Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-21-10298 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue

2-21-10298

Hagejate ema on korduvalt nõudnud kostjalt elatise tasumist. Kostja maksis augustis 2020 hagejate emale laste ülalpidamiseks 10 eurot ja septembris 25 eurot. Kostja tegi hagejate emale oktoobris 2020 ülekandeid kokku summas 978 eurot, sh kostja laenukohustuste täitmiseks makstud summa 535 eurot. Novembris 2020 tasus kostja hagejate emale 414 eurot, sh laenukohustuste täitmiseks 392,47 eurot. Detsembris 2020 tasus kostja hagejate emale 888 eurot, sh A. makstud miinimumelatis 292 eurot ja kostja laenukohustuste täitmiseks 585,73 eurot. Hagejad ei nõustu sellega, et elatise väljamõistmisel tuleks praegusel juhul arvestada sellega, et hagejate kulud on osaliselt kaetud peretoetustega. Hagejad leiavad, et riiklikud peretoetused on toetus last kasvatavale vanemale, mitte eraldi elava vanema poolne panus. Peretoetused võivad arvesse tulla koostoimes mõne muu mõjuva põhjusega, praegusel juhul muid mõjuvaid põhjuseid ei esine. Kostja elustandard ei viita isikule, kelle vahendid on piiratud. Kostjale kuulub kinnisvara ning ta on OÜ K ainuosanik ja juhatuse liige, tal on võimalik seega ainuisikuliselt käsutada osaühingu tulusid talle kasumlikul viisil. Kuna isa majanduslik seis on kordades parem kui emal, on põhjendatud kalduda kõrvale vanemate osade võrdsusest ja jätta laste kulud suuremas ulatuses isa kanda. Hagejad ei nõustu sellega, et kostja on vaidlusalusel perioodil andnud ülalpidamist sularahas. Tasutud 2435 eurot olid laenumaksed, taolise kohustuse olemasolu on kostja kinnitanud 12.09.2020 võlatunnistuses. Hagejate vanemate kooselu ajal võeti hagejate ema nimel, kuid kostja huvides ja kasuks laene Xxxx elamu remondiks, elamusse olmetehnika soetamiseks ja sõiduauto Audi xxxx (reg nr xxxx) ostuks. Oma väidete tõestuseks on hagejad esitanud laenulepingud ning järelmaksuga soetatud 65” Led-teler Samsung MU 8002 müügilepingu. Laenu eest soetatud sõiduauto Audi xxxx müüs kostja 2021 aasta suvel. Kostja on 12.09.2020 tunnistanud laenukohustusi hagejate ema ees ja võtnud kohustuse maksta igakuiseid lepingutest tulenevaid makseid hagejate emale ning viimane on omakorda võtnud kohustuse mitte esitada laenude eest soetatud asjade osas nõudeid. Kostja kinnitas eelistungil, et on need kohustused hagejate ema ees täitnud. Miski ei näita, et tegemist oli elatise maksmiseks tehtud ülekannetega. Kuna kostja ei ole määranud, missuguse kohustuse katteks on ta perioodil 01.10.2020 kuni 11.12.2020 makseid teinud ja seda määramist ei ole teinud ka hagejate ema, siis kohaldub VÕS § 88 lg 6, mille järgi loetakse täidetuks varem tekkinud kohustused ehk antud juhul siis laenuja järelmaksu müügilepingust tulenevad kohustused. Kostja on andnud hagejate emale 13.09.2020 725 eurot, et hagejate ema täidaks kostja huvides ja kasuks võetud laenu- ja maksekohustused võlausaldajatele. 16.10.2020 andis kostja hagejate emale 2350 eurot ja 1600 eurot, et hagejate ema tasuks laenukohustused ning E AS-ist auto ostuks võetud krediidijäägi summas 3879 eurot ja sulgeks krediidikonto. Hagejad leiavad, et kostja ei ole tagasiulatuva elatise perioodil ostnud lastele vajalikke esemeid ega kandnud lasteaiaga seotud kulutusi. Kostja vastav väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole ka konkreetselt välja toonud, millised kulutusi ta kandnud on. Viidatud kuludokumendil (I kd, tl 100-100 pöördel) näidatud esemed soetas hagejate ema. Hagejate vahelduv elukoht ei tähenda, et kostjal sel ajal elatise maksmise kohustus puudus. Hagejad I ja II viibisid isaga peamiselt esmaspäevast reedeni, mitte terve nädala. Ka siis, kui lapsed olid haiged, olid nad emaga. Ajavahemikus 14.09.-18.12.2020 (kokku 96 päeva) viibis hageja I isaga 21 päeva ja hageja II 33 päeva. Seega ei olnud lastel täies ulatuses vahelduv elukoht. Hagejate nõude arvutamisel on ka juba lähtutud isa juures viibitud ajast ning nõutud on elatist 1⁄2 ulatuses seadusjärgsest miinimummäärast. 3(12)

2-21-10298 Samuti on laste vahelduva elukoha ajal kandnud ema põhilise osa laste püsikuludest, s.o huviringide kulud, teraapiakulu, lasteaiakulud, rõivaste, jalanõude, ravimite ja hügieenitarvete kulud jne. Samal ajal ei olnud kostjal lastele märkimisväärseid kulutusi, kuna ta elas oma ema majas ning elamuga seotud kulud kandis kostja ema. Kostja seisukoht

2-21-10298 hagejate emale raha üle kandes ning sularaha üle andes. Samuti on kostja tuginenud sellele, et miinimummääras ülalpidamise andmine tol perioodil ei olnud talle tema ebapiisava sissetuleku tõttu võimaluste kohane ega võimaldanud tema enda tavapärast ülalpidamist. Hagejate väite kohaselt on kostja jätnud täitmata elatise tasumise kohustuse antud ajavahemikus hagejate I ja II suhtes kummalgi juhul summas 876 eurot ning hageja III puhul summas 1168 eurot. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli kostja kohustus välja tuua ja tõendada, et esinevad PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud ning et kostja on andnud hagejatele ülalpidamist nõutud ulatuses.

2-21-10298 ema kulutused lastele ka suuremad, kui kostja omad, kuna hagejate ema on tasunud suuremas ulatuses laste püsikulusid. 8.1 Vastavalt kohtupraktikale ei saa otsustada elatise nõude põhjendatuse üle üldjuhul vaid kummagi vanema juures viibitud aja alusel. Riigikohus on 09.12.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 23.2) leidnud, et elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). 8.2 Hagejad on välja toonud, et ema kulutused laste eluasemele olid oluliselt suuremad, kui kostja kulutused, kuna ema pidi üürima korterit, kostja elas sel perioodil oma ema majas ning majaga seotud kulusid kandma ei pidanud. Kostja ei ole väidet ümber lükanud. Samuti on hagejad välja toonud, et ka vahelduva elukoha perioodil kandis suurema osa lastega seotud püsikuludest (nt riietele ja jalanõudele, ravimitele, huviringidele, eelkooli- ja lasteaiakulud jne) ema. Konkreetselt on välja toodud ja tõendatud järgmised kulud perioodil 01.08.2020 kuni 31.12.2020: hagejate I ja II huviringide ja lasteaiakulud: R.i eelkooliga seotud kulud OÜ-le Õ kokku 148,50 eurot (I kd, tl 109); R.i judokulud R MTÜ-le kokku 60 eurot (I kd, tl 111); R.i ja R.i ringikulud MTÜ-le L kokku 48 eurot (I kd, tl 113); R.i loovteraapiaga seotud kulu K. J. 40 eurot (I kd, tl 115); R.i ja R.i lasteaiakulud kokku 635 eurot (I kd, tl 117). Hagejate selgituse kohaselt lisanduvad kulud hagejate riietele ja jalanõudele, ravimitele ja hügieenitarvetele, samuti igakuine hageja III piimapulbri, mähkmete, salvide ja spetsiaalsete allergiaravimite ning soole probleemi leevendamiseks vajalike rohtude kulud. Hageja esitatud kontoväljavõttest (I kd, tl 106-108) nähtub ka korduvad ülekanded eraisikutele, mille selgituseks on märgitud „jalanõud, HM kombe, riided; ka konkreetsemalt A.i riided, R.i kombekas, kombe A.“ jne. Samast kontoväljavõttest nähtuvad ka mänguasjade ostud. 8.3 Kostja ei ole toonud välja konkreetseid kulusid, mida on sel perioodil lastega seonduvalt kandnud. Kostja on vaid leidnud, et hagejate ema ei teinud neid kulutusi enda arvelt, vaid kostjalt saadud elatise arvelt. Kohus leiab, et laste vahetu ülalpidamise kulud, mis ei seondu eeltoodud kulutustega, ehk siis toidukulu, vaba aja veetmise kulu vms ei saa olla sedavõrd suur, et saaks jõuda järeldusele, et hagejate ema tehtud kulutused ei olnud vaidlusalusel ajaperioodil oluliselt suuremad kui kostja omad. Seega tuleb jõuda järeldusele, et kuigi hagejatel I ja II oli mõningal määral vahelduv suhtluskord, siis ei vastanud kostja tehtavate kulude suurus vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele ning tal tuleb maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Arvestades, et augustis vahelduvat suhtluskorda ei olnud ning vahelduv suhtluskord on olnud neljakuulisest ajaperioodist (september-detsember) sisuliselt kolmel kuul (septembri keskpaigast detsembri keskpaigani), ei ole hagejate nõue, s.o miinimummääras augusti 2020 eest ja pooles miinimummääras september-detsember 2020 eest ülemäära suur, pigem vastupidi.

2-21-10298

Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. 10.1 Praegusel juhul on kostja esitanud erinevaid väiteid, mis on omavahel vastuolus. Esmalt leiab kostja, et on hagejatele miinimummääras elatist andnud, samas leiab ta, et sellises määras ülalpidamise andmine käis tal tol perioodil üle jõu. Üheaegselt ei saa olla mõlemad väited tõesed. Selline vastuolu ei tekita usaldust kostja väidete suhtes. 10.2 Kostja arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et kostja igakuine töötasu oli 1000 eurot. Samuti nähtub väljavõtetest, et kostja sissetulek ajavahemikus 01.08.2020-31.12.2020 oli järgmine: Xxxx AS sularaha sissemaksed, erinevad laekumised äriühingutelt ja eraisikutelt, Haigekassalt kokku 11 396,76 eurot (I kd, tl 184-204 pöördel), s.o keskmiselt 2279,35 eurot kuus. Kohus ei ole siinkohal arvestanud erinevaid laekumisi kiirlaenude näol (1500 eurot M OÜ, 2700 eurot OÜ B, 572,50 eurot O OÜ, 500 eurot B AS), ka mitte K. K.lt 06.11.2020 laenatud 25 eurot, mis 30 euro suuruse maksega 08.11.2020 K. K.le tagasi maksti; samuti mitte R. A. saadud laenu 2500, 150 eurot, 300 eurot ja 50 eurot, mis hiljem R. A. tagasi maksti. Taolisest sissetulekust saab ilmselt anda kolmele lapsele ülalpidamist nii miinimummääras kui ka vähemas, nõutud määras, ilma enda ülalpidamist kahjustamata. 10.3.Samuti ei ole kohus praegu arvestanud kostja võimalust saada tulu ettevõtlusest. Kostja on ise kinnitanud, et on võtnud enda äriühingu kontolt välja märkimisväärses summas sularaha ning sellest osa kasutanud perekonna vajaduste rahuldamiseks. Asjaolu, et kostja ei ole osanud eristada enda ja äriühingu rahakotti, nähtub muu hulgas sellest, et kuigi kostja esitas tema omandis oleva K OÜ (I kd, tl 73) kontoväljavõtte (tl 134-136), mille kohaselt on sularaha (kostja väitel) võetud kostja poolt välja ajavahemikus 11.08.2020-30.12.2020 kogusummas 17 570 eurot, ei osanud kostja välja tuua, milline osa sellest rahast on antud hagejate emale. Arvestades, et iga äriühing on raamatupidamiskohustuslane ning kostja on K OÜ omanik ja juhatuse liige, ei ole võimalik, et kostjal puudus teave selle kohta, millises summas on sularaha välja võetud seonduvalt äriühingu tegevusega ja millised kostja (ja tema perekonna) vajaduste katteks. Seega on ainuvõimalik jõuda järeldusele, et kostja võimekust saada sissetulekut mõjutab ka äriühingust saadav tulu märkimisväärses ulatuses. 10.4 Kohtupraktika kohaselt võib kohus lisaks ametlikule sissetulekule lähtuda ka kohustatud isiku tegelikust elustandardist. Kostja kontoväljavõttest (I kd, tl 184-204 pöördel) nähtuvalt on kostja teinud perioodil 01.08.2020-31.12.2020 kulutusi erinevatele hasartmängudele (AS Eesti Loto, Optiwin OÜ, Ninja, Paf, Betsafe, Olybet, Triogames) kokku vähemalt summas 3492 eurot. Kui kostjal oli võimalik kulutada hasartmängudele ühes kuus ca 698,40 eurot, siis ei viita see temale kui piiratud majanduslike võimalustega isikule.

7(12)

2-21-10298

8(12)

2-21-10298 12.4 Hagejate ema arvelduskontolt (II kd, tl 9-11) nähtuvalt on tasutud Xxxx AS, Xxxx AS ja Xxxx AS lepingute alusel augustis 2020. a 471,73 eurot, septembris 502,89 eurot, oktoobris 215,44 eurot ning detsembris 433,01 eurot. Xxxx AS lepingust tulenev kohustus antud perioodil kokku oli 290,75 eurot. Samas nähtub hagejate ema arvelduskontolt Xxxx AS-ile tasumised vaid kokku summas 99,63 eurot (I kd, tl 107), seega saa kohus lugeda seda summat ületavas ulatuses, et kostja makstud raha arvelt on täidetud kostja kohustust. Kohus märgib, et K. K. arvelduskontolt on tasutud ka AS-iga Xxxx sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevaid makseid vaidlusalusel perioodil kogusummas 115,31 eurot. Hageja on 30.12.2022 seisukohas viidanud muuhulgas ka antud laenu kui kostja kohustuse tasumisele kostjalt saadud 725 euro arvelt. Samas ei nähtu sellise kohustuse kuulumine kostja kohustuste hulka hageja esitatud 12.09.2021 tõendist (I kd, tl 27). Seega ei saa kohus lugeda, et ka antud summa ulatuses on kostjalt saadud raha kasutatud kostja kohustuse täitmiseks. 12.5 Hagejate 30.12.2022 selgituse kohaselt kuulus kostja kohustuste hulka ka E AS-ist auto Audi xxxx soetamiseks võetud krediit, hageja tasus 3879 eurot kostja antud rahast krediidikonto sulgemiseks ning sõiduk jäi kostjale. Kohtule nähtub, et 16.10.2020 kontole kantud summad on läinud pea kogu ulatuses E AS konto sulgemiseks ja laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmiseks (II kd, tl 10). Kohtu hinnangul tuleb lugeda tõendatuks, et sularahas on antud raha just kostjaga seonduvate laenukohustuste täitmiseks, mitte hagejate ülalpidamiseks. 12.6 Kostja väite kohaselt on ta tasunud laste kulutusi selliselt, et on andnud hagejate emale raha sularahas. Kostja selgituse kohaselt (I kd, tl 98) on ta seoses perekonna vajaduste rahuldamisega võtnud äriühingu K OÜ kontolt perioodiliselt sularaha perioodil 01.08.202031.12.2020. Sularaha on kostja enda kinnitusel võtnud endale kuuluva äriühingu kontolt ajavahemikus 11.08.2020-30.12.2020 kokku 17 570 eurot ning andnud osa neist summadest hagejate emale laste ülalpidamise katteks. Kostja ei ole esitanud konkreetset väidet, s.o mis summas elatist sularahas tasuti, kuigi kohus on kostjale selgitanud (I kd, tl 132 pöördel) konkreetse väite esitamise vajadust. Kostja täpsustas kohtu määratud tähtajal (29.03.2022 seisukohas) vaid seda, millisel kuupäeval on kostja võtnud tema käsutuses olnud kontolt välja sularaha, jättes täpsustamata nii välja võetud kui ka väidetavalt hagejate emale üle antud summa. Kostja ei täpsustanud oma väidet ka hagejate poolt nõutud kontoväljavõtte esitamise järgselt. 12.7 Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et kostja on andnud hagejate emale ülalpidamist sularahas. Esiteks on väide ise piisavalt ebamäärane, et kohus saaks sellest asja lahendamisel lähtuda ning teha konkreetseid järeldusi summade tasutuks lugemise osas. Kostja ülesanne oli näidata, mis kuupäeval ja millises summas ta ülalpidamiseks raha andis. Kostja seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa ka eeldada, et kui kostjale kuuluva äriühing kontolt on sularaha välja võetud, siis ei ole seda tehtud mitte äriühinguga seonduvaks tehinguks, vaid omaniku tarbeks. Raha andmine kostjale peaks olema äriühingu raamatupidamises kajastatud. Kostja oleks saanud kohtule esitada tõenditena raamatupidamisdokumendid, millest nähtunuks, et kostjal oli nõue äriühingu vastu, millest tulenevalt oli kostja õigustatud sularaha enda tarbeks välja võtma. Kostja selliseid tõendeid esitanud ei ole. 12.8 Samuti ei nähtu selliste sularaha tasumiste olemasolu hageja arvelduskonto väljavõtetest (II kd, tl 5-11). Hageja selgituse kohaselt oli 02.09.2020 sularaha sissemakse 400 eurot (II kd, tl 5) laen J. L. korteri üüritagatise ja maakleritasu maksmiseks, hageja on selle 08.09.2020 tagasi maksnud (II kd, tl 7). Sissemakse 14.08.2020 800 eurot (II kd, tl 9) oli samuti hagejate selgituse kohaselt laen J. L. ning selle raha eest on täidetud kostja poolt võetud laenukohustust. Lisaks hageja viidatud laekumistele on hagejate ema kontol veel 16.10.2020 sissemakse summas 50 eurot. Kuna kostja ei ole välja toonud, et on sellises summas ja sellel kuupäeval (või lähedasel 9(12)

2-21-10298 kuupäeval) hagejale sularaha andnud, siis ei saa ka kohus eeldada, et sissemakse on toimunud kostjalt saadud raha arvelt. 12.9 Kostja maksed hagejate ema arvelduskontole on ajavahemikus 01.08.020-31.12.2020 olnud kokku 2435 eurot (I kd, tl 76). Samas nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest, et 25 eurot 2435 eurost on K. K.lt 06.11.2020 laenatud (I kd, tl 193 pöördel) ja raha on makstud tagasi 08.11.2020, see nähtub ka 08.11.2020 ülekande selgitusest „laenatud raha“. Samuti on hageja 16.09.2021. a seisukohas välja toonud, et detsembris kostja poolt tasutud 888 eurost oli 292 eurot hagejale III makstud, mistõttu ei nõua hageja III elatist alates detsembrist 2020. Seega saab lugeda kostja poolt hageja kontole kantud rahaks, mis ei ole juba seostatav laenu tagasimakse või hageja III elatise maksega, (2435-25-292) 2118 eurot. 12.10 Sularaha sissemaksed 13.09.2020 summas 725 eurot, 23.09.2020 summas 250 eurot, 16.10.2020 summas 2350 ja 1600 olid hageja selgituselt kohaselt antud kostja poolt sularahas kostja kohustuste täitmiseks. Sellest suuremas summas sularaha andmist ei saa kohus lugeda tõendatuks. Kohtu hingul ei saa mingil moel nähtuda kostjalt hagejale sularaha andmine kostja esitatud tõendilt (I kd, tl 100-100 pöördel). Nimetatud tõendil on käsikirjaliselt märgitud summad, sh laste rõivaste maksumus, aga ei nähtu, et keegi oleks kellelegi raha andnud või keegi oleks raha saamist kinnitanud. Hagejate ema selgituse kohaselt on kuludokumendis kajastatud tema poolt ostetud rõivad (kostja ei ole vastupidist tõendanud), seega ei saa sellest tõendist nähtuda ka lastele 22,65 euro väärtuses asjade soetamine kostja poolt. 12.11 See, et hagejate ema arvelduskontole tasutud summad ei ole kogu ulatuses tasutud ülalpidamiseks, nähtub kohtu hinnangul muu hulgas ülekannete põhjendusest „arved“, see viitab laenulepingute ja järelmaksulepingute arvete tasumisele. Kostjalt hagejate emale raha andmine on tõendatud ajavahemikus 01.08.2020-31.12.2020 kokku summas (2118 eurot (I kd, tl 76)+725+250+2350+1600) 7043 eurot. Sellest summast on tasutud kostjaga seonduvate kohustuste katteks kokku (471,73+502,89+215,44+433,01+99,63+4243 (E AS maksed)) 5965,70 eurot. Eeltoodust tulenevalt võib jõuda järeldusele, et kostja on andnud hagejate emale ajavahemikus 01.08.2020-31.12.2020 raha (7043-5965,70) 1077,30 euro ulatuses selliselt, et ei ole tõendatud kostja muude kohustuste täitmine selle summa arvelt. Kuna välja ei ole toodud, et kostja oleks pidanud andma hagejate emale raha mingi muu kohustuse täitmiseks, siis tuleb jõuda järeldusele, et 1077,30 euro ulatuses on kostja andnud hagejatele vaidlusalusel perioodil ülalpidamist. Kuna ei ole tuvastatav, millisele hagejale konkreetselt on see ülalpidamine antud, jagab kohus selle summa kolme hageja vahel võrdselt ja leiab, et iga hageja osas on ülalpidamisnõue kaetud summas 359,10 eurot.

2-21-10298 hagejate emal ei olnud võimalik lapse eest hoolitsemise tõttu sissetulekut saada), siis oleks põhjendatud kalduda kõrvale vanemate osade võrdsusest ning kohaldada hagejate ülalpidamiskulude jaotamisel proportsiooni, millega isa kanda jääksid iga hageja puhul kulutused osas, mis vastavad kas miinimumelatisele ning hagejate I ja II osas perioodil 01.0931.12.2020 igakuiselt 146 eurole. Kohus märgib, et kohtu menetluses ei ole hagejate ema PKS § 111 lg 2 kohast nõuet. Kohtupraktika kohaselt saab vanemate erinev majanduslik võimekus tulla kõne alla siis, kui ühel vanemal ei ole võimalik anda elatist miinimummääras. Hagejad ei ole väitnud, et hagejate emal ei olnud võimalik neile anda elatist vaidlusalusel perioodil vähemalt miinimummääras, samuti on hagejad taotlenud elatise väljamõistmist, lähtudes vanemate kohustuste võrdsusest. Seega ei ole viide vanemate osade võrdsusest kõrvalekaldumise vajaduse kohta asjakohane ning kohus ei hakka tuvastama vanemate majanduslike võimaluste erinevust.

2-21-10298 Hagejad on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Menetluskulud, mille hüvitamist hagejad taotlevad, on seotud vaid tagasiulatuva elatise nõudega. Hagejate menetluskulud on 02.02.2023 taotluse kohaselt lepingulise esindaja tasu 972 eurot, s.o 9 tunni eest, tunnihinnaga 108 eurot (käibemaksuga summa). Kohtu hinnangul on toodud menetluskulu mõistlikus suuruses nii tunnitasu kui ka õigusabi osutamisele kulunud aja osas. Kuna kulu jaotatakse kõigi kolme hageja vahel, mõistab kohus iga hageja kasuks kostjalt välja menetluskulu (972/2/3) 162 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.