Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta Nord Collect OÜ menetluskuludest 97% Sander Ungru kanda ja 3% Nord Collect OÜ kanda; jätta Sander Ungru menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Sander Ungrult riigilõivust 121,25 eurot ning õigusabikulust 116,40 eurot, kokku menetluskulu 237,65 eurot Nord Collect OÜ kasuks.
8.Sander Ungrul tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib
esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tartu Maakohtu menetluses on Nord Collect OÜ (hageja) hagi Sander Ungru (kostja) vastu 692 euro väljamõistmiseks (laenu põhiosa 300 eurot, intress 72 eurot, viivis 300 eurot, võla sissenõudmise kulu 20 eurot). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ziip OÜ ja kostja laenulepingu, kostja 30.09.2013 laenutaotluse alusel andis Ziip OÜ kostjale 03.10.2013 laenu 300 eurot. Laenuperiood oli 90 päeva ja intressimäär 96% aastas. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot ja intressi 72 eurot tasuma hiljemalt 01.01.2014. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ziip OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale. Hageja on laenulepingu p 10 alusel arvestanud viivist 0,5% tagastamata põhiosalt päevas perioodil 02.01.2014 kuni 12.01.2016 kokku 1107 eurot, kuid vähendab viivisesumma 300 euroni. Laenulepingu p-de 9.2.1 kuni 9.2.4 kohaselt on hageja arvestanud laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulude hüvitist 45 eurot, kuid vähendab selle 20 euroni (tlk 28-33, 85-86).
2.Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 10.02.2016 Ametlikes Teadaannetes (tlk 88). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 26.02.2016. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva hagi kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6
2/4
sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 300 eurot, intress 72 eurot ja viivis 300 eurot. Viivisenõude kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 I lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p-s 12 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 I lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 III lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Hagiavalduse järgi on hageja arvestanud viivist laenulepingu p 10 alusel 0,5% põhivõlalt päevas, s.o 182,5% aastas. Hagiavaldusest nähtuvalt on intressimäär 96% aastas. Kuna lepingu p-s 10 sätestatud viivisemäär on lepingujärgsest intressimäärast suurem, on lepingu p 10 VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühine. Hageja on õigustatud nõudma viivist määras 96% aastas. Arvestades, et hageja nõuab viivist 300 eurot ning ka viivisemäära 96% aastas korral ei oleks viivis 300 eurost väiksem (300 * 96/365/100 * 738 = 582,31), tuleb hageja viivisenõue täies ulatuses rahuldada.
4.Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmise kulu 20 eurot osas ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hageja märkis hagiavalduses, et laenulepingu p-de 9.2.1, 9.2.2, 9.2.3 ja 9.2.4 kohaselt laenutagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ja 45 eurot iga 30 täiendava kalendripäeva kohta (tlk 30). VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Riigikohus on 14.01.2009 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 p-is 15 märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.
3/4
Hagiavaldusest nähtuvalt kujutab hageja nõutav võla sissenõudmise kulu endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. See ei sõltu tehtud kulutustest ja viivist ületava kahju suurusest, vaid päevade arvust, mille võrra on kostja laenu tagasimaksetähtaega ületanud. Samas ei ole tegemist ka viivisega, hageja nõuab viivist eraldi lisaks sissenõudekulule. Kohus leiab, et laenulepingu p-de 9.2.1-9.2.4 järgne võla sissenõudmise kulu on sisuliselt lepptrahv, mille nõudmine ei ole tarbijakrediidilepingu korral lubatud. Eeltoodut arvestades on laenulepingu p-d 9.2.1-9.2.4 VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised ning hageja võla sissenõudmise kulu nõue õiguslikult põhjendamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks jätta välja mõistmata võla sissenõudmise kulu 20 eurot.
5.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 120 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada riigilõivust 121,25 eurot ning õigusabikulust 116,40 eurot, kokku menetluskulu 237,65 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.