OÜ Eesti Viljasalv hagi Kesküla Põllumajandusühistu vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
43 027,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Eesti Viljasalv, registrikood 10361785, asukoht Väike-Kaar 33c, 50406 Tartu Hageja lepinguline esindajad vandeadvokaadid Kalle-Kaspar Sepper ja Kristel Valk,Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Kostja Kesküla Põllumajandusühistu, registrikood 10100911, asukoht Kasari küla, Martna vald, Lääne maakond, Kostja lepinguline esindaja Priit Tartu Kostja seaduslik esindaja Marge Kanna
Kohtuistungi aeg
15. märts 2016
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Kesküla Põllumajandusühistult (registrikood 10100911) hageja OÜ Eesti Viljasalv (registrikood 10361785) kasuks 39 027,20 eurot, millest põhivõlgnevus on 17 513,60 eurot ja viivised summas 21 513,60 eurot.
3.Jätta hagi tagamise abinõud muutmata.
4.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 1.Hageja ja kostja vahel on 26.09.2014 sõlmitud kokkulepe nr *, millega kostja tunnistas hageja ees võlgnevust summas 31 379,02 eurot. Võlgnevusest 31 137,56 eurot oli põhivõlg ja 241,46 eurot oli viivis. Poolte vahel kokkuleppe sõlmimise ajal oli sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 26 513,60 eurot ning 4 623,96 eurot tuli tasuda 18.10.2014. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja igakuiselt tasuma 1 657,10 eurot. Kokkuleppe kohaselt, kui kostja viivitab makse tasumisega rohkem kui kolm kalendripäeva, muutub kogu võlgnevus koheselt sissenõutavaks. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus nõuda viivist 0,5% päevas tasumata summadelt. 2.Kostja on kohustust osaliselt täitnud. Hagi esitamise seisuga so 23.10.2015.a. võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena 21 513,60 eurot. Hageja nõuab kostjalt viiviseid kuni põhivõlgnevuseni so 21 513,60 euroni, ehkki kostja võlgneb viivistena rohkem kui põhivõlgnevus. Kokku on hageja nõue 43 027,20 eurot, millest põhivõlgnevus on 21 513,60 eurot ja viivised 21 513,60 eurot. 3.Poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult kohustust täitnud, siis palub hageja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, 76 lg 1 alusel välja mõista nii põhivõlgnevus kui ka viivised. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.14.03.2016.a. esitatud menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et viivise vähendamine on põhjendamatu. Hageja leiab, et kostja rikkumine ei ole vabandatav. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et piima hinna langemine on vääramatuks jõuks. Pooled sõlmisid kokkuleppe 2014 aasta septembris, samas kui kostja väidetel hakkas piima hind langema juba 2014 mais. Seega, olid kostjal juba mais 2014 teada muutused piimaturul, mida ta pidi kokkuleppe sõlmimise ajal teadma. Kokkuleppe sõlmimise ajal lootis kostja piima hinna tõusule, mistõttu ta kokkuleppe hagejaga sõlmiski. See viitab aga selgelt hooletusele oma kohustustesse suhtumisel, kuivõrd kokkulepet sõlmides kostja teadis, et ta ei suuda seda võib–olla täita. Piimahinna langus ei ole põllumajandussektoris midagi erakordset. Piimahinna langust ei saa käsitada põllumajandussektoris mingil juhul vääramatu jõuna. Seega oli kostjale teada kokkuleppe sõlmimise ajal piimasektori turuolukord. Kostja ei ole tõendanud, et tema majandusnäitajad halvenesid just piima hinna languse tõttu. Need võisid halveneda näiteks ebaõnnestunud tehingute, halvasti läbi mõeldud äriplaani tõttu. Kostja ei ole toonud esile mitte ühtegi asjaolu, mis annaks aluse vähendada viiviseid VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Hageja nõustub, et kostja on tasunud kohtumenetluse jooksul põhivõlgnevusest 2 500 eurot perioodil 20.oktoober 2015 kuni 31. jaanuar 2016. Hageja nõuab põhivõlgnevuse osas kostjalt tasumist summas 19 013,60 eurot.
Kostja seisukoht 5.Kostja võttis hagi õigeks põhivõlgnevuse osas summas 21 513,60 eurot. Viivisnõudele vaidleb kostja vastu. Viivisnõudele vaidleb kostja vastu seetõttu, et alates maist 2014 hakkas piima hind langema ning kiire langus jätkus septembrini 2014.a. Kui aprillis 2014 oli piima kilohind 0,404 eurot, siis oktoobris 2014 oli 0,25 eurot. Aasta jooksul so 2015 aasta jooksul on piima kilo hind olnud väga madal, püsides 0,22 euro piires. Samal ajal on aga kostja piimatoodang suurenenud. Hoolimata toodangu suurenemisest ja kulude ümbervaatamisest oli 2014 aastal kostja kahjum 72 000 eurot. Veel 26.09.2014, kui kostja sõlmis kokkuleppe, lootis ta piima hinna tõusule. Ilmselt lootis seda ka hageja, sest hoolimata võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest ei esitanud hageja nõuet kohtule. Piima hinna väga madalale langemist on kinnitanud ka riiklik statistikaamet. Eeltoodust nähtub, et kostjal ei olnud võimalik ette näha piimahinna järsku langemist. Kuna ka hageja oli teadlik piima hinna üldisest langusest, siis on viiviste nõudmine põhinõudega samas summas ebamõistlikult suur. 6.Kostja leiab, et tema poolt on rikkumine vabandatav VÕS § 103 lg 1 alusel. Kostja leiab, et piima hinna languse puhul on tegemist vääramatu jõuga, mida kostja ei saanud mõjutada ning kostjalt ei saanud kokkuleppe sõlmimise ajal oodata, et ta arvestaks piima hinna järsu langusega. Kostja leiab, et hageja poolt viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja esitas taotluse viiviste vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel. Kostja on seisukohal, et viivise määr 0,5% päevas on ebamõistlikult suur. Seadusega kehtestatud viivise määr on 0,02% päevas. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkuleppe p 8 puhul on tegemist tüüptingimusega, mida kostjaga läbi ei räägitud. Kostja on seisukohal, et kokkuleppe p 8 kahjustab ebamõistlikult kostja huve, rikutud on kohustuste tasakaalu. Viivise määr ei saaks konkreetsel juhul olla suurem kui seaduses sätestatud viivise määr. Sellisel juhul on viiviste summa 2000,7 eurot. Juhul, kui kohus ei rahulda kostja taotlust jätta hagi täielikult rahuldamata viiviste nõudes, siis palub kostjal kohtul vähendada väljamõistetavaid viiviseid mõistliku suuruseni.
7.14.03.2016 kohtule edastatud menetlusdokumendis oli kostja seisukohal, et tema võlgnevus hageja ees on 17 513,60 eurot. Kostja esitas 15.03.2016.a. kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on 22.02.2016 tasunud hagejale 1500 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada.
8.Hageja on esitanud hagi põhivõlgnevuse osas summas 21 513,60 eurot ning palunud kostjalt välja mõista 19 013,60 eurot. Kostja leiab, et väljamõistmisele kuulub põhivõlgnevus summas 17 513,60 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et kohtuotsusega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 17 513,60 eurot. Kostja on maksekorraldusega 22.02.2016.a. tõendanud, et on hageja ees täitnud kohustust summas 1 500 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse osas VÕS § 76 lg 1 ja § 100 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 17 513,60 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe on oma olemuselt VÕS § 30 lg-le 1 vastav võlatunnistus. Kostja seda asjaolu vaidlustanud ei ole.
9.Pooled vaidlevad viivise väljamõistmise üle. Kostja hinnangul on viivis ebamõistlikult suur ega ole kooskõlas kehtiva seadusega. Kostja leiab, et poolte kokkuleppe p 8 on oma olemuselt tüüptingimus, mida temaga läbi ei räägitud. Kostja ei olnud võimeline mõjutama tingimuse osas viivise määra suurust. Esmalt hindab kohus, kas poolte vahel kokku lepitud viivis, mis kajastub kokkuleppe punktis 8, on tüüptingimus või mitte. Kokkuleppe punkt 8 järgi juhul, kui ostja ei täida käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, kohustub ostja maksma müüjale viiviseid summas 0,5% päevas kokkuleppe punktides 1 ja 5 nimetatud põhisummadelt. Kokkuleppe punktis 1 on nimetatud kogu kostja võlgnevus hagejale. Punktis 5 on märgitud kaubamüügiarved, mida kostjale väljastatakse hageja poolt alates poolte vahel sõlmitud kokkuleppe allkirjastamisest. Seega reguleeriti punktiga 8 viiviste kohaldamist ja määra nii olemasoleva võlgnevuse kui ka tulevikus tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks, juhul, kui maksetähtaega ületatakse. VÕS § 35 lg 1 ja 2 sätestavad, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
10.Kohus ei nõustu kostja vastuses esitatud väidetega, et temaga viivist läbi ei räägitud. Kohtuistungil selgitas kostja seaduslik esindaja, et kokkulepet allkirjastades sai ta aru, et see sisaldab viivist. Ta ei arvanud, et asi nii pingeliseks läheb, ei tajunud viivise reaalset suurust, ega mõelnud sellele. Ei teinud endale selgeks, et viivis võib nii kasvada, kui ei pea graafikust kinni. Kui kokkuostjaga pidas läbirääkimisi, siis sai info, et piima hind on languses veel vähemalt aasta. Nägin enne kokkuleppe allkirjastamist, et on punkt 8. Kuna oli kiire, siis sai kokkulepe kiirelt ja lohakalt sõlmitud. Kokkuleppe allkirjastas kostja oma äriühingus /tl 148149/. Osundatud kostja selgitustest nähtub, et pooled eraldi kokkusaamist kokkuleppe sõlmimiseks ei korraldanud. Kostja, olles oma äriühingus, sai kokkuleppe tekstiga tutvuda. Kostja sai aru, et kokkulepe sisaldab viivist. Kostja selgitus, et ta ei tajunud viivise suurust, kinnitab vaid kostja väiteid, et kokkuleppe sõlmis ta kiirustades ja lohakalt. Viivise suurus on vahemikus 107,57 €132,57 € päevas, olenevalt kostja poolt võlgnetava kohustuse suurusest. Kohtu hinnangul on iga mõistlik majandustegevuses tegutsev isik võimeline arvutama välja viivise suuruse päevas ning seejärel võtma seisukoha, kas kokkuleppes märgitud viivis on talle täitmiseks jõukohane või mitte. Kui pool leiab, et viivis on ebamõistlikult suur, siis hoolsusega tegutsev ettevõtja peab läbirääkimisi teise lepingupoolega vähendamaks viivist. Kui läbirääkimised tulemust ei anna, alles siis võiks kaaluda, kas tegemist on tüüptingimusega, mida poolel ei olnud võimalik mõjutada. Kostja selgitustest aga nähtub, et sõlmides kokkulepet, ei omistanud kostja viivisele mingit tähtsust ega kontrollinud isegi seda, kui suur on päevas kokkulepitav viivis. Kohus on seisukohal, et kostja, sõlmides kokkuleppe ja jättes kontrollimata sisuliselt viivise suuruse ja hindamata, millised tagajärjed saabuvad rahaliselt siis, kui kostja oma kohustusi ei täida, on jätnud ennast ilma võimalusest mõjutada viivise suurust. Olukorras, kus kostja kokkuleppe sõlmimisel viivisele mingit tähtsust ise ei omista, ei ole põhjendatud asuda kohtumenetluse kestel seisukohale, et tegemist on tüüptingimusega, mis on tühine. Kohtu hinnangul kostja käitumine kokkuleppe sõlmimisel, omistamata asjas tähtsust omavatele asjaoludele tähelepanu, ei too kaasa poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tühisust viiviste osas. Oluline on, et tüüptingimused oma olemuselt on sellised lepingutingimused, mis on lepingu koosseisu võetud muul põhjusel kui poolte initsiatiivil. Kohtul ei ole alust arvata, et kokkuleppes olevad sätted, arvestades kogu kokkuleppe teksti, on sinna sattunud muul viisil, kui ühe või teise poole
initsiatiivil. Kokkuleppest tervikuna nähtub, et kostja oli hagejale võlgnevuses ning hageja soovis kostja kohustuste täitmist tagada viivisega. Kokkuleppe punkt 6 reguleerib intressi tasumist kostja poolt hagejale perioodil, millal võlgnevus on ajatatud või kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Eeltoodust, kokkuleppe punktidest 6 ja 8 saab järeldada, et kostja oli pikema perioodi vältel hageja ees võlgnevuses, mistõttu hageja soovis poolte kokkuleppega tagada hageja õigustatud huvide kaitse. Kohus on seisukohal, et poolte kokkuleppe ei sisalda tüüptingimusi ning ükski kokkulepe säte ei ole tühine.
11.Poolte vahel kokkulepitud viivis 0,5% päevas on lubatav vastavalt VÕS § 113 lg 1. Kohus leiab, et tegemist on küll suure viivise määraga, kuid mitte ebamõistlikult suure viivise määraga. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi põhivõla osas nõuetekohaselt täinud vastavalt poolte vahel kokkulepitule, siis on viivis suurenenud eelkõige kostja enda tegevuse tõttu. Kostja on palunud viivist vähendada, kuna kogu tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur. Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses, mis on kohtupraktikas tavapärane. Kohus on seisukohal, et viivis käesoleval juhul ei ole ebamõistlikult suur, sest ei ületa põhivõlgnevust. Kohus arvestab seejuures, et poolte kokkuleppega oli kostjal võimalus võlgnevus summas 26 513,60 eurot tasuda 16-nes võrdses osas, igakuiselt summas 1 657,10 eurot perioodil 01.10.2014.a. kuni 26.01.2016.a. Kostja täitis oma kohustust 18.12.2014, 03.02.2015 ning 16.09.2015 ja 16.10.2015, kokku summas 3000 eurot. Kohtumenetluse kestel on kostja täitnud kohustust põhivõlgnevuse osas summas 4000 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kokku on kostja täitnud kokkuleppe punktis 3 nimetatud põhivõlgnevusest 26,40 %. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on tuvastanud, et viivis ei ole ebamõistlikult suur.
12.Kuna kohus ei ole tuvastanud ebamõistlikult suurt leppetrahvi, siis puudub vajadus hinnata, kas leppetrahv kuulub vähendamisele või mitte. Kuid kohus siiski peatub VÕS § 162 lg 1 asjaoludel, arvestades kostja poolt menetluses esitatud väiteid. Arvestades, et kostja on kohustust täitnud 26,40 % ulatuses, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole täitnud kohustust olulises ulatuses. Kostja poolt olulises ulatuses kohustuse täitmata jätmine, ei saa olla õigustuseks, et vähendada leppetrahvi. TsMS § 5 lg 2 sätestab põhimõtte, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole kohustuse rikkumisest kahju saanud. Seega on kostja jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Eeltoodust nähtuvalt puudub samuti alus leppetrahvi vähendamiseks tulenevalt teise lepingupoole õigustatud huvist. Kostja on seisukohal, et lähtuvalt poolte majanduslikust seisundist tuleb vähendada leppetrahvi. Kohus sellega ei nõustu. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid hageja majandusliku seisundi kohta, mis annaks kohtule aluse kaaluda poolte huve, lähtuvalt kummagi lepingupoole majanduslikust seisundist. Seega, on kostja jätnud täitmata tõendamiskoormise osas, mis puudutab hageja majanduslikku seisundit. Kostja enda majandusliku seisundi osas, ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mis annaks aluse kohtul diskretsiooniotsuse tegemiseks, vähendamaks leppetrahvi. Kostja leiab, et üldteadaoleva asjaoluna on piima hind olnud languses, mistõttu tuleb vähendada viivist. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kostja on kohtuistungil andnud selgitusi, et tal oli juba kokkuleppe sõlmimise ajal olemas info, et piima hind on languses veel vähemalt aasta aega. Seega oli kostjale teada, et kokkuleppe täitmisel,
mis hõlmas perioodi 01.10.2014 kuni 26.01.2016, ei ole põhjendatud loota piima hinna tõusule. Asjaolu, et piima hind on languses, kinnitavad kostja poolt esitatud tõendid, artikkel Maalehes /tl 156-157/ ja statistikaanmeti andmed /tl 114-116/. Kostja poolt esitatud andmed piima müügi kohta /tl 111-112/ kinnitavad samuti piima hinna langust. Kohus nõustub hagejaga, et piima hinna langus põllumajandussektoris ei ole midagi erakordset ega ettenägematut. Kostja ei ole tõendanud, et just piima hinna languse tõttu on tema majanduslik seisund halvenenud. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, mis kinnitavad kostja väiteid, kuid kohtu määratud tähtajaks ei esitanud kostja tõendeid, mis annaks kohtule aluse kaaluda viivise vähendamist tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Kostja paljasõnaline väide, et tema 2014 aasta majandustulemused on kehvemad kui 2013 aastal ning see on tingitud eelkõige piima hinna langusest, ei ole tõendatud. Kostja on sisuliselt kogu menetluse kestel jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis ta on esitanud kohtuistungil /tl 180/. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada hageja nõue viivise osas ja välja mõista kostjalt viivis summas 21 513,60 eurot.
13.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 05.11.2015. a. kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad jõusse 05.11.2015.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
14.Hageja on hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 43 027,20 eurot. TsMS § 133 lg 1 sätetest lähtuvalt nõustub kohus hageja seisukohaga. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on rahuldanud hagi täies ulatuses, seega menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.