Perekonnaõigus › Abielulahutus

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

X (hageja) esitas 31.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu xx.xx.xxxx ning nende abielu registreeriti Tallinna notar Kristel Jänese poolt. Pooltel ei ole ühist last. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu, kuna hageja ja kostja faktiline ning emotsionaalne kooselu on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi kostjaga ühisperet, kuid kostja tekitab takistusi. Hageja on korduvalt palunud lahutada abielu notari kaudu, kuid kostja keeldub. Hageja oli abielu sõlmimisel armunud, kuid aga selgus, et kostja eesmärgid olid teised ning ta soovis vabaneda vanglast. Hageja on saanud aru, et enam ta kostjat ei armasta ning tegi suure vea, kui sõlmis abielu. Hageja on korduvalt esitanud ettepaneku abielu lahutamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Seetõttu on hageja sunnitud esitama hagi kohtusse abielulahutuse nõudes. Hageja palub lahutada poolte X ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Tallinna notaris Kristel Jänese ning poolte menetluskulud jätta Y kanda. 01.02.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 09.02.2023 ja 10.02.2023 edastas kostja kohtule avaldused, milles teatas, et ta on nõus abielu lahutama. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 23.02.2023. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti olid pooled sellega nõus, et poolte kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 30.01.2023 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotamine

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.