Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagimenetluses

väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele, mille andmed kohus lisab käesolevale otsusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti kasutada kohtu määratud viitenumbrit. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 09.11.2022 esitas hageja Tartu kohtumajale hagi kostja vastu kooselulepingu lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel xxxxxxxxxx sõlmitud ja Tallinna notari Priidu Pärna poolt tõestatud kooseluleping. Poolte kooselu on faktiliselt lõppenud. Pooled ei ela koos ega täida faktiliselt kooselulepingu p-s 2 loetletud kohustusi. Kooselu lõppemiseni viis mh asjaolus, et kostja varjas enda kriminaalkorras karistatust. Hageja on soovinud lepingu lõpetamist kokkuleppel, kuid kostja ei ole selleks nõusolekut avaldanud. Hageja palus kohtul lõpetada poolte vahel sõlmitud kooseluleping. Kostja vastuväited Kostjale toimetati hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte isiklikult 31.12.2022. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtukutse toimetati kostjale kätte isiklikult 10.02.2023. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Istung Istungil osales hageja esindaja, kes selgitas, et kohtuväliselt suhtles ta kostjaga korduvalt telefoni teel, et lahendada asi kohtusse pöördumata. Algul tundus, et kostja polnud nõudele vastu, kuid esindaja on arvamusel, et kostja püüab asja lõpuni viimist takistada. Pole usutav, et kostja ka järgnevatel kordadel kohtusse tuleb või avaldab huvi asja lõpetamise vastu. Kostja avaldas esindajale, et ta tahab hagejaga kooselu jätkata. Hageja on juba pikemat aega elanud xxxxxxx, ei plaani tagasi tulla ning on isegi loobunud talle väljastatud elamisloast. Kui hageja pöördus esindaja poole, elas ta juba Ukrainas. Hageja selgitas esindajale, kui käis Eestis, et kostja oli varem karistatud kriminaalkorras vägivalla kasutamise eest ja see juhtus ka hagejaga. Hageja ei tahtnud rohkem kostjaga suhelda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud.

Poolte vahel on sõlmitud kooseluleping, s.o võlaõiguslik leping, millega on reguleeritud pooltevahelist kooselulist suhet (tl 7-11). Hageja soovib kooselulepingu lõpetamist. Võlaõigusseaduse § 186 p 9 sätestab, et võlasuhe lõpeb: muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Kooseluseaduse (KooS) § 17 sätestab, et kooseluleping lõpeb, kui registreeritud elukaaslane sureb, registreeritud elukaaslased sõlmivad omavahel abielu või kui kooseluleping lõpetatakse. KooS § 20 p 3 sätestab, et kooselulepingu lõppemise aeg on kohtus kooselulepingu lõpetamise korral päev, millal kohtuotsus jõustub. Kuigi kooseluseadus otsesõnu ei näe ette lepingu lõpetamist kohtus, on selline võimalus siiski ette nähtud KooS §-s 17 koostoimes KooS §-ga 20 ning võlaõiguse üldsätetega lepinguliste suhete lõpetamise kohta. Hagi materjalide pinnalt on tuvastatud, et poolte suhe on pöördumatult lõppenud ning neid lepitada pole võimalik. Seega esineb alus kooselulepingu lõpetamiseks. Kohus lõpetab poolte vahel sõlmitud kooselulepingu ning selgitab, et kooselulepingu lõppemise aeg on lepingu lõpetamisel kohtus päev, millal kohtuotsus jõustub (KooS § 20 p 3). Kooselulepingu lõppemise tagajärjed on sätestatud KooS §-s 21 jj.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1403 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 100 eurot, õigusabi kuludest 1188 eurot (sh km) ja volikirja tõlkimise/apostillimise kulud ja postikulu 115 eurot. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 100 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 146 lg 1 p-st 1 ja 3 lähtuvalt on kohustatud isikuks menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista vähematasutud riigilõiv 320 eurot, sest kostja on isikuks, kelle kanda jäävad käesoleva otsuse alusel menetluskulud. Hageja on ukrainlane. Hagejal tekkisid kulud volikirja tõlkimisel, apostillimisel ja postiga saatmisel kokku 115 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist kohtuväliste kuludega TsMS § 144 p 2 mõttes, need on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Hageja on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hagejal on õigusabile on kulunud 9h, tasumääraga 110€/h (lisandub km), s.o 132€/h. Riigikohus on nt 2013.a leidnud, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot nii käibemaksuga kui ilma (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Eeldatavalt on tasu viimase 10 aasta jooksul tõusnud. Riigikohus on leidnud, et keerukamatel juhtudel on põhjendatud tasumäär isegi 175 eurot ja 190 eurot nii käibemaksuga kui ilma (2-17-13190 p 18, 2-18-17536 p 18). Samas leiab kohus, et käesolev tsiviilasi ei olnud sisulises mõttes keerukas ega mahukas. Kohtu hinnangul on tasumäär umbes 130-150 €/h tavapärane advokaatide ja/või vandeadvokaatide õigusteenuse eest maksmisel. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud tasumäär, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja asja sisulist keerukust, on käesolevalt 100€/h, millele lisandub käibemaks. Arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja tema poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetav õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kuigi hageja nõude puhul on tegemist harva esineva nõudega ja see on seadusandja poolt vähe reguleeritud, pole see kohtu hinnangul siiski õiguslikult niivõrd keeruline. Tegemist on lepingu lõpetamise nõudega, mille lõpetamiseks näeb konkreetne seadus ette vastava aluse. Lepingu lõpetamiseks polnud seega vajalik lepingu rikkumise asjaolu tuvastamine ja tõendamine. Hagi oli samuti väga lühike (kokku 2 lk), millest sisulist poolt oli veel vähem. Eraldi toob kohus välja, et istung ei kestnud 0,30h, vaid 10 minutit. Kuivõrd hageja oli välismaalane ega asu Eestis ning esindajal oli vaja nii temaga

kui kostjaga suhelda, lisaks ettevalmistavad toimingud hagi koostamiseks ja hagi enda koostamine, siis leiab kohus, et põhjendatud ajakulu kokku on 5h. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud kokku 600 eurot (5h x 120€/h, sh km). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 815 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 600 eurot lepingulise esindaja kulud ja 115 eurot kohtuvälised kulud. Kostjalt tuleb riigi tuludesse mõista vähemtasutud riigilõiv 320 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.