot kalendrikuus;
3(10)
c. Harrastused - võistlustants tantsuklubis „xxx“ kuutasuga 170 eurot (klubi kinnituskiri Lisas 5), lisanduvad kulud seoses võistlustel osalemisega, mis hooajal 2021/2022 olid kokku 2648 eurot ehk 220 eurot kalendrikuus. Kokku on kostja kulutused haridusele, eluasemele ja harrastustele keskmiselt 2074,50 eurot kuus, millest 50% ehk 1037,25 eurot peaksid jääma hageja kanda. Kostja ei nõua käesoleval hetkel hagejalt elatise koosseisus kulutuste kandmist, mis on seotud igapäevaste eluliste vajadustega (kodune toit, riided, hügieenivahendid, tervishoiukulu, transpordikulu, sidekulud, igapäevased väiksemad kulutused, jmt).
13.Kostja palub: suurendada tema kasuks Pärnu Maakohtu 21.05.2019.a. maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-107587 välja mõistetud igakuist elatist ning kohustada hagejat tasuma elatist 1037,25 eurot kuus alates 25.11.2022.a. kuni kostja täisealiseks saamiseni maksega A S pangakontole nr xxx; jätta menetluskulud hageja kanda.
14.Seonduvalt hageja vastuväidetega märgib kostja järgmist. Tõele ei vasta hageja väited, et hageja ei ole nõustunud kostja koolivalikuga või elukohavalikuga. Hageja osales ise aktiivselt nii koolivalikul kui kostja praeguse elukoha valikul (samas elukohas elas kostjaga ühtse pereliikmena algselt ka hageja). Asjaolu, et hageja ei soovi enam katta kostja tavapärasete vajadustega seonduvaid kulusid, ei saa olla aluseks kostja kui alaealise lapse kohustusele vahetada kooli ja/või elukohta. Lisaks eelnevale ei vasta tõele hageja paljasõnalised väited selle osas, et hageja sissetulekud on vähenenud või elustandard muutunud halvemaks. Kostja seaduslik esindaja suhtleb regulaarselt ühiste peretuttavatega ning seetõttu on kostjale teada, et hageja soetas eelmise aasta teises pooles 4-toalise merevaatega korteri xxx teel asuvas uues eksklusiivses korterelamus, kuhu kavatseb lähiajal koos perega elama asuda. Ühtlasi hankis Hageja endale 2022. a detsembris enam kui 100 000 eurot maksva sõiduauto xxx, mida igapäevaselt kasutab. Vastavate asjaolude pinnalt ei ole eluliselt usutav, et hageja elustandard ja finantsvõimekus oleks langenud võrreldes aastataguse ajaga määral, mis ei võimalda aidata katta kostjaga seonduvaid kulutusi haridusele, hobidele ja eluasemele. Hageja väited kostja koolis toimuvast kiusamisest või ebasobivast keskkonnast ei vasta tõele ning on esitatud ilmselgelt üksnes eesmärgiga kohut otsuse tegemisel eksitada. Hageja ebamäärased viited sellele, justkui kasutaks kostja ja ema poolt kasutatavat eluruumi veel keegi (ema elukaaslane), ei vasta tõele ja vastavat asjaolu ei esine.
HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
15.Hageja jääb oma varasemalt avaldatud seisukoha juurde – mõlema vanema juures elab üks poolte ühistest lastest ja vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust vahetult, mistõttu puudub emmal-kummal vanemal kohustus elatise maksmiseks. Kostjale makstava elatise suurendamist hageja põhjendatuks ei pea.
16.Elatise suuruse muutmise hagis tuleb selgelt välja tuua võrreldes eelmise elatislahendi tegemise ajaga muutunud asjaolud, mis põhjendaksid kehtiva elatislahendi muutmist – antud juhul kostja seaduslik esindaja seda teinud ei ole.
17.Hageja rõhutab, et varasem toetus poolte ühistele lastele on olnud vabatahtlik ja oluliselt suuremas summas kui võiks hagejalt eeldada (või kohustab teda 21.05.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-107587). Tänasel päeval hageja enam sellises mahus elatisraha 4(10)
võimalikuks ega põhjendatuks ei pea ja seda ka olukorras, kus poolte mõlemad lapsed elaksid jätkuvalt emaga xxx. Esiteks on hagejale teatavaks saanud asjaolu, et tema mõlemad tütred sattusid erakoolis kiusamise ohvriks, millest E S on isa juurde kolimise ja koolivahetuse tulemusena õnneks pääsenud. Sellises olukorras ei pea hageja enam arusaadavalt põhjendatuks kostja õppetöö jätkamist kallis erakoolis. Tänasel päeval ei pea hageja enam lapse parimaid huve arvestavaks ka kostja erakooli usuõppe suunitlust ega ka asjaolu, et tüdrukud ja poisid õpivad üksteisest eraldi. Arvestades vanemate ühist hooldusõigust ja sellest tulenevat kohustust langetada last puudutavad otsused ühiselt, ei ole mõeldav, et kostja seaduslik esindaja nõuab hagejalt kalli erakooli eest tasumist olukorras, kus hageja sellise koolivalikuga ei nõustu. Hispaanias on heal tasemel munitsipaalkoolid – varasemalt käisid mõlemad lapsed munitsipaalkoolis ja sealsed kogemused olid positiivsed nii vanemate kui ka laste jaoks.
18.Kostja seaduslik esindaja ei ole ka esitanud täit ülevaadet kostja igakuistest ülalpidamiskuludest – esitatud on vaid osalised kuluartiklid ja needki on korrektselt tõendamata (kuludokumendid on osaliselt võõrkeelsed ja näiteks vastuhagi punktis 2.2.1 nimetatud „muude tegevuste tasu 295 eurot“ osas igasugused tõendid puuduvad). Seoses lapse eluasemekuludega – vastuhagi punktis 2.2.2 esitatud kuludokumentide järgi on tegemist kallihinnalise üüripinnaga (1200 eurot kuus), mis ei ole tõenäoliselt kaheliikmelise perekonna jaoks enam mõistlik ega põhjendatud. Kui kostja ja emaga peaks elama ka viimase elukaaslane, ei ole aga enam õiglane jagada eluasemele tehtavaid kulutusi pooleks, vaid kolmeks (s.o vastavalt leibkonnaliikmete arvule). Lisaks eeltoodule ei ole kostja seaduslik esindaja esitanud tõendeid isiklikult üüri tasumise kohta. Hagejal ei ole vastuväiteid kostja tantsutreeningute kuutasu osas, kuid kulutused võistlustele ei ole kostja seadusliku esindaja poolt tõendatud.
19.Hageja majanduslik olukord oli varasemalt parem - hageja kasutas emaga elavatele lastele ülalpidamist andes ka oma varasemaid sääste. Kui lapsed elasid mõlemad emaga xxx, oli hagejal selgelt ka rohkem ajalisi võimalusi sissetuleku teenimiseks. Tänasel päeval, kui hageja kasvatab Eestis poolte ühist tütart E S ́t ja hageja uude perekonda 2022. aasta detsembris sündinud tütart, on hageja perekondlike kohustustega vägagi hõivatud ja lisatööks võimalust ei näe. Lisandunud ülalpeetava ja E S isa juurde kolimisest tingitud uue elukorralduse tõttu ei oleks hagejal enam isegi võimalik katta kostja ülalpidamiskulusid kohtulahendiga väljamõistetud summast suuremas summas.
20.Hageja ei nõustu väitega, et ta osales aktiivselt kostja koolivalikul ja ka elukohavalikul, elades ka ise selles eluruumis. Kooli valis kostjale (ja ka tema õele) kostja seaduslik esindaja ja kuniks koolielu sujus ning hagejal olid vastavad rahalised võimalused koolikulude katmiseks, oli hageja kostja seadusliku esindaja poolt tehtud valikuga nõus. Kostja seadusliku esindaja elukohas ei ole hageja kunagi käinud.
21.Tõele ei vasta kostja väited hageja majandusliku olukorra kohta – hageja ei ole soetanud endale menetlusdokumendis viidatud uut eluaset ega ka uut autot. Hagejale ei kuulu ühtegi kinnisasja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, 5(10)
lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
23.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
24.Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a. kostja on oma seadusliku esindaja ja hageja alaealine laps; b. kostja elab koos emaga xxx; c. hagejalt on kostja kasuks Pärnu Maakohtu 21.05.2019 kohtumäärusega (tlk 6-7) välja mõistetud elatis 270 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni.
25.Hageja palub vähendada tsiviilasjas nr 2-19-107587 Pärnu Maakohtu 21.05.2019 kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist nullini alates 12.09.2022. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et see on alusetu, kuna kostja ei ela hagejaga koos ega ole tema vahetul ülalpidamisel.
6(10)
Kostja on esitanud vastuhagi ning soovib muuta väljamõistetud elatise suurust ning suurendada seda 1037,25 euroni kuus alates 25.11.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ning leiab, et see on alusetu.
26.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud elatise suuruse muutmise nõude formaalsed eeldused on täidetud nii hagi kui vastuhagi puhul. Hageja on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd hagi alusena on toodud elukorralduse muutumine, mille puhul on tegemist olulise asjaoluga, mis mõjutab elatismaksete tegemise vajadust laiemas mõttes. Ka vastuhagi puhul on nõude formaalne eeldus täidetud, kuivõrd kostja on esile toonud, et vahepealsel ajal (s.o pärast 21.05.2019 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud kostjale tehtavad kulutuste koosseis ja suurus.
27.Esmalt lahendab kohus põhihagi. Kohus leiab, et hagi rahuldamise eeldused on täitmata, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kostja elab koos emaga, mitte hagejaga. Seega ei anna hageja kostjale vahetut ülalpidamist. Tähtsust ei oma, et vanemate teine laps elab hagejaga, kuivõrd elatise kontekstis tuleb neid käsitada eraldiseisvate subjektidena ning nende laste ülalpidamisnõudeid ei ole võimalik vastastikku tasaarvestada. Seega olukorras, kus hageja on lahuselav vanem, tuleb hagejal anda kostjale ülalpidamist PKS 100 lg 2 viisil.
28.Järgnevalt lahendab kohus vastuhagi. Kostja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 7(10)
Kostja kulud haridusele, eluasemele ja harrastustele on 2074,50 eurot kuus. Kostja ei nõua hagejalt kulutuste kandmist, mis on seotud igapäevaste eluliste vajadustega (kodune toit, riided, hügieenivahendid, tervishoiukulu, transpordikulu, sidekulud, igapäevased väiksemad kulutused, jmt). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab kostja hagejalt elatist miinimummäära ületavas määras, on tal kohustus kulude suurust tõendada. Lapsele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Hageja on vaidlustanud kulude olemasolu, suuruse ja põhjendatuse. Arvestades kostja poolt vastuhagis ja seisukohtades esile toodud põhistusi ja tõendeid, asub kohus seisukohale, et kostja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Eluase:
Kostja märgitu, eurot 637,50
Kohtu hinnang, eurot 637,50
Harrastused:
141,67
Koolikohustuse täitmine:
Kokku:
2 074,50
1 826,17
Kohtu kommentaar Kostja elab koos emaga üürikorteris, mille kuutasu on 1200 eurot (tlk 42-52 – üürileping koos tõlkega). Lisandub tasu elektri eest summas keskmiselt 75 eurot kuus (tlk 53 - arve). Kulu kokku 1275 eurot. Vastavad kulutused tuleb jagada pooleks. Hageja ei ole tõendanud, et eluruumi kasutaks veel keegi. Seega on Kostja kulutused eluasemele 637,50 eurot kalendrikuus. Võistlustants tantsuklubis „xxx“ kuutasuga 170 eurot (tlk 54-55 - klubi kinnituskiri), treeningud toimuvad 10 kuud aastas. Seega igakuine kulu aasta lõikes on 141,67 eurot. Kostja sõnul lisanduvad kulud seoses võistlustel osalemisega 220 eurot kalendrikuus, kuid nimetatud väide on tõendamata. Kostja õpib erakoolis, kus õppetasu on 586 eurot, söögiraha 166 eurot (tlk 41 - arve) ning muude tegevuste tasu 295 eurot kuus (tlk 40 - arve) – kokku 1047 eurot kuus. Hageja vaidlustas. Kohus leiab, et kostja vastuväited on alusetud. Käesolev vaidlus ei puuduta hooldusõiguse teostamise temaatikat, mille alla võib haridusküsimustega seonduva liigitada. Laps on nimetatud koolis juba mõnda aega käinud, see on talle harjumuspärane ning osaks tema elulaadist. Kulu on põhjendatud.
Eeltoodu alusel loeb kohus kostja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 913,09 eurot kuus (PKS § 99), millest kummagi vanema osa on 913,09 eurot (1826,17 / 2).
8(10)
29.Järgnevalt käsitleb kohus hageja majandusliku seisukorraga seotud väiteid. Hageja märgib, et tema majanduslik olukord oli varasemalt parem - hageja kasutas emaga elavatele lastele ülalpidamist andes ka oma varasemaid sääste. Kohus märgib, et hageja väited on tõendamata ja põhistamata. Hageja märgib, et kui lapsed elasid mõlemad emaga xxx, oli hagejal rohkem ajalisi võimalusi sissetuleku teenimiseks. Tänasel päeval, kui hageja kasvatab Eestis poolte ühist tütart E S ́t ja hageja uude perekonda 2022. aasta detsembris sündinud tütart, on hageja perekondlike kohustustega vägagi hõivatud ja lisatööks võimalust ei näe. Hageja on xxx OÜ (rk xxx) juhatuse liige. Ettevõtte tegutseb ning on edukas ja kasumlik (sh puudub maksuvõlg). Hageja on xxx OÜ (rk xxx) juhatuse liige ja osanik ning otsene kasusaaja, ettevõtte tegutseb ning on kasumlik (sh puudub maksuvõlg). Hageja on xxx OÜ (rk xxx) juhatuse liige. Ettevõtte tegutseb ning on edukas ja kasumlik (sh puudub maksuvõlg). Hageja on xxx OÜ (rk xxx) juhatuse liige. Ettevõtte tegutseb ning on edukas ja kasumlik (sh puudub maksuvõlg). Ettevõttele kuuluvad sõiduk ja korter, millele kostja oma vastuses viitas. Vastab tõele, et hagejale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Küll aga on hageja juhitud ning tema emale kuuluva ettevõtte xxx OÜ omanduses xxx (registreeritud 2017. a; reg nr xxx) ja xxx (registreeritud 2022. a; reg nr xxx), mille ainukeseks kasutajaks on registri kohaselt hageja. Hageja ei ole seotud ühegi käimasoleva täitemenetlusega. Eeltoodust nähtuvalt on hageja vägagi aktiivne ettevõtluses tegutseja, olles mitmete edukate ettevõtete juhtpositsioonil. Hageja ei ole küll selgelt esile toonud, kui suur või väike tema sissetulek on, kuid see on ülalviidatu taustal mõistetav. Samuti ei ole hageja esile toonud oma igakuiseid kulusid. Seetõttu on asjatud ka hageja väited, mis puudutavad tema ajapuudust ja võimetust suuremat sissetulekut teenida. Olukorras, kus hagejale ei kuulu vara, kuid tema kasutuses on ettevõttele kuuluv vara, siis saab asuda seisukohale, et valdav osa kuludest, mis keskmisel inimesel tekivad (eluasemekulu, transpordikulu), hagejal puudub, mistõttu on ka tema elujärg märgatavalt kõrgem. Kohus leiab, et hageja majanduslik seis on piisavalt hea ning võimaldab kostjale nõutavas määras elatist tasuda. Seda mh kinnitab hageja enda käitumine varasemalt tasutud elatise summade näol.
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse osaliselt. Kohus muudab kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning suurendab seda 913,09 euroni kuus alates 25.11.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ 9(10)
Andrea Lega kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.