Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

summa ei sisalda kulutusi suurtele ostudele, nagu jalgratas ja sellega seotud varustus, viiul, mobiiltelefon, arvuti, hambabreketid jms. Elatise väiksemas summas maksmisel tekivad kostjal tõsised materiaalsed raskused ning ta ei saa jätkata endises mahus spordi- ja huvitegevusi. Samas leidis kostja, et kuna hagejal sündis 24.05.2022 teine laps, võib kostja hagejale erandkorras vastu tulla ning nõustuda elatise vähendamisega kuni 250 euroni kuus. Kohtu põhjendused

6.1 Kostja on oma vastuses välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 807,46 eurot, s.h: toit ja hooldusvahendid 200 eurot; igapäevased koduriided/jalatsid 25 eurot; kooliriided/ jalatsid 25 eurot; juuksur 25 eurot; kostja osa kommunaalmaksetest keskmiselt 126 eurot (korter 115 eurot, telefonikõned 5 eurot, internet 6 eurot); koolikulud 22 eurot (sh tasuline koolitoit 18,46 eurot, klassifond 3,50 eurot); allergiaravimid 15 eurot; hambaravi (mälumishammaste kalde korrigeerimine) 350 eurot; jalgrattaspordiga seotud kulud (N rattaklubi MTÜ) 335,58 eurot (sh liikmemaks 35 eurot kuus; suvised ja talvised jalgrattariided 30,60 eurot kuus; jalatsid 13,33 eurot kuus; 28.06.2022 jalgratta (kasutatud) ostmine 1600 eurot ehk kuude lõikes 133,33 eurot; spordilaagris osalemise tasu 200 eurot aastas; jalgratta tarvikud 140 eurot aastas; jalgrattavõistlustel osalemine 203 eurot aastas + võistluste ajal toit, majutus ja muud kulud 200 eurot aastas); K P S (ujumiskool) kulud 90 eurot + lisakulud 3 eurot; inglise keele tunnid P OÜ (Tallinna Linnakantselei kaudu) ajavahemikul 08.11.2021 kuni 10.05.2022 48 eurot kuus; koolivaheaja viiepäevane linnalaager Y (Mustamäe Avatud Noortekeskus), mida laps külastab kaks korda aastas kokku 108 eurot; viiuli tunnid Tallinna Linnakantselei X koolis 101 eurot kuus alates septembrist 2022 + viiulilaager üks kord aastas 140 eurot; kasutatud viiuli ostmine 650 eurot + lisakulud (kontsertidel osalemine, lilleraha jms) 40 eurot aastas; taskuraha 10-15 eurot kuus. 6.2 Kostja on välja toonud kulud toidule ja hooldusvahenditele kokku 200 eurot ning juuksurile 25 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igapäevaselt kulusid hooldusvahenditele (nt hügieen ja majapidamistarbed). Kohtu hinnangul võivad nimetatud kulud olla aga ülepaisutatud, arvestades, et hooldusvahendeid ei tule igapäevaselt osta. Samuti ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks juuksuris käimist, kuid kostja saab valida, kus, millise hinna eest ning kui tihti juuksurit külastada. Kohus peab nimetatud kulusid mõistlikuks kokku seega 190 euro ulatuses. 6.3 Kostja on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele kokku 50 euro ulatuses. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti arvestab kohus sellega, et koolis ja kodus kantakse erinevat riietust. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas seega 50 eurot. 6.4 Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh üür ja kommunaalkulud), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Arvestades hageja vanusega ei saa pidada ka sidekulusid ebavajalikuks (so telefon ja internet). Kohus loeb kostja esitatud dokumentidega tõendatuks, et igakuine eluasemekulu moodustab kostjal kokku ca 113 eurot, sh eluaseme üüri- ja kommunaalkulu 101,98 eurot (dtl 30-38), telefonikulu 5 eurot

(dtl 39-53) ning internetikulu 6 eurot (dtl 54). Kohus on arvestanud, et tõenditest nähtuvalt kasutab eluaset 3 inimest. 6.5 Arvestades, et kostja on kooliealine, siis on eluliselt usutav, et seoses kooliskäimisega kaasnevad kulud ka koolitarvetele, väljasõitutele, klassirahale ja muule sellisele. Kostja on tõendanud, et kostjal tuleb tasuda ka koolitoidu eest, mille keskmine igakuine kulu on olnud 14,98 eurot (dtl 57). Arvestades, et suvekuudel kooli ei ole, siis võib lugeda põhjendatud toidukuluks koolis 11,24 eurot (14,98x 9 kuuga / 12 kuuga). Samuti on kostja seadusliku esindaja konto väljavõttega tõendamist leidnud, et kostja seaduslik esindaja on tasunud klassiraha 15 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks aasta peale 1,25 eurot (dtl 59). Maksekorralduselt nähtuvat teist summat ei saa kohus lugeda koolikohustuse kuluks, kuna ei ole selge, mille eest vastav summa tasuti. Arvestades eeltooduga loeb kohus eluliselt usutavaks ja põhjendatud kuluks seoses kooliga 20 eurot. 6.6 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) ning eluliselt on ka usutav, et seoses kostjal tuvastatud allergiaga (dtl 62-64) tuleb kostjal tarvitada allergiaravimeid. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vähemalt kord aastas hambaarsti külastamist, mille eest tuleb alaealistel tasuda visiiditasu. Kostja on iseenesest tõendanud, et seoses hambaraviga on kantud suuri kulutusi (dtl 65-77). Samas on kõik hambaraviga seotud dokumendid ja arved seotud aastatega 2019-2021 ning ei nähtu, et keskmiselt kallim hambaravi käesoleval ajal jätkuks. Kohus loeb mõistlikuks igakuiseks tervishoiukuluks seega kokku 15 eurot. 6.7 Kohus on seisukohal, et igasuguste hobidega tegelemine ja treeningutes osalemine on arendav ja vajalik. Kostja vastusest nähtub, et kostja tegeleb jalgrattaspordiga, ujumisega ning viiuliõppega. Kostja on tõendanud kostja esindaja konto väljavõttega, et N rattaklubi MTÜ-le tuleb tasuda igakuiselt liikmemaksu 35 eurot (dtl 79). Samuti on tõendatud, et kostjale on ostetud kasutatud ratas 1600 euro eest (dtl 82, 83) ning rattaklubile makstud täiendavalt 200 eurot (dtl 84). Kostja esitatud tõenditest võib ka järeldada, et kostja osaleb võistlustel ning talle on vajalik osta ka riideid ja muid vajalikke tarvikuid seoses rattaspordiga (dtl 80, 81, 8596). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada spordilaagris osalemist. Kohus selgitab, et kuigi rattaspordiga tegelemine eeldab ka vastava varustuse, sh ka riiete olemasolu, siis on kostjal võimalus valida, kust ja millise hinnaga vastavaid tooteid osta. Samuti saab kohtu hinnangul eeldada, et ratas ostetakse pikemaks perioodiks kui aasta. Kohus peab seega tõendatud ja mõistlikuks kuluks rattaspordiga tegelemisel igakuiselt 120 eurot. Samuti on kostja tõendanud, et käib ujumas K P S (dtl 98-107). Tõenditest nähtub, et igakuine tasu selle eest on 75 eurot (v.a juuli ja august) ning kostja alustas oktoobrist (oktoobri eest tuli tasuda 60 eurot). Seega tuleb kokku aastas tasuda 660 eurot, s.o keskmiselt 55 eurot kuus. Samuti on eluliselt usutav, et ka ujumiseks on vajalik osta varustust (ujumisriided, müts, prillid). Kohus peab seega ujumisega põhjendatud ja eluliselt usutavaks igakuiseks kuluks kokku 57 eurot.

Lisaks on tõendamist leidnud, et kostja käib viiulit õppimas (dtl 117-119). Perioodil 01.11.2021 kuni 28.10.2022 on viiulitundide eest kokku tasutud 1022,93 eurot, s.o ca 85,24 eurot kuus. Muid kulusid seoses viiulitundidega ei ole kostja tõendanud (nt viiuli ostmine, kontsertidel käimine jms). Kohus ei arvesta siinkohal kostja esitatud tõendiga, millest nähtuvalt on tasutud kolmandale isikule 12 eurot (dtl 120). Nimetatud tõendist ei nähtu, et tegemist oleks kuluga, mis oleks seotud viiuliõpingutega. Kokku on seega eeltoodud kulud (rattasport, ujumine ja viiuliõpe) põhjendatud 262,24 euro ulatuses. 6.8 Kostja on välja toonud ka kulud inglise keele tundides osalemise kohta X OÜ (Tallinna Linnakantselei kaudu) ajavahemikul 08.11.2021 kuni 10.05.2022 48 eurot kuus (dtl 109111) ning linnalaagris Y (Mustamäe Avatud Noortekeskus) osalemise kulud kaks korda aastas (kevadisel ja sügisel koolivaheajal) kokku 108 eurot (dtl 113-115). Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta inglise keele tundides käesoleval ajal enam osaleks. Esitatud tõendid puudutavad inglise keeles osalemist enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Linnlaagris osalemist ei saa kohus aga pidada ebavajalikuks. Igasugune huvitegevus väljaspool kodu on kohtu hinnangul arendav. Nimetatud kulu saab seega igakuiselt pidada põhjendatuks 9 euro ulatuses (108/12). 6.9 Kostja on välja toonud oma nimekirjas ka taskuraha, mida väidetavalt kannab kostja arveldusarvele üle nii kostja ema, kui ka tema vanaema. Kostja arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on kostja ema kandnud kostjale perioodil 01.11.2021 kuni 28.10.2022 kokku 75 eurot, s.o keskmiselt 6,25 eurot kuus (dtl 123). Kohus ei arvesta teiste maksetega, kuna väljavõttest nähtuvalt on kolmandate isikute poolt ülekantud summade näol tegemist kingitustega. Kuna taskuraha andmist ei saa pidada ebavajalikuks, siis loeb kohus põhjendatud taskurahaks 6,25 eurot. 6.10 Eeltoodust tulenevalt võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja igakuised kulud on käesoleval ajal kokku 665,49 eurot. Seega on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud.

välja mõistetud. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole õigusliku olukorra muutus aluseks elatise vähendamisel. 7.2 Kohus on 05.12.2022 kirjas hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2017 aastaga muutunud. Samuti on kohus palunud välja tuua teise lapse igakuised kulud ning selgitada, milliseid kulusid ja mis summas hageja kannab seoses teise lapsega ning esitada ka tõendeid teise lapse kulude olemasolu ja kandmise kohta (dtl 136-139). 7.3 Majandusliku olukorra muutuste kohta on hageja välja toonud, et 14.02.2018 on hageja võtnud laenu korteriomandi soetamiseks ning rohkem märkimisväärseid muutusi hageja elus ei ole toimunud. Kohus selgitab, et laenukohustuse olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks. Laenukohustuse võtmisel pidi hageja arvestama oma ülalpidamiskohustusega ning seega olema veendunud, et tulevikus on tal piisavalt vahendeid nii laenukohustuse, kui ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Samuti nähtub hageja pangakonto väljavõttest (dtl 144-178), et ajavahemikul 08.09.2022 kuni 26.12.2022 on hageja teinud rahalisi ülekandeid iseendale välismaal avatud pangakontodele kogusummas 12 900 eurot. Samuti on 6 kuu jooksul hageja kontole laekunud kokku 34784,29 eurot (sh W poolt 5 999 eurot ning AS-lt P xxx väljamakse summas 12 153,37 eurot), mis teeb hageja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 5797,38 eurot. Seega on hageja sissetulek piisav elatise tasumiseks ning enda ülalpidamiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks oluliselt muutunud võrreldes 2017 aastaga, siis ei ole ka põhjendatud elatise vähendamine seoses hageja majandusliku olukorraga. 7.4 Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on 18.05.2022 sündinud teine laps M H (dtl 6). Hageja on märkinud, et M Hi ülalpidamisega seotud kulud on kokku 380 eurot, kuid mitte ühtegi tõendit kulude olemasolu ja nende kandmise kohta esitatud ei ole. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud ka teise lapsega tekitavad, kuna seadusest tulenevalt on hagejal ülalpidamiskohustus kõigi oma alaealiste laste suhtes. Samas ei ole põhjendatud elatist kostja osas vähendada, kuna teise lapse kulud on kostjale tasutavast elatisest väiksemad. Kohus peab elatise asjades siiski lähtuma iga lapse põhjendatud vajadustest ja kuludest. Kohtu hinnangul on hageja majanduslikult võimeline ka mõlemat alaealist last ülalpidama. Kuna aga kostja on hagi osaliselt tunnistanud ning nõustunud elatise vähendamisega summani 250 eurot kuus arvestades asjaoluga, et hageja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps (dtl 239), siis leiab kohus, et elatist on põhjendatud vähendada seoses teise lapse olemasoluga 250 euroni.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.