2.Välja mõista XXX-lt (XXXEesti filiaali kaudu) XXXAS-i kasuks võlgnevus 18 271,20 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja viivis 1688,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Välja mõista XXX-lt (XXXEesti filiaali kaudu) XXXAS-i menetluskuludena riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 320 eurot.
kasuks
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX-l (XXXEesti filiaali kaudu) tasuda XXXAS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
2-15-15170 ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.XXXAS (hageja) esitas 12.10.2015 Harju Maakohtule hagi XXX (XXXEesti filiaali kaudu) (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista võlgnevuse 18 271,20 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot ja viivise 1688,80 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (s.o riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 320 eurot) ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.04.2013 kliendilepingu nr XXX, mille eesmärgiks oli reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara (seadmed) üürnikule üürimise raamistikku ja eritingimusi, sh maksetähtaegu ja allahindluse tingimusi, ning määrata üürniku volitatud isikud. Hageja esitas üürile antavate seadmete eest kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 18 271,20 eurot, millele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule 0,5% päevas. Hageja arvestuse järgi on viivis ajavahemiku 18.05.2015-12.10.2015 eest 13 429,33 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest vähendas hageja viivise 1688,80 euroni. Samuti on hagejal tekkinud võlgnevuse sissenõudmisega kulud summas 40 eurot, kuivõrd kostja ei tasunud vabatahtlikult hagejale oma võlgnevust, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intum Justitia AS-ile. Intrum Justitia AS esitas kostjale enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus võlgnetavate kohustuste tasumist.
3.Hageja ei nõustu kostja viivise vähendamise taotlusega. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja leiab, et täidetud ei ole viivise vähendamise tingimused. Kostja ei ole alates arvete saamisest teinud ühtegi makset. Kostjal on olnud piisavalt võimalusi olulises osas vältida viivisevõlgnevuse tekkimist. Kostja aga seda võimalust kasutanud ei ole. Samuti ei ole kostja viidanud, et tema majanduslik seis oleks halb. Seega ei ole viivisnõude vähendamiseks alust ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist hagis märgitud ulatuses. Hageja selgitas sissenõudmiskulude osas, et kuludokumendi esitamine ei ole vajalik, kuivõrd nimetatud kulu nõudmine tuleneb seadusest. Võla sissenõudmisega seotud kulu on kulu, mis on
2-15-15170 tekkinud kohtuvälises menetluses enne kohtumenetlust. 07.05.2015 andis hageja antud nõude sissenõudmisele Intrum Justitia AS-ile. Intrum Justitia AS saatis kostjale pankrotihoiatuse, milles palus võlgnevuse tasumist. Lisaks on kostjaga suheldud telefoni ja meili teel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/7/EL art 6 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kui art 3 või 4 kohaselt tuleb maksta viivist (ehk kui tegemist on makseviivitusega), on võlausaldajal õigus võlgnikult sisse nõuda minimaalne kindel summa 40 eurot. Lõike 2 kohaselt kuulub 40 eurone kindel summa maksmisele ilma vastava meeldetuletuseta ja see on ette nähtud võlausaldajale tekkivate sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Kostja vaidleb vastu kõigile hagis esitatud faktiväidetele ja õiguskäsitlustele ning ei võta hagis esitatud käsitlusi omaks. Kostja vaidleb vastu hageja põhinõudele. Samuti vaidleb kostja vastu viivisenõudele, mis on ebamõistlikult kõrge, tulenevalt ebamõistlikult kõrgest viivisemäärast (hagiavalduse järgi 0,5% päevas). Kostja taotleb kohtult viivisenõude vähendamist mõistliku määrani (viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-66-05, p 16), mõistlikuks määraks peab kostja seadusest tulenevat viivise määra. Hageja ei ole esitanud tõendeid sissenõudmiskulude tekkimise kohta. Hagiavalduse lisast 3 ei nähtu, et Intrum Justitia AS-ile oleks tasu makstud. Esiteks on pankrotihoiatuses nõutud väidetava võla tasumist Intrum Justitsia AS-ile. Seega on põhjendatud kahtlus, et Intrum Justitsia AS-ile ei ole pankrotihoiatuse koostamise ja esitamise eest tasu makstud. Hüvitamisnõude eelduseks on kuludokumentide esitamine, millest nähtub kulu kandmine. Teiseks, pankrotihoiatuse esitamisest tekkiv kulu ei ole sissenõudmiskulu. Järelikult puudub hagejal õigus nõuda väidetavate sissenõudmiskulude hüvitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hageja (üürileandja) nõuab kostjalt (üürnik) raha maksmise kohustuse täitmist, võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist ning viivist raha maksmise kohustuste täitmisega viivitamise eest. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Samuti peab üürnik VÕS § 271 järgi maksma asja kasutamise eest üürileandjale tasu (üüri). Võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks annab aluse VÕS § 1131 lg 1 ning viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
8.Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja nõuete rahuldamata jätmiseks. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on praegusel juhul vaidlustanud kõik asjaolud, kuid ei ole välja toonud, millistele tõenditele ta ise asjaolu tõendamiseks tugineb. Kohus märgib, et kostjal oli hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 05.11.2015, mida kohus pikendas kostja taotlusel kuni 30.11.2015 (vt tl 47). Nimetatud taotlust põhjendati ajaoluga, et kostja on Itaalia äriühingu Eesti filiaal ja asjaga seotud materjalid on võõrkeelsed, mistõttu võib kostjal osutuda vajalikuks kohtule esitada mahukaid tõendeid ühes tõlgetega. 30.11.2015 esitas kostja vastuse, milles palus mh anda tähtaeg tõendite ja taotluste esitamiseks 01.03.2016 (vt tl 49-52). Kohus andis
2-15-15170 16.02.2016 määrusega menetlusosalistele täiendavate avalduste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kostja esindaja (R. Ratnik) sai viidatud kohtumääruse kätte 16.02.2016, kuid kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud.
9.Hageja on hagi aluseks olevaid väiteid tõendanud poolte vahel 04.04.2013 sõlmitud kliendilepingu nr XXX ja selle lisaga 1 (tl 5-9, tõlge tl 10-15) ning kostjale esitatud arvetega (tl 16-33). Lisaks on hageja saatnud kostjale pankrotihoiatuse, milles palus võlgnevuse tasumist (tl 34). Esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid pooled 04.04.2013 kliendilepingu nr XXX, mille eesmärgiks oli reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara (seadmed) üürnikule üürimise raamistikku ja eritingimusi, sh maksetähtaegu ja allahindluse tingimusi, ning määrata üürniku volitatud isikud (lepingu p 2.1). Kliendilepingu p-s 2.2 on kokku lepitud, et kliendilepingus ja selle lisades sätestatud tööriistade üürimise raamistik ja eritingimused kehtivad kõikidel juhtudel, kui üürnikule üüritakse seadmeid konkreetseteks juhtudeks eraldi sõlmitud üürilepingu (leping) alusel. Konkreetsete seadmetega seoses lepinguosaliste vahel tekkivat üürisuhet reguleerivad leping (koos lisadega), käesolev kliendileping (koos lisadega) ning lepingu pöördel olevad AS-i XXX seadmete üüri üldtingimused. Kliendilepingu p 5.3 kohaselt tuleb üüritasud tasuda üürileandjale nõuetekohase arve (sh ettemaksearve) alusel ning üüriperioodil väljastatakse üürnikule arveid kaks korda kalendrikuus üldjuhul iga kuu 15. ja 30. kuupäevaks. Kliendilepingu lisas 1 on pooled kokku leppinud maksetingimused (s.o maksetähtajas 45 päeva arve väljastamise kuupäevast) ja üürniku volitatud isikud. Hageja on esitanud kostjale järgnevad arved: 31.12.2014 arve nr 24083708 summas 9665,47 eurot (lepingud nr RL357664 ja RL399846); 31.12.2014 arve nr 24083714 summas 248,90 eurot (lepingud nr RL362353 ja RL367325); 31.01.2015 arve nr 25003571 summas 1595,66 eurot (lepingud nr RL357664 ja RL399846); 28.02.2015 arve nr 25008803 summas 1599,60 eurot (lepingud nr RL357664 ja 399846); 28.02.2015 arve nr 25008808 summas 156 eurot (leping nr RL367325); 28.02.2015 arve nr 25008814 summas 533,23 eurot (lepingud nr RL389337 ja RL449193); 31.01.2015 arve nr 25003406 summas 156 eurot (leping nr RL367325); 31.01.2015 arve nr 25003413 summas 805,14 eurot (lepingud nr RL389337, RL426166 ja RL449193); 31.03.2015 arve nr 25013883 summas 1599,60 eurot (lepingud nr RL357664 ja RL399846); 31.03.2015 arve nr 25013888 summas 156 eurot (leping nr RL367325); 30.04.2015 arve nr 25020380 summas 1599,60 eurot (lepingud nr RL357664 ja RL399846); 30.04.2015 arve nr 25020385 summas 156 eurot (leping nr RL367325). Nimetatud arved kogusummas 18 271,20 eurot on kostja jätnud tasumata. Vastupidine ei ole menetluses tõendamist leidnud.
10.VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja on eelpool nimetatud tõenditest järelduvalt andnud kostjale kasutamiseks tööriistu, seadmeid, masinaid ja muud vara (asjade loetelu ja üürile andmise periood nähtub arvetelt) ning lepingulised kohustused hageja poolt on täidetud eelduslikult kohaselt. Vastupidiseid asjaolusid ei ole kostja menetluses ka esile toonud. Üüritud asjade eest tasumine pidi toimuma hageja poolt kostjale esitatud arvete alusel, milledel on maksetähtajad (kliendilepingu p 5.3 ja lisa 1). Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt arvele nr 24083708 hiljemalt 14.02.2015, arvele nr 24083714 hiljemalt 14.02.2015, arvele nr 25003571 hiljemalt 14.02.2015, arvele nr 25008803 hiljemalt 14.03.2015, arvele nr 25008808 hiljemalt 14.03.2015, arvele nr 25008814 hiljemalt 14.03.2015, arvele nr 25003406 hiljemalt 17.03.2015, arvele nr 25003413 hiljemalt 17.03.2015, arvele nr 25013883 hiljemalt 14.04.2015, arvele nr 25013888 hiljemalt 14.04.2015, arvele nr 25020380 hiljemalt 14.05.2015, arvele nr 25020385 hiljemalt
2-15-15170 14.05.2015. Seega muutusid hageja tasunõuded VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks järgmisel päeval pärast arvetel märgitud maksetähtaega.
11.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud tasunõue summas 18 271,20 eurot (koos käibemaksuga) rahuldada. Lisaks märgib kohus, et kostja väidetavad läbirääkimised peatöövõtja ALSTOM Estonia AS-iga ega viimase võimalikud pretensioonid kostja vastu (vt ka tl 55, tõlge tl 54), ei anna alust jätta hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest tulenev rahaline kohustus kostjal täitmata.
12.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue 1688,80 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinevad õiguslikud alused viivise vähendamiseks. Kostja hinnangul tuleks nõutavat viivist vähendada tulenevalt ebamõistlikult kõrgest viivisemäärast (0,5% päevas).
13.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on leppinud kliendilepingu p-s 5.4 kokku, et mistahes tasude hilinenud maksmise korral kohustub üürnik (kostja) tasuma üürileandjale (hagejale) viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sama viivisemäär nähtub ka hageja poolt kostjale esitatud arvetelt. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tasumata põhinõudelt. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja esitatud viivisearvestusele. Kostja on taotlenud viivisenõude vähendamist mõistliku määrani, milleks kostja peab seadusest tulenevat viivise määra.
14.VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Leppetrahvi nõudmist käsitleva VÕS 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendada seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine eelnimetatud aluseid nõutava viivise vähendamiseks. Hageja on juba vähendanud viivisenõuet 13 429,33 eurolt 1688,80 eurole. Kostja ei ole välja toonud viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja on sisuliselt viidanud vaid Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6605 p-le 16. Kohtu hinnangul ei anna viivise vähendamiseks alust üksnes kostja arvamus, et viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Kohtu arvates ei ole hageja viivisenõue summas 1688,80 eurot ebamõistlikult suur ning puuduvad VÕS §-st 162 tulenevad objektiivsed alused selle vähendamiseks. Kohus arvestab seejuures ühelt poolt asjaoluga, et kliendilepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% tasumata summalt iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest on oluliselt suurem VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud n-ö seadusjärgsest määrast. Teiselt poolt ei ole viivisenõude suurus iseenesest tingitud kõrgest viivisemäärast, vaid eeskätt ikkagi viivituse pikkusest. 12.10.2015 seisuga oli kostja olnud hageja arvestuse põhjal arvete tasumise kohustusega viivituses 147 päeva. Hageja arvestas viivist alates pankrotihoiatuses antud tähtaja järgnevast päevast (s.o alates 18.05.2015). Seejuures on kostja kohustused senini täitmata. Kummalgi lepingupoolel ei ole kohtu hinnangul ülekaalukaid huve, mida tuleks VÕS § 162 lg 1 kontekstis õiguslikult arvestada.
15.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmisega seotud kulusid 40 eurot. Hageja selgituste kohaselt on Intrum Justitia AS saatnud kostjale pankrotihoiatuse, milles palus võlgnevuse
2-15-15170 tasumist. Lisaks on kostjaga suheldud telefoni ja meili teel. Kohus leiab, et ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele.
16.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus selgitab, et 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus on võlausaldajal juhul, kui täidetud on viivisenõude esitamise eeldused, mis praegusel juhul on täidetud. 40 euro suurust hüvitist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivisega on põhimõtteliselt juba ka kaetud teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Samas erinevalt viivisest, mille summa kasvab pidevalt makseviivituses oldud aja jooksul, on sissenõudmiskulude 40-eurone hüvitis ette nähtud ühe kindla fikseeritud summana, mille suurus ei muutu ajas. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju.
17.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 18 271,20 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja viivise 1688,80 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
19.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Käesoleval juhul on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 320 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitas, et kõik kulutused on kantud seoses kohtumenetlusega.
21.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on
2-15-15170 käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
22.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
23.Hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 750 eurot (tl 35). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
24.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud õigusteenuse arvetest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 5 tunni ulatuses (vt tl 76-78). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 320 eurot (ilma käibemaksuta).
25.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14, otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
26.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et käesolevat tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses, kohtuasja materjalide maht ei ole suur ning menetlus on ajaliselt kestnud alla poole aasta.
27.Kohus on seisukohal, et esindaja toimingud olid hageja esindamiseks vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
2-15-15170
28.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on vastavalt arvetele ilma käibemaksuta 60 eurot, 40 eurot ja 80 eurot. Arvestades eeltoodut peab kohus selliseid õigusabiteenuse tunnihindasid mõistlikuks ja põhjendatuks.
29.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 320 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
30.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1070 eurot.
31.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
32.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.