1.Jätta Tartu Maakohtu 9. novembri apellatsioonkaebus rahuldamata.
otsus
muutmata
ja
A.S.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
3.Võtta tõendina asja juurde A.M. SEB Panga arvelduskonto väljavõte, Maksu- ja Tolliameti 13. veebruari 2023 tõend A.M. maksuandmete kohta, retseptiravimi arve,
A.S. digiloo väljavõte, Unimed Kliinikud OÜ Urvaste kooli 1. detsembri 2022 arve.
14.novembri 2022 tõend,
4.Jätta tõendina vastu võtmata Tartu kohtutäitur R. Rosenthali 6. veebruari 2014 vastus päringule kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ja 16. novembri 2022 maksekorraldus ning lugeda need tõendid A.S.le tagastatuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.M. (hageja) esitas 20. jaanuaril 2022 hagiavalduse Tartu Maakohtule A.S. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus vähendada kostjalt tsiviilasjas nr 2-13-54870 väljamõistetud elatist 213,44 euroni. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu maakohtu 17. juuni 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-54870 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis määras 1⁄2 miinimumpalka. Hageja on sunnitud elama allpool vaesuspiiri ja laenurahast. Hageja igakuiseks sissetulekuks on maksimaalselt 887,20 eurot. Hageja palub tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest elatist vähendada. Hagejale ei ole teada kostja tervislik seisund ega kuidas see kulutusi juurde tekitab, kuna kostja seaduslik esindaja ei ole nõus neid andmeid avaldama. Samuti puudub hagejal teave, milliste eriarstide juures tuleb kostjal käia. Hambaravi on kostjale tasuta, seega ei ole usutav kostja väide, et see tekitab lisakulusid. Igapäevane kooli sõidutamine on kostja seadusliku esindaja valik, kuna eelmises elukohas see probleem puudus ning elukoha vahetamine on kostja seadusliku esindaja otsus. Kooliarvest nähtuvalt viibib kostja oma seadusliku esindaja juures vaid nädalavahetusel ja ei vaja igapäevast transporti. Hageja on samuti puudega ja seetõttu ei saa töötada täiskoormusega. Hagejal on kohustused ka teise lapse A.A. ees, kellele ta maksab elatist (tsiviilasi nr 2-09-15964). Kostja vanaonu hooldus ei puutu asjasse. Mõlemad vanemad peavad kostja ülalpidamisse panustama võrdselt. Kostja kulud on oluliselt väiksemad kui kahekordne kehtiv miinimumelatis, lastetoetus ja valla poolt makstav 50 eurot. Jätkuvalt suurema elatise tasumine jätab hageja teise lapse ja hageja halvemasse olukorda. Hageja on maksnud kogu menetluse aja kostjale elatist 292 eurot kuus.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta elatise suuruseks 292 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja on raske puudega ning tema vajadused on tavapärasest suuremad. Kostja käib regulaarselt eriarstide juures, vajab kooli ja koju sõidutamist. Kostja käib Urvaste koolis alates
1.veebruarist 2022. Kaks korda nädalas on vaja kostjat viia kooli ja tuua koolist, kuna puude tõttu ei saa kostja ühistransporti kasutada. Igakuiselt tuleb tasuda koolilõuna ja ühiselamu koha eest. Kostjal on vaja käia mõne kuu tagant Tartus hambakliinikus hambaklambreid kontrollimas
ja vajadusel saada lisaravi ning sellega kaasneb kulu transpordile (edasi-tagasi 200 km). Samuti on kostjal vaja käia psühhiaatri, psühholoogi ja logopeedi vastuvõttudel. Kostja seaduslik esindaja on nii kostja kui vanaonu hooldaja, mistõttu on hetkel raskendatud ka tööle naasmine. Hageja töötab autojuhina ning tal on sellise sõidukategooria juhiload, mis võimaldavad teenida suuremat töötasu kui palgalehel kajastatud. Hageja on tasunud elatist üldjuhul kuu 15.-20. kuupäeval, kuid oktoobris tasus 31. kuupäeval 2022. Kostja palub määrata uues kohtuotsuses kindlaks elatise maksmise kuupäev.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning vähendas Pärnu Maakohtu 17. juuni 2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-54870 väljamõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja ajavahemiku 20. jaanuar 2022 kuni 31. märts 2022 eest elatise 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 30 eurot) ning alates 1. aprillist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 1. aprillil 2023) ning elatise suuruse arvutamisel võetakse arvesse lapsetoetust (PKS § 101 lg 5). Elatis tuleb tasuda iga kuu 20. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette. Maakohtu otsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt kostja elatise katteks kantud summadega. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja laps ja elab emaga. Pärnu Maakohtu 17. juuni 2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-54870 kohaselt tuleb hagejal tasuda kostjale igakuiselt elatist 177,50 eurot alates 1. juulist 2014 ning elatis suureneb vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusule. PKS § 2172 lg 1 näeb ette, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta
1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja palub elatist vähendada õigusliku olukorra muutumise tõttu kehtiva seaduse järgi 213,44 euroni kuus. Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summasid saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi võib kohtulahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. 1.jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 102 lõige 3 näeb ette, et kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus on selgitanud, et miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013.
a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kuigi eelviidatud lahend on tehtud varasema regulatsiooni kehtivuse ajal, on sealsed seisukohad kohtu hinnangul kohaldatavad ka uue regulatsiooni puhul. Seega tuleb kostjal PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud summast suuremaid kulutusi ka tõendada. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks, v.a Urvaste Kooli (tl 35) septembrikuu arve 152,80 eurot, millest nähtuvalt viibib kostja õpilaskodus. Sotsiaalkindlustusameti otsuse (tl 17) kohaselt on kostjal tuvastatud raske puue alates 2. juulist 2021 kuni 1. juulini 2026 ning kostja saab puude tõttu sotsiaaltoetust 41,68 eurot kuus. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et puude tõttu on tema vajadused tavapärasest suuremad. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud elatist välja mõista PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summast suuremas ulatuses, sest on tõendamata, et kostja kulutused on tavapärasest suuremad. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades asjaolu, et õiguslik olukord on muutunud, on põhjendatud väljamõistetud elatist vähendada selliselt, et hagejal tuleb kostjale tasuda elatist PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub elatist mitte vähendada ja jätta igakuiseks elatise suuruseks 292 eurot alates 1. jaanuarist 2022 ning määrata elatise tasumise lõpptähtaeg kuni kostja saab täisealiseks või mõista elatis välja kuni kooli lõpetamiseni. Kostja palub kohustada hagejat tasuma elatist jooksva kuu eest ette. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja ei teadnud, et peab alles hoidma kütusekulu tšekid, et tõendada kostja transpordikulutusi. Selline kulu on aga väljaarvestatav ka kooli ja kodu vahemaa (100 km) ja bensiini keskmise hinna alusel ning maakohus oleks saanud seda ka ise arvutada. Samuti on kostjale lisakulutus Tartu Unimed Kliinikumis käimine (edasi-tagasi 240 km). Elatist on vähendatud tagantjärgi ja maakohus ei ole arvestanud sellega, kuidas saaks erivajadustega laps hakkama mitu kuud ainult emapoolse toetusega. Kulutused lapsele on juba tehtud arvestades mõlema vanema rahalist panust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 tasaarvestuse piirangu kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Seega ei saaks juba tasutud elatist tagantjärgi tasaarvestada ja jätta erivajadustega laps elatisest ilma mitmeks kuuks, eriti olukorras kus elukallidus on hüppeliselt tõusnud. Juba väljamõistetud elatist ei peaks vähendama, kuna puude suurus on sama, mis 2014. aastal, midagi paranenud ei ole. Kulutused on suurenenud seoses lapse erivajadustega ja kasvamisega. Kostjale ei saa enam osta lasteriideid, vaid tuleb osta meeste suuruses riideid. Kostja tervisest tulenevalt riided tihti rebenevad või kostja kaotab neid, mistõttu on kulud riietele suuremad. Kostjal on vaja kehalise kasvatuse tunni riideid, õueriideid, koduriideid, jalanõusid, õppevahendeid ja tööriideid. Kostja vajab retspetiravimeid ja vitamiine. Kostja arenguks on vajalikud tegevused ka väljaspool kodu ja kooli ning suhtlemine teiste lastega. Maakohus on jätnud välja selgitamata olulised asjaolud, eelkõige selle, et tegemist on erivajadustega lapsega. Lapsele on puue määratud kuni 2026. aastani. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks puue või tema töövõime oleks vähenenud. Hageja ei ole tõendanud, et ta annaks ülalpidamist veel ühele lapsele. Kostja esitas 8. veebruaril 2023 ringkonnakohtule täiendavad tõendid ja seisukohad. Kostja igakuised minimaalsed kulud tervishoiule on 60 eurot, elektrile 85 eurot, telefonile ja meelelahutusele 25 eurot, huvitegevusele 30 eurot, juuksurile ja riietele 150 eurot, jalanõudele 50 eurot, koolitarvetele 25 eurot, hooajalised kulud (jalgrattad, kelk, tõukerattad) 40 eurot,
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja tegi kostjale ettepaneku, kuidas pärast maakohtu otsuse tegemist elatist tasuda, et vältida elatise ülemaksmist ning et kostjal ei tekiks võlga hageja ees. Kostja saab täisealiseks juba XXXXXXX. Kostja kaebuse eesmärk on vältida maakohtu otsuse jõustumist. Kostja ei ole tõendanud enda liikumispuuet ja meeleoluhäireid. Kostja on tõendanud ainult hambakliinikus käimist. Samuti ei ole kostja tõendanud tavapärasest suuremaid kulutusi. Puude olemasolul kehtib ravimite soodustus. Riideid tuleb osta kõikidele lastele. Kostja vanemad peavad kostja ülalpidamisse võrdselt panustama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõudis kostja taotlusel välja andmed krediidiasutustelt hageja arvelduskontode ja hoiuste kohta, samuti andmed Maksu- ja Tolliametist hageja sissetulekute kohta. Ringkonnakohus võtab tõendina asja juurde kostja SEB Panga arvelduskonto väljavõtte ja Maksu- ja Tolliameti 13. veebruari 2023 maksuandmete tõendi. Kostja esitas ringkonnakohtu menetluses uute tõenditena retseptiravimi arve, kostja digiloo väljavõtte, Unimed Kliinikud OÜ 14. novembri 2022 tõendi, Urvaste Kooli 1. detsembri 2022 arve, 16. novembri 2022 maksekorralduse kostjale elatise tasumise kohta ja Tartu kohtutäitur R. Rosenthali 6. veebruari 2014 vastuse päringule kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus märgib, et kohus võtab vastu üksnes asjakohaseid tõendeid. Kuivõrd kohtutäituri vastuses kirjeldatud asjaolud ei ole seostatavad käesolevas tsiviilasjas tõendamisele kuuluvate asjaoludega, jätab ringkonnakohus selle dokumendi asja juurde võtmata. Ringkonnakohus ei võta tõendina vastu ka 16. novembri 2022 maksekorraldust, mille kohaselt tasus hageja kostjale elatist 125, 16 eurot, kuivõrd see ei tõenda asjas vaidlusaluseid asjaolusid. Need tõendid loeb ringkonnakohus kostjale tagastatuks. Ülejäänud ringkonnakohtu poolt kogutud ja kostja poolt esitatud tõendid võtab ringkonnakohus asja juurde ning hindab neid otsuse tegemisel.
8.Arvestades kostja apellatsioonkaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamisel ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud selgitamiskohustust, maakohtu otsus on selge ja jälgitav. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kostja on hageja poeg, kes saab täisealiseks 7. juulil 2023. aastal. Kostjal on raske puue ning sellest tulenevalt erivajadused, mis on tõendatud kostja digiloo väljavõtte ja Sotsiaalkindlustusameti õiendiga. Hageja peab tasuma alates 1. jaanuarist 2022 kostjale elatist 17. juuni 2014 kohtuotsuse alusel koosmõjus PKS § 2172 lg-ga 1 292 eurot kuus. Hageja esitas 20. jaanuaril 2022 hagi, milles palub kostjale tasutavat elatist vähendada alates
1.jaanuarist 2022 kehtiva PKS §-s 101 sätestatud miinimumini. Hagi on esitatud seoses õigusliku olukorra muutumisega PKS § 2172 lg 2 alusel, kuid hageja tugineb elatise vähendamist nõudes ka enda halvale majanduslikule olukorrale, vajadusele pidada ülal teist
alaealist last, samuti leiab hageja, et kostja vajadused ei ole tema tervisliku seisundi tõttu tavapärasest suuremad. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et PKS § 101 alusel arvestatav elatis tema vajadusi, sh tema erivajadusi ei kata ning seetõttu peab hageja tasuma jätkuvalt elatist 292 eurot kuus. Ringkonnakohtu menetluses avaldas kostja, et tema minimaalsed igakuised kulud on: tervishoiule 60 eurot, elektrile 85 eurot, telefonile ja meelelahutusele 25 eurot, huvitegevusele 30 eurot, juuksurile ja riietele 150 eurot, jalanõudele 50 eurot, koolitarvetele 25 eurot, hooajalised kulud (jalgrattad, kelk, tõukerattad) 40 eurot, toidule, hügieenitarvetele 100 eurot, taskuraha 15 eurot, sõit kooli 50 eurot/kord, koolitasule 145 eurot, hambakliinikus käimisele 65 eurot. Kokku 840 eurot kuus.
10.Olukorras, kus hageja on pöördunud elatise vähendamiseks seoses õigusliku olukorra muutumisega PKS § 2172 lg 2 alusel kohtusse, tuleb kostjal vaidluse korral tõendada, et elatise baassummat (mis on väiksem PKS § 2172 lg-st 1 tulenevast elatise suurusest ) tuleb, kohaldades PKS § 101 ja § 102, suurendada kuni PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud suuruseni (vt selle kohta Riigikohtu 30. novembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571 p 16). Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et miinimummäärast suuremas ulatuses elatise nõudmisel tuleb kostja vajaduste rahuldamiseks suuremaid kulutusi tõendada kostjal, kes ei ole seda tõendanud. Maakohus on kostjale tema tõendamiskoormist 3. oktoobri 2022 määrusega selgitanud. Kostja esitas ringkonnakohtule uusi tõendeid, kuid ka nendest ei nähtu, et kostja ülalpidamiseks kulub igakuiselt 840 eurot ja rohkem. Kostja rõhutab erivajadusega seotud kuluna transpordikulusid kooli ja kodu vahel ning erinevate meditsiiniteenustega seotud kulusid (lk 68). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud ise transpordikulu (kulutused auto kütusele) välja arvestama. Kostja ei ole esitanud kohtumenetluses selget ülevaadet talle vajalike sõitude tihedusest ja kulude suurusest (sh läbisõidetud kilometraaž kuus ja andmed kütusekulu kohta). Kostja digilugu tõendab kostja terviseprobleeme, kuid ei tõenda sellega seotud kulude suurust. Asjas on tõendatud üksnes Urvaste Kooliga seotud kulud 152, 80 eurot kuus (sh toitlustus koolis). Unimed Kliinikud OÜ tõendist kulusid hambakliinikus ei nähtu. Retseptiravimi arve 49, 45 eurot tõendab ühekordset kulu, kuid kostja seisukohtadest ei nähtu, milline on kulu sellele ravimile kuu või aasta lõikes. Seega ei ole kostja tõendanud kulusid, mis oleks aluseks miinimummäärast suurema elatise nõudmisel.
11.Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ülalpidamiseks kulub igakuiselt kostja väidetud summa, st 840 eurot, on kostja vajadused võimalik rahuldada hageja poolt PKS § 101 alusel arvestatud elatise, kostjale makstavate sotsiaal- ja peretoetuste ning kostja teise vanema (ema) panuse arvelt. Kostjale makstakse lastetoetust alates 1. jaanuarist 2023 80 eurot kuus (kuni 31. detsembrini 2022 60 eurot kuus), puude tõttu sotsiaaltoetust 41, 68 eurot kuus (lk 17) ja töövõimetoetust (tl 20). Töövõimetoetuse päevamäär 1. aprilli 2022 seisuga on osalise töövõime korral 9, 3081 eurot päevas, st keskmiselt 279, 24 eurot kuus. Töövõimetoetuste indekseerimine toimub iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga. Seega on kostja kasutuses 1. jaanuari 2023 seisuga elatise ja riiklike toetustena kokku ca 626 eurot. Ülejäänud kostja kulud saab katta teise vanema (kostja ema) panuse arvelt. Alates
1.aprillist 2023 eelduslikult suureneb nii hageja poolt tasutav miinimumelatis kui ka kostjale makstav töövõimetoetus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et mõlemad vanemad peavad panustama kostja ülalpidamisse. Asja materjalidest nähtub, et kostja ema ei tööta, kuivõrd tegeleb kostja erivajaduste tõttu tema igapäeva elu korraldamisega, samuti on ta perega kooselava 82 aastase
vanaonu hooldajaks. Kostja digiloo väljavõttega on tõendatud, et kostja ema panustab suurt hoolt ja vaeva kostja elu korraldamisse. Samas ei ole asjas tõendatud, et kostja puue ja erivajadused välistavad kostja emal igasuguse töise tegevuse tulu teenimiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei saa hagejalt välja mõistmisele kuuluva elatise suurus olla sõltuvuses kostja ema elukorraldusest.
12.Ringkonnakohus leiab, et hagi esitamise ajal 20. jaanuaril 2022 ei olnud hageja oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma kostjale ülalpidamist PKS § 101 sätestatust suuremas ulatuses. Hageja ülalpidamisel oli sel ajal ka teine alaealine laps. Maksuja Tolliameti õiendiga (tl 135) on tõendatud, et hageja sissetulekud on kohtumenetluse kestel alates oktoobrist 2022 suurenenud. Lisaks saab hageja garaaži väljaüürimisest üüritulu. Hageja teine laps B.B. sai täisealiseks XXXXXX. Hageja ei ole oma väidet, et ta toetab oma õppivat täisealist last sularahas 220 euroga kuus, küll tõendanud, kuid hageja pangakonto väljavõttest nähtub hageja toetus A.A.le väiksemates summades. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja majanduslik olukord on võrreldes hagi esitamise ajaga
20.jaanuaril 2022 küll paranenud, ei ole see toonud kaasa tema elustandardi niivõrd suurt muutust, mis oleks iseseisvaks aluseks kohustusele tasuda kostjale elatisena miinimumist suurem summa olukorras, kus kostja ei ole oma vajaduste täpset suurust tõendanud.
13.Maakohus on märkinud otsuse resolutsioonis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt kostja elatise katteks kantud summadega. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et tegemist on elatise tasaarvestusega, mis ei ole VÕS § 200 lg 1 p 1 alusel lubatud. Selliselt võib kostja jääda elatisest mitmeks kuuks ilma. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 20. jaanuarist 2022 (elatise vähendamise ajast) kostjale tasutud elatist. Kohtuotsuse täitmisel ettemakstud elatisega arvestamine ei ole võrdustatud elatise nõude tasaarvestusega. Kostja ise nõuab pärast maakohtu otsuse vaidlustamist hagejalt elatise maksmist 292 eurot kuus seni kehtiva kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-13-54870 ja ei nõustunud hageja muude ettepanekutega selles osas (vt poolte kirjavahetus tl 61-62). Seega on kostja ise kaasa aidanud olukorra tekkimisele, kus elatise ettemaksu tõttu ei pruugi ta käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse jõustumise järgselt järgnevatel kuudel jooksvalt elatist saada.
14.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.