nende Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: Q xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx);
(isikukood:
Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx) Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Y (isikukood: xxxxxxxxxxx) välja X (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatis summas 300 eurot alates 19.10.2022 kuni X täisealiseks saamiseni.
3.Mõista kostjalt Y (isikukood: xxxxxxxxxxx) välja X (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2022 - 18.10.2022 eest summas 1200,18 eurot.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja Y kohustatud kandma: a. punktis 2 nimetatud elatismaksed iga kuu eest ette hiljemalt iga jooksva kuu
kuupäevaks Q kontole XXXXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks „X elatis“; b. punktis 3 nimetatud elatise võlgnevuse Q kontole XXXXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks „elatise võlg“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja 1(9)
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Vanemad elavad lahus, laps elab emaga. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust kohaselt.
2.Hageja igakuised kulud on järgmised: Summa ühe kuu kohta Huviringid (tants 20 eurot; muusika 95 eurot 20 eurot; ujula 55 eurot) Telefon 5 eurot Lasteaed 23 eurot Toit 160 eurot Eluasemekulud (laen 73,3 eurot; 133,33 eurot kommunaalkulud 60 eurot) Riided 180 eurot Meelelahutus (sünnipäevad 50 eurot; 257 eurot kino 20 eurot; mänguasjad 30 eurot; lennupiletid 147 eurot; teater 10 eurot) Psühholoog 207 eurot Kütus 30 eurot Lapsehoid 320 eurot Kokku 1410,30 Kulu liik
3.Harju Maakohtu 31.05.2022 kohtumäärusega 2-22-4242 on määratud hageja seaduslikule esindajale ja kostjale suhtlemiseks nende tütrega suhtlemiskord. Kostja ei täida kohtumäärust. Hageja viibib kostja juures keskmiselt kuni 5 ööpäeva kuus.
4.Perioodi 01.01.2022 kuni 18.10.2022 eest on kostja tasunud elatist kokku 925 eurot.
5.Hageja palub mõista kostjalt välja elatise 300 eurot kuus alates 19.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks sellele palus hageja mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 kuni 18.10.2022 summas 1949,20 eurot. Hageja palus määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt iga jooksva kuu 15. kuupäevaks Q kontole XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „X elatis“.
2(9)
6.Kostja sissetulek võimaldab tasuda elatist nõutud suuruses. Kostjal on sissetulekud mitmest valdkonnast. Kostja reisib mitu korda aastas ning on soetanud hinnalist fototehnikat. Kostjal on veel vähemalt 2 arvelduskontot, mille kohta ta ei ole esitanud kohtule väljavõtet.
7.Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja ei pea elatist alates 2022.a jaanuarist kuni märtsini tasuma. Kostja ei ole hageja korteris remonti teinud. Kostja ei täida Harju Maakohtu 31.05.2022 määrust. Laps on olnud kostjaga 2022. a mitte rohkem kui 5 ööpäeva igakuiselt kuni novembrini ning alates novembrist ainult 2 päeva kuus. Samuti ei anna hagejale ülalpidamist muul viisil.
8.Kui laps on haige, on temaga kodus ema, mitte kostja.
9.Kostja maksab oma esimesele lapsele 292 eurot kuus ning seaduse järgi peab ta ka teisele lapsele maksma vähemalt sama palju.
10.Hageja on kostjalt korduvalt nõudnud lapsehoidjakulude katmist.
KOSTJA VASTUS
11.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitas, et tema töötasu ei võimalda tasuda elatist nõutud suuruses. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine, kellele peab tasuma elatist 292 eurot kuus. Samuti peab kostja tasuma laenumakseid ja kandma muid eluasemega seotud kulusid.
12.Kostja märkis, et ta täidab lapsevanema kohustusi korrapäraselt. Kostja tasub elatist. Puhkepäevadel suhtleb lapsega. Ostab lapsele riideid. 2021.a aitas teha hageja toas remonti. Kostja töögraafik ei võimalda suhelda hagejaga rohkem kui ta seda ise tahaks. 2022. jaanuaris, veebruaris ja märtsis elatist ei tasunud, kuna poolte vahel oli suuline kokkulepe, et kostja ostab varuosi jm vajalikke seadmeid ja komplekteerib hagejale arvuti. Kostja tasub lapse ülalpidamiseks hageja esindajale elatist igakuiselt. Hageja esindaja ei ole varem pretensioone esitanud. Elatise tasumisel arvestas kostja veel sellega, et tütar elab ka kostja juures ja nende päevade võrra tasus elatist vähem, kuna need päevad laps on minu ülalpidamisel.
13.Harju Maakohtu 31.05.2022 kohtumäärusega 2-22-4242 on määratud Qle ja Yle suhtlemiseks nende tütrega Xga suhtlemiskord. Q ja Y viibivad koos oma tütrega Xga vaheldumisi üle nädala pühapäevast pühapäevani. Kostja püüab täita kohtumäärust nõuetekohaselt nii, nagu kostja töö seda võimaldab.
14.Kostja märkis, et ta ka kannab lapsega seotud kulusid, kui hageja kostja juures viibib. Suured kulutused remondile ei ole põhjendatud. Hagejal peavad olema head elamistingimused, kuid mõistlikkuse piirides.
15.Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole teatanud, et ta soovib saada suuremat elatist kui sai. Hageja veedab kostjaga palju aega ning kostja täidab ülalpidamiskohustust korrapäraselt.
16.Kostja palus määrata elatise suuruse lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-test 1, 3, 4, 5, 6 ja 7.
17.Kostja keskmised igakuised kulud on: a. kommunaalkulud 200 eurot 3(9)
b. c. d. e. f. g. h.
elektritasu 40 eurot internet 25 eurot telefon 15 eurot korterilaen 217 eurot sõiduki kasutamise kulud (kütus + kindlustus + remont + parkimine) 125 eurot toidukuld 300 eurot kulud, kui tütar Polina on isa juures külas (toit + riided + mänguasjad + meelelahutus jm) 30-50 eurot i. elatis pojale 292 eurot j. elatis tütrele 262 eurot k. spordisaal 50 eurot l. isiklikud kulud 50 eurot m. psühholoog 70 -140 eurot (1-2 korda kuus) Kokku: 1700 eurot
18.Kui Polina haigestub, on temaga haiguslehel kostja.
19.2022 detsembri ja 2023 a jaanuari eest on kostja tasunud elatisena 262 eurot (pakutud kompromissi alusel).
20.Alates 2023.a lapsetoetus suurenes. Seega arvestades, et hageja soovib saada igakuist elatist 300 – 40 EUR (1/2 lapsetoetusest) = 260 eurot. Kostja palub määrata igakuiseks elatise summaks 260 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja palub igakuise elatise tasumisel võtta arvesse PKS § 101 lg-t 6.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
22.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
23.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; 4(9)
• hageja elab ema juures; • hageja eest tasutakse lapsetoetust hageja seaduslikule esindajale; • Harju Maakohtu 31.05.2022 kohtumäärusega 2-22-4242 (tlk 51-57) on määratud Qle ja Yle suhtlemiseks nende tütrega Xga suhtlemiskord; • kostja on perioodi 01.01.2022 kuni 18.10.2022 eest tasunud elatist kokku 925 eurot; • kostjal on kohustus tasuda alaealisele Wle elatis 292 eurot kuus (tlk 49 - kohtuotsus).
24.Hageja palub mõista kostjalt välja elatise 300 eurot kuus alates 19.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 kuni 18.10.2022 summas 1949,20 eurot.
25.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (rahas, vahetult kulusid kandes ja asju soetades); (ii) arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega, mis alates 2023. a on 80 eurot kuus; (iii) kostja sissetulek ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda (kahjustatud saab kostja enda ülalpidamine, lisaks on kostja ülalpidamisel veel üks alaealine laps); (iv) kostja püüab täita suhtluskorra määrust ja veedab lapsega aega vahetult; (v) osa hageja väidetavatest kuludest on põhjendamatud; (vi) hageja ei ole kostjalt nõutavas ulatuses varem elatist nõudnud, mistõttu on tagasiulatuv nõue alusetu.
26.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 1410,33 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada.
27.Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Kohtu kommentaar
5(9)
Eluasemekulud
124,96
Toit Tervisehoid
Riided ja jalanõud
Huviringid
Transport
Meelelahutus
72,49
Lasteaed
Sidekulu
Kulu on vajalik. Laen 73,30 eurot (tlk 36); kommunaalkulud 51,67 eurot (tlk 42). Hageja kulu on seega 124,96 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Psühholoog. Tõend tlk
33.Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Tlk 26-28 – tõendid. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 180 eurot (so aastas 2160 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja on kasvav laps, mis eeldab pidevat kulu riietusele, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses. Tants 20 eurot; muusika 20 eurot; ujula 55 eurot. Tõendid tlk 3-5. Kulu põhjendatud ja vajalik, kostja ei vaidlusta. Kütus, tõend tlk 35. Kostja ei vaidlusta. sünnipäevad 50 eurot; kino 20 eurot; mänguasjad 30 eurot; lennupiletid 147 eurot; teater 10 eurot. Sünnipäevade, teatri ja mänguasjade osas kulu tõendamata. Samas on loomulik, et vastav kulu tekib. Kohus loeb põhjendatuks sünnipäevadel osalemise kulu summas 20 eurot kuus, teatris käimise kulu 5 eurot kuus ning mänguasjade kulu 15 eurot kuus. Lennupilet 147 eurot – tõend tlk 23. Siiski tuleb põhjendatuks lugeda vastava kulu kandmine kord aastas (st pole esile toodud, et hageja käiks iga kuu reisil), st ühe kuu lõikes kulu suurus 12,25 eurot. Kino 7,99 eurot – tõend tlk 37. Kulu suurus kokku seega eurot. Tõend tlk 6. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Tõend tlk 31. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta.
6(9)
Lapsehoidja
Kokku:
Kulu kandmine on tõendamata. Siiski on hageja põhistanud, et nimetatud kulu tekib. Kulu arvestus (lapsehoidja tasu 8 eurot/h, tekib igal laupäeval 10h ulatuses) on usutav. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Hageja ema on selgitanud, et käib koolis ja peab lapse jätma seetõttu lapsehoidja hoole alla (kostja last enda hoole alla ei võta).
1 087,45 eurot
Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 1 087,45 eurot kuus.
28.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.2022. a 60 eurot ning on alates 01.01.2023. a 80 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud toetuse arvelt tuleks lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kulud on 1 087,45 eurot kuus ning vastavast summast lapsetoetuse mahaarvamisel tuli vanematel 2022. a kanda tema kulusid täiendavalt 1 027,45 euro (1 087,45 - 60) ulatuses ning tuleb 2023. a kanda täiendavalt 1 007,45 euro 1 087,45 - 80) ulatuses. Kummagi vanema osa 2022. a on 513,73 eurot kuus (1 027,45 / 2) ja 2023. a 503,73 eurot kuus (1 007,45 / 2). Kuna nõue on esitatud summas 300 eurot kuus, on hageja elatisenõue põhjendatud.
29.Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja käib tööl ning teenib Eesti keskmisest mõnevõrra suuremat sissetulekut (tlk 58-59). Kostjale kuulub kaks kinnisasja (tlk 100-105 – kinnistusraamatu väljavõtted) ja vallasvarana sõiduk (tlk 108) ja hinnaline fotokaamera. Kostja teeb regulaarselt märkimisväärses ulatuses sularaha sissemakseid oma arveldusarvele. Kostja ei ole täitnud kohaselt 06.01.2023 kohtumäärust ega ole esitanud kohtule kõigi oma arveldusarvete väljavõtteid (esitamata on arveldusarvete nr XXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXX väljavõtted, kuhu kostja kogu oma vaba raha edasi kannab). Hageja on põhistanud, et kostja teenib ka mitteametlikku sissetulekut ja reisib tihti. Kostja on kohtumenetluse ajal asunud elatist tasuma summas 262 eurot (tlk 109), mis omakorda viitab, et nõutav elatis ei käi kostjale majanduslikult üle jõu. Kõigest eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja sissetulek on nõutava elatise tasumiseks piisav. Alusetud on kostja väiteid, justkui tasuks ta oma teisele lapsele elatist 292 eurot kuus. Kostjal küll vastav kohustus võib kohtulahendist tulenevalt olla, kuid arveldusarvetelt nähtuvad vaid üksikud ja väiksemad summad, mis on kantud otse lapse arveldusarvele. Seega ei ole võimalik nimetatud kulu kostja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta. 7(9)
30.Kuivõrd pooled ei vaidle, et kostja suhtluskorra määrust ei täida (st kostja töögraafikust tulenevalt ei ole tal võimalik veeta lapsega aega 50% ajast), siis ei võta kohus seda aluseks elatise suurus määramisel. Viidatud kohtumäärus ei oma mõju vahetu ülalpidamise kindlaksmääramisel vastavalt PKS § 101 lg-le 6. Kostja ei ole tõendanud, et laps veedaks temaga aega vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kostja poolt hagejale tehtud pisikulutused ei võimalda asuda seisukohale, et kostja on ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Lahuselava vanema kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui vanem kannab last kasvatava vanema pangakontole elatise rahas üle (PKS § 100 lg 1 ja 2). Kohus jätab need väited ja tõendid tähelepanuta.
31.Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 19.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 300 eurot.
32.Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.01.2022 - 18.10.2022 eest summas 1949,20 eurot. Pooled ei vaidle, et nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist kokku 925 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu, kuna hageja ei ole sellises ulatuses kostjalt elatise tasumist nõudnud. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 300 eurot kuus. Kohus on ülal lapse kulusid analüüsinud ning leidis selle pinnalt, et lapse elatisnõue on edasiulatuvalt põhjendatud summas 300 eurot kuus. Kohus siiski ei lähtu tagasiulatuva elatise kontekstis nimetatud suurusest, kuna hageja tõepoolest ei ole kõnealuste summade tasumist kostjalt enne kohtusse pöördumist nõudnud. Olukorras, kus hageja jõudis 2022. a jaanuaris arusaamale, et kostjal on tema ees ülalpidamiskohustus 300 eurot kuus ja et kostja seda kohustust rikub, tulnuks koheselt hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hageja aga ootas hagi esitamisega kuni 2022. a oktoobrini, nõudes sealjuures tagasiulatuvalt miinimummäära oluliselt ületavas määras elatise tasumist ka perioodi eest, mil ta kostja poolsete maksete suurusega vaikimisi nõustus – kohtu hinnangul on sellise 8(9)
nõude esitamine üllatav ja ebaõiglane. Hageja väited 300-eurose elatise nõudmise kohta on tõendamata (mh ei tulene see tlk 133-134 tõenditest). Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kostja pidi olema teadlik, et tal on viidatud perioodi eest kohustus tasuda elatist vähemalt seadusjärgses miinimummääras. Seadusjärgne elatisemäär on 213,44 eurot kuus perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 eest ja 225,64 eurot kuus perioodi 01.04.2022-18.10.2022 eest. Kohus leiab, et kostja pidi hagejale perioodi 01.01.2022 – 18.10.2022 eest tasuma elatist kokku summas 2 125,18 eurot (640,32 eurot (213,44 x 3) jaanuar kuni märts; 1 353,84 eurot (225,64 x 6) aprill kuni september; oktoobri 18 päeva eest 131,02 eurot; kokku 2 125,18 eurot) Kostja on tasunud 925 eurot, mis tuleb nõudest maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagasiulatuvalt tasuma hagejale elatisevõlgnevuse summas 1 200,18 eurot (2 125,18 - 925). Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Seega on kõik eeldused tagasiulatuva elatisnõude (osaliseks) rahuldamiseks täidetud.
33.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.2022 - 18.10.2022 eest summas 1 200,18 eurot; igakuise elatise summas 300 eurot alates 19.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
34.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
35.Kostja on märkinud, et on lapsele menetluse kestel tasunud elatist. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib pöörata käesoleva otsuse sundtäitmisele, tuleb hagejal sundtäidetavast nõudest maha arvestada juba kostja poolt tasutud summad. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
38.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.