Otsuse avalikult teatavaks- 4. aprill 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-2480
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi Urmas Puhmi vastu 569,63 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
604,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja PLACET GROUP OÜ (rk 11198910; asukoht Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), esindaja Riho Siil, e-post [email protected]; kostja Urmas Puhm (ik XXXX; elukoht XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Urmas Puhmi vastu osaliselt.
2.Välja mõista Urmas Puhmilt PLACET GROUP OÜ kasuks 411,33 eurot, millest 390,92 eurot on põhinõue, 0,12 eurot intress ja 20,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 15.02.2016 seisuga.
3.Välja mõista Urmas Puhmilt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt 390,92 eurot alates 16.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 370,63 eurot.
4.Väljamõistetud summad kanda ITM Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE172200221026942756, märkides selgitusse kostja nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta poolte menetluskulud 72% ulatuses Urmas Puhmi ja 28% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-16-2480 PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud.
9.Välja mõista Urmas Puhmilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud 162 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.Hageja on esitanud kohtule hagi kostjalt 18.12.2014 sõlmitud laenulepingu nr SR374600 järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 434,43 eurot, intressi 105,57 eurot, nõude menetlemisega kaasnenud kulud 12 eurot, 15.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 17,63 eurot ning alates 16.02.2016 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumiseni viivise seadusjärgses määras. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, kust oleks nähtunud kostja teised laenud kiirlaenuandjatelt ning ka asjaolu, et kostja on sõltuvuses internetikasiinodest. Kostja arvates on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud talle kahju hagis nõutava summa ulatuses.
4.Vaidluse all ei ole järgmised faktilised asjaolud: - 18.12.2014 esitas kostja www.smsraha.ee portaalis laenutaotluse, kus märkis oma töökohaks OÜ A-Veod igakuise sissetulekuga 950 eurot; Lisaks nähtub laenutaotlusest, et kostjal on olemas varasem laenukogemus, temale kuulub korteriomand ning tema suhtes ei ole alustatud kohtu- ega täitemenetlusi (tl 8-9). - kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 18.12.2014 Tartu postkontoris (tl 18-19); - 18.12.2014 rahuldas hageja kostja laenutaotluse ning pooled sõlmisid laenulepingu nr SR374600 (tl 10-17), mille alusel andis hageja kostjale üle laenusumma 500 eurot (tl 20); - laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 16.06.2015 (maksegraafik tl 16) ja laenusumma koos intressi ja lepingutasuga tuli tagastada kuue osamaksega kokku 648 eurot (põhiosa 500 eurot, intress 138 eurot ja lepingutasu 10 eurot); - kostja teostas kolm makset kokku summas 219,64 eurot, millest kaks (17.01.2015 55 eurot ja 17.02.2015 56,64 eurot) tehti laenulepingu täitmise tähtpäeva edasilükkamiseks (2 × 30 päeva) ning üks (19.03.2015 108 eurot) osamakse tagastamiseks; Rohkem makseid ei ole kostja teostanud. - seoses osamaksete tasumise tähtaja edasilükkamisega 60 päeva võrra pikenes laenulepingu täitmise tähtpäev kuni 15.08.2015; - hageja edastas 13.05.2015 kostjale võlateatis/I meeldetuletuse (tl 21) ja 15.07.2015 teate nõude menetlemise andmise kohta ITM Inkasso OÜ-le (tl 23).
5.Kohus märgib, et TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Otsuse tegemisel otsustab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt, 2(5)
millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seega on kohtu ülesanne poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga. Viidatud sätete alusel on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega.
6.Kohtu hinnangul on pooled 18.12.2014 sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mis on VÕS § 401 lg-s 1 sätestatud krediidilepingu alaliigiks. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
7.Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22). Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 18.12.2014 interneti vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 500 eurot 180-ks päevaks intressiga 138 eurot, mis laenulepingust nähtuvalt teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 150,48% aastas. Kohus märgib, et ei nõustu hagis märgituga, et krediidi kulukuse määr on 60,02%, koosnedes intressist ja lepingutasust. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406), mida kohtu hinnangul ei ole võimalik hilisemas kohtumenetluses näidata väiksemana ja seetõttu lähtub kohus laenulepingus märgitust. Eeltoodust tuleneb, et krediidi kulukuse määr 150,48% aastas ületab rohkem kui kuus korda Eesti Panga 2014. aasta novembris (see on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele detsembrist 2014) avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 24,52%. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr SR374600 tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja (180 päeva) eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras (mida hageja on ise antud juhul teinud). Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.
8.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna laenu tagasimakse tähtaega pikendati 60 päeva võrra, tuli kostjal oma lepingujärgsed kohustused täita hiljemalt 15.08.2015. VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2015 oli 0,05% ja enne 01.07.2015 samuti 0,05%. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista intress 0,12 eurot (500 eurot × 0,05% × 180 päeva / 365 päeva).
9.VÕS § 415 lg 2 näeb ette, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses 3(5)
järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Arvestades laenu tagasimakse tähtaja pikendamist, oli maksegraafiku kohaselt esimese osamakse tasumise tähtaeg 18.03.2015. Hagist nähtuvalt tasus kostja 19.03.2015 hagejale 108 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt teostatud maksest lepingutasu katteks 10 eurot, põhivõla katteks 65,57 eurot ja intressi katteks 32,43 eurot. Lisaks on hageja 17.02.2015 tasutud 56,08 eurost arvestanud 1,08 eurot viivise katteks (ülejäänud 55 eurot on pikendustasu). Kuivõrd kohus on leidnud, et 18.12.2014 laenuleping nr SR374600 on tühine vastuolu tõttu heade kommetega ning hagejal on seetõttu õigus nõuda kostjalt laenusumma tagastamist vaid koos seadusjärgses määras arvestatud intressi ja viivistega ning muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa, tuleb kostja poolt hagejale tasutud 109,08 eurot (108 + 1,08) VÕS § 415 lg 2 p 2 järgi arvestada põhivõla katteks. Hageja põhinõue on eeltoodust tulenevalt põhjendatud 390,92 euro ulatuses (500 – 109,08).
10.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud osaliselt. Hagist nähtuvalt on hageja arvestanud viivist põhivõlalt 434,43 eurot alates 16.08.2015 kuni 15.02.2016 seadusjärgses määras. Samas on kohus tuvastanud, et 16.08.2015 seisuga võlgnes hageja kostjale põhivõlana 390,92 eurot. Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 20,29 euro ulatuses (500 eurot × 8,05% × 184 päeva / 365 päeva).
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 411,33 euro (390,92 eurot põhinõue, 0,12 eurot intress ja 20,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 15.02.2016 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 16.02.2016 viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 370,63 eurot.
12.Kostja väite kohta, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, märgib kohus järgmist. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva laenuandja põhikohustuse sisuks laenuvõtja suhtes on hinnata laenusaaja krediidivõimelisust (18.12.2014 kehtinud VÕS § 4032 redaktsioon). Selleks on laenuandja eeskätt kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Viidatud printsiip sisaldab ka laenusaaja kohustust avaldada laenu taotlemisel täielikku ja õiget teavet. Antud juhul kostja seda laenusaajana ei teinud. Ebaõigete andmete edastamine on alati kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Edastatud ebaõigete andmete põhjal ei saanud hageja hinnata, kas võetavad rahalised kohustused on kostjale täitmiseks jõukohased. Tõe rääkimise kohustus on üks peamisi kohustusi ja olulisemaid hea usu põhimõtte väljendusi (VÕS § 6). Eeldatakse, et teavet jaganud pool kannab ise teabe mittetäielikkusest tulenevaid riske. Kohtul ei ole alust kahelda hageja poolt väidetus, et kostja on hageja klient juba alates 25.03.2012 ja võtnud laenu 14 korda, kusjuures 12. korral on kostja laenu tagastanud korrektselt, mõned ka enne tähtaja saabumist. Samuti ei ole kohtul põhjust kahelda selles, et hageja tegi enne kostjale laenu väljastamist päringuid avalikesse registritesse (Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded). Kui kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 950 eurot, millest olmekulud moodustavad 350 eurot, pidi hagejale kohtu hinnangul olema laenu andmise ajal selge, et kostja suudab laenu kuue kuu jooksul 108 euro suuruste osamaksetena tagasi maksta. Kohtu arvates on hageja laenuandjana käesoleval juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse ega ole käitunud vastutustundetult.
13.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.
4(5)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~72% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hagile lisatud arvest nr CB317 (tl 24) nähtub, et õigusabikulu ei sisalda käibemaksu. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 162 eurot (72% 225 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.