1.Kiviõli Soojus AS hagi G. F. vastu võlgnevuse 1 995,34 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista G. F.`lt /solidaarvõlgnikult/ Kiviõli Soojus AS kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, soojusenergiaga varustamisest tulenev võlgnevus summas 1 881 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja 32 senti, sh põhivõlgnevus 1 831,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 49,69 eurot perioodi 17.05.201516.09.2015 eest vastavalt VÕS § 113 lg 1.
3.Välja mõista G. F.`lt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1 831,63 eurolt) alates 17.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista kostjalt G. F.`lt hageja Kiviõli Soojus AS kasuks menetluskulud summas 314 (kolmsada neliteist) eurot ja 90 senti.
6.Välja mõista G. F.`lt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis menetluskuludelt (314,90 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele Condor Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE732200221056838021 AS-s Swedbank, selgitusena märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
8.Välja mõista Kiviõli Soojus AS-lt G. F. kasuks menetluskulud summas 14 (neliteist) eurot ja 40 senti.
9.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Kiviõli Soojus AS esitas 25.03.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. M.`i ja G. F. vastu võlgnevuse 2319,97 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus tegi 31.03.2015 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule D. M.`ile kätte 19.05.2015, võlgnikule G. F.`le 10.04.2015. Võlgnik G. F. esitas 14.04.2015 nõudele vastuväite. D. M.`i suhtes tegi kohus 31.08.2015 maksekäsu, millega kohus kohustas solidaarvõlgnikku D. M.`it tasuma AS-le Kiviõli Soojus põhivõlgnevuse summas 2319,97 eurot, kõrvalnõuded summas 371,20 eurot, riigilõivu summas 95 eurot ja menetluskulud summas 20 eurot. Pärnu Maakohtu 31.08.2015 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue G. F. suhtes üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.16.09.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja G. F. vastu võlgnevuse 1 995,35 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja G. F. ajavahemikul 07.05.201118.11.2014 korteriomandi, asukohaga xxx, omanik. Korteriühistut Kiviõlis xxx elamus
moodustatud ei ole. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli linn, xxx, sh kostja omandisse kuulunud korteriomandit kütnud ja esitanud korteriomanikele, s.h kostjale arveid. Kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täitmata ning arved osaliselt tasumata alates 2008.a. detsembrist. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, volitas hageja ennast esindama Condor Inkasso OÜ-d. Kostja ja Condor Inkasso OÜ vahel oli 17.04.2014 sõlmitud Võlatunnistus ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepe nr. NL-140417-19, mille kohaselt kostja tunnistas võlgnevust summas 2 075,49 eurot, millele lisandus intress 26% aastas. Kokku kohustus kostja tasuma võlgnevuse (nagu nähtub kokkuleppest, 20.12.2012 seisuga) alljärgnevalt: alates 16.06.2014-16.04.2015 summas 100 eurot kuus; 16.05.2014 summas 50 eurot ja 16.05.2015 ühekordse maksena summas 1 381,63 eurot, kokku 2 531,63 eurot (11x100=1100+50+1 381,63). Kostja on võlgnevuse tasunud osaliselt, hagi esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus 1831,63 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 1 995,35 eurot, sh põhivõlgnevuse 1 831,63 eurot ja viivised 162,71 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina (26% aastas) põhinõudelt (1831,63 eurot) alates 17.09.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud summas 430 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 180 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 16-28).
3.Kostja esitas 01.10.2015 kohtule avalduse, milles palus lõpetada tema suhtes menetlus, kuna ta on korteriomandi, xxx, võõrandanud D. M.ile (solidaarvõlgnik makskäsu kiirmenetluses). D. M. ostis korteri võlgade eest (tl. 36)
4.05.10.2015 esitas kostja kohtule avalduse tõendi, so 11.11.2014 korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr. 2383 lisamiseks asja materjalide juurde (tl. 37-41).
5.Hageja esitas 16.10.2015 vastuse kostja 01.10.2015 avaldusele. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud, kuna võlgnevuse tekkimise ajal oli korteriomanikuks kostja ning kostja on allkirjastanud võlatunnistuse. Hageja palus hagi rahuldada täies ulatuses. (tl. 45-46)
KOSTJA VASTUS
6.Kostja esindaja esitas 18. novembril 2015 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud alljärgnevatel põhjendustel: Hageja ei ole tõendanud nõuete olemasolu, kujunemist ja aluseid. Iseenesest konstitutiivse võlatunnistuse kirjalik vormistamine ei ole tõlgendatav kostja tahteavaldusena. Kostja ei ole nõus konstitutiivse võlatunnistusega, sellist tahteavaldust tema ei ole esitanud. Võlatunnistus on vormistatud eesti keeles. Võlatunnistuse sisu kostjale vene keelde ei tõlgitud. Kostja ei ole hagejale kunagi oma tahet avaldanud konstitutiivse kohustuse loomiseks ja vaidleb sellele vastu. Äärmisel juhul saab kohtule esitatud võlatunnistust tõlgendada deklaratiivse võlatunnistusena. Hageja peab tõendama, kui suured olid tervikuna kortermaja xxx küttekulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (raamatupidamisdokumendid, arved kulude jaotamise arvestus, jne), lisades kõik vajalikud dokumentaalsed tõendid. Hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud. Kostja ei nõustu võlgnevuse summaga ja küttekulude teiste korteriomanike ühisuse liikmete vahel jagamise korraga. Kostja palus jätta hagi põhinõude osas rahuldamata põhjusel, et põhinõue on tõendamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud käsundita asjaajamist, vaid on valinud käsundita asjaajamise õigusliku põhjenduse sellepärast, et tegelike lepinguliste kohustuste täitmise puhul rakendada kolme aastase aegumistähtaja puhul seadusest tulenevat 10 aastast aegumistähtaega. Kostja sellega ei nõustu.
Kostja palus jätta hagi põhinõude ja viiviste osas rahuldamata TsÜS § 146 lg 1 alustel vanemate, kui 10 aastat, nõuete osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja menetluskulud on 240 eurot. (tl. 50-61).
6.Kostja esitas 17.03.2016 kohtule taotluse 21.03.2016 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna seoses tööga ei ole tal võimalik kohtuistungist osa võtta (tl. 78). 18.03.2016 esitas kostja kohtule teate, et ei saa 21.03.2016 kohtuistungist osa võtta. Samuti teatas kostja, et kohtuistungil ei osale tema esindaja, kuna kostja ei soovi esindaja osalemist ning on nõus asja lahendamisega ilma tema osavõtuta. Kostja palus hageja ära kuulata ja lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses (tl. 79).
KOHTUISTUNG
7.21. märtsi 2016 kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja ei ole nõus võlgnevuse sissenõudmisega uuelt omanikult, kuna müügiks ei ole võlausaldaja nõusolekut küsitud. Lisaks sellele on kostja enne korteri müüki sõlminud võlatunnistuse, soovides maksta võla osamaksetena. Kiviõli kontoris suheldakse vene keeles, kõike selgitatakse ja kedagi ei sunnita allkirja andma. Hageja on loobunud intressinõudest, soovib põhivõla ja viivise väljamõistmist. (tl. 80).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
9.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulus ajavahemikul 07.05.2001-18.11.2014 korteriomand Kiviõlis, xxx (registriosa xxx, tl 21). Jõhvi Notar Oksana Bauer-Karle poolt 11.11.2014 tõestatud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr. 2383 kohaselt võõrandas kostja korteriomandi asukohaga xxx, Kiviõli, D. M.`ile. Vastavalt lepingule pidi ostja korteri maksumuse arvelt, so tasaarveldusena tasuma müüja, so kostja poolt märgitud võlgnevused, sh võlgnevuse hagejale (lepingu p 2.2.4.; 2.3.3, 4.1, tl. 39-40). Kostja ja AS Kiviõli Soojus esindaja Condor Inkasso OÜ sõlmisid 17.04.2014 võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe nr. NL-140417-19, mille alusel kostja tunnistas võlgnevust summas 2075,49 eurot, millele lisandus intress 26% aastas. Kokku kohustus kostja tasuma võlgnevuse (nagu nähtub kokkuleppest, 20.12.2012 seisuga) alljärgnevalt: alates 16.06.2014-16.04.2015 summas 100 eurot kuus; 16.05.2014 summas 50 eurot ja 16.05.2015 ühekordse maksena summas 1381,63 eurot, kokku 2531,63 eurot (11x100=1100+50+1381,63; tl. 22).
10.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu
hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 30 lg1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.11.11.2014 korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr. 2383 sõlmimine kostja ning uue korteriomaniku vahel on tõestatud Jõhvi Notar Oksana Bauer-Karle poolt. Sõlmitud lepingu kohaselt pidi ostja, so D. M. (kes antud tsiviilasja, sh maksekäsu kiirmenetluse raames on koos kostjaga solidaarvõlgnikuks) tasuma hagejale eelmise omaniku, so kostja võlgnevuse hageja ees (tl. 39-40). Nimetatud kohustus tuli ostjal täita võlausaldajatega sõlmitud maksegraafikute alusel hiljemalt 11.11.2015, so 1 aasta jooksul. D. M. antud kohustust täitnud ei ole. 11.11.2014 asjaõiguslepingu punktist 4.3 (tl. 40) nähtub, et „Lepingupooled lepivad kokku, et juhul, kui ostja ei täida lepingu alapunktis 4.1. nimetatud kohustusi, on müüjal õigus nõuda ostuhinna endale, et tasuda võlgnevused“.
13.Hageja esindaja ja kostja poolt 04.12.2012 17.04.2014 võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe nr. NL-140417-19 sõlmimine on tõendatud poolte poolt allkirjastatud võlatunnistusega (tl. 22). Võlatunnistuse kohaselt pidi kostja tasuma hagejale võlgnevuse kogusummas 2531,63 eurot (põhinõue 2075,49 eurot ja intress 456,14 eurot) alljärgnevalt: alates 16.06.2014-16.04.2015 summas 100 eurot kuus; 16.05.2014 summas 50 eurot ja 16.05.2015 ühekordse maksena summas 1381,63 eurot, kokku 2531,63 eurot (11x100=1100+50+1381,63. Kostja on jätnud kohustused osaliselt täitmata.
14.Hageja tugineb oma nõudes G. F. vastu sellele, et kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100), mis annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Hageja poolt esitatud võlatunnistusest nähtub, et kostja põhivõlgnevus moodustab 2 075,49 eurot, millele lisandub intress 26% (nagu nähtub kokkuleppest, 20.12.2012 seisuga, tl. 22). Hageja märkis hagis, et kuna kostja on võlgnevuse osaliselt tasunud, siis moodustab põhivõlgnevus 1 831,63 eurot. Kohtuistungil palus hageja välja mõista põhivõlgnevuse ja viivised. Kostja esitas hagist tuleneva nõude osas vastuväite, leides, et nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kostja palus kohaldada aegumist nõuetele, mis on vanemad kui 10 aastat. Samas ei nõustu kostja nõudega, kuna leiab, et võlatunnistus ja selles märgitud maksegraafik ei tõenda kostjal kohustuse tekkimist, seega ei ole hagi tõendatud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik
tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
15.Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud aegumise väitega ja peab vajalikuks selgitada, et aegumine ei kohaldu, kuna võlatunnistuse sõlmimisega võttis kostja endale võlgnevuse tasumise kohustuse ning hageja esitas kostja vastu nõude enne 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Kostja taotlusele kohaldada aegumist vanemate, kui 10-aastaste nõuete osas peab kohus vajalikuks selgitada, et kuna võlgnevuse tekkimise alguseks on detsember 2008, siis puuduvad käesolevas asjas nõuded, mis on vanemad kui 10 aastat. Kuna kostja on võlatunnistusega kohustust tunnistanud, ei ole kostja vastuväited nõude suuruse ja põhjendatuse osas asjakohased. Samuti ei anna asjaolu, et võlatunnistus oli vormistatud eesti keeles, iseenesest alust väita, et kostjal puudus tahe võlatunnistust sõlmida. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale tasumata 17.04.2014 võlatunnistusest tulenev võlgnevus summas 1831,63 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja põhivõlgnevus 1831,63 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
16.Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et 11.11.2014 asjaõiguslepingu punktist 4.3 (tl. 40) tulenevalt on tal õigus esitada D. M.`ile ostuhinna tagasisaamise nõue tema poolt tasumata jäänud võlgnevuste tasumiseks. Viivis
17.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 17.04.2014 sõlmitud võlatunnistuse p 1. kohaselt moodustab intress 26% aastas. Hagiavaldusest nähtub, et hageja palub viivise määrana arvestada kokkulepitud intressimäära, so 26% aastas. (tl. 19, 22).
18.Hageja arvestas viiviseid lepingujärgse võlatunnistuses kokkulepitud intressimääraga, so 26% aastas, võlatunnistuse viimase summa tasumise tähtpäevast kuni hagiavalduse esitamiseni, so alates 17.05.2015-16.09.2015, kokku 162,71 eurot. Kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu lepingust tulenev viivise nõue, leiab kohus lähtudes asjaolust, et kostja on viivisenõude vaidlustanud, et esitatud viivis 26% aastas on ebamõistlikult suur ning põhjendatud on mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii enne 1.07 2015.a., kui ka enne 01.01.2016.a 0,05 %.
Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 17.05.2015 kuni 16.09.2015 eest summas 49,69 eurot (1831,63 eurot x 8,05% / 365 x 123 päeva) VÕS § 113 lg alusel, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4, kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
20.Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seoses sellega, et kohus rahuldas hagi osaliselt (ca 94% ulatuses), siis jätab kohus poolte menetluskulud võrdeliselt rahuldatud osaga poolte endi kanda.
21.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 95 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 155 eurot, millest 31.08.2015 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult D. M.`ilt hageja kasuks välja mõistetud 95 eurot, ning õigusabikulud 180 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku 335 eurot (95+155+180-95, tl 20). Kostja menetluskulud on 240 eurot (tl 56). Kostja kanda tuleb jätta 94% hageja menetluskuludest ehk 314,90 eurot ning hageja kanda tuleb jätta 6% kostja menetluskuludest ehk 14,40 eurot.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.