SM hagi J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU vastu 28.03.2014 üldkoosoleku otsuse punktide 6.1 ja 6.2 tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2015 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Carmen Tars
määrus
menetluskulude
Kostja: J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU (registrikood 80004785), seaduslik esindaja IA Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.11.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kätte toimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli SM hagi J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU vastu 28.03.2014 üldkoosoleku otsuse punktide 6.1 ja 6.2 tühisuse tuvastamiseks. 11.12.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.05.2015 otsusega Harju Maakohtu 11.12.2014 otsuse, rahuldas hagi ning jättis poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda. 26.08.2015 määrusega keeldus Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2015 otsus jõustus 26.08.2015.
2.Hageja SM esitas 31.08.2015 maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, paludes määrata vastavalt menetluskulude nimekirjale kostja poolt hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 3860,99 eurot, sealhulgas riigilõivu kulu 550 eurot ja õigusabikulu 3310,99 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitas, et taotletavad menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning palus lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, vaidlustades hageja menetluskulud osaliselt. Esimese astme kohtu määrus
4.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 3201 eurot ning kohustades kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
6.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot (t/l 51) ning apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot (t/l 131). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine kokku 550 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu hüvitise 3310,99 eurot (käibemaksuga).
8.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 110 eurot (käibemaksuta), mis on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja palub õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga.
9.Hageja poolt kohtule esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 19.06.2014 koostanud hagiavalduse, kogunud tõendeid ja põhistusi, täpsustanud kliendilt asjaolusid ja komplekteerinud lisad (5 tundi 10 minutit) ja 20.06.2014 täiendanud hagiavaldust, lõplikult vormindanud ja esitanud kohtule läbi e-toimiku (1 tund 30 minutit). Kostja leiab, et põhjendatud esindaja ajakulu hagiavaldusele koostamisele on 3 tundi. Hageja esindaja põhjendatud ajakuluks, mis on tekkinud seoses hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega tuleb lugeda kokku 5 tundi, kuivõrd hagiavaldus on sisuliselt 6 leheküljel, millest 2 lehekülge on viited õigusaktidele, kohtupraktikale ning menetluslikud märkused. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 660 eurot (5 tundi x 110 eurot = 550 eurot + 20 %).
10.Hageja esindaja on 09.07.2014 tutvunud menetlusse võtmise määrusega, fikseerinud menetluskulude nimekirja esitamise tähtpäeva (5 minutit), 22.07.2014 fikseerinud kostja poolt hagimaterjalide kättesaamise aja ning vastuse esitamise tähtaja hindamaks menetluskulude nimekirja esitamise vajadust (5 minutit), 23.07.2014 kontrollinud e-toimikut kostja vastuse esitamise osas, nõustanud klienti seoses menetluskulude nimekirjaga ning klienti kohtus esindanud (1 tund 10 minutit), 01.09.2014 e-toimikust ülevaade võimalike lisandunud dokumentide osas, telefonikõne kohtuga seonduvalt menetlusseisuga, probleemid e-toimikus seonduvalt dokumentide nähtavusega, vastamine kliendi päringule, kiirülevaade kostja vastusest hagiavaldusele ning nõupidamine kliendiga (30 minutit), 02.09.2014 tutvunud kliendi kommentaaridega kostja vastuses toodud faktilistele asjaoludele (5 minutit), 08.10.2014 tutvunud kohtu 08.10.2014 määrusega ja 2(6)
kohtukutsega, fikseerinud istungi aja ning kinnitanud läbi avamise e-toimikus, andnud info ja juhised kliendile (20 minutit). Kostja leiab, et hageja esindaja ajakulu ei ole põhjendatud, kuivõrd ei nähtu, kuidas aitasid nimetatud toimingud kaasa tsiviilasja menetlusele. Eelpool loetletud hageja esindaja ajakulu tuleb lugeda põhjendatuks osaliselt. Täielikult on põhjendatud 09.07.2014, 22.07.2014, 02.09.2014 ja 08.10.2014 märgitud esindaja ajakulu kokku 35 minutit, kuivõrd nimetatud menetlustoimingud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Põhjendamatu on hageja esindaja ajakulu kokku 1 tund 40 minutit, mis on tekkinud 23.07.2014 ja 01.09.2014, kuivõrd kohtul puudub võimalus kontrollida märgitud toimingute teostamist ja seega tuleb selles osas jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 77 eurot (35 minuti x 1,83 eurot (110 : 60) = 64,17 eurot + 20 %).
11.Hageja esindaja on 10.10.2014 koostanud seisukoha kostja 17.07.2014 vastusele (50 minutit) ja 14.10.2014 koostanud seisukoha kostja 17.07.2014 vastusele (1 tund 35 minutit). Kostja leiab, et hageja on koostanud kaks vastust 17.07.2014 seisukoha osas ja seega on 14.10.2014 ajakulu põhjendamatu. Antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule kahte vastust, vaid esindaja on koostanud vastuse kostja 17.07.2014 seisukohale kahel päeval. Esindaja ajakulu kokku 2 tundi 25 minutit on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele, kuivõrd see vastab tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 319 eurot (2 tundi 25 minutit x 1,83 eurot (110 : 60) = 265,83 eurot + 20 %).
12.Hageja esindaja on 15.10.2014 pidanud nõu kliendiga ja konsulteerinud raamatupidamise eriteadmistega isikuga (20 minutit) ja 23.10.2014 vastanud kohtu e-kirjale seonduvalt kohtukutse kättesaamise kinnitusega (10 minutit), 23.10.2014 selgitanud kliendile seonduvalt kohtult tulnud teatega istungikutse kättesaamise kohta, seisukoha nähtavusega e-toimikus ja hageja isikliku osavõtuga kohtuistungist (5 minutit). Kostja leiab, et nimetatud toimingutest ei nähtu, kuidas need aitasid kaasa tsiviilasja menetlusele. Põhjendamatu on esindaja ajakulu, mis on tekkinud 15.10.2014 ja 23.10.2014 seoses kliendile selgituste andmisega, kuivõrd kohtul puudub võimalus nimetatud menetlustoimingute teostamist kontrollida. Põhjendatud on esindaja ajakulu, mis on tekkinud 23.10.2014 kohtu e-kirjale vastamisega, kuivõrd nimetatud menetlustoiming nähtub tsiviilasja toimikust (t/l 100). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 22 eurot (10 minutit x 1,83 eurot (110 : 60) = 18,33 eurot + 20 %).
13.Hageja esindaja on 04.11.2014 ettevalmistunud kohtuistungiks (1 tund 30 minutit), 05.11.2014 nõu pidanud enne istungit kliendiga, ettevalmistunud istungiks, tutvunud protokolliga (35 minutit), 05.11.2014 osalenud kohtuistungil (1 tund) ja istungijärgsel arutelul kohtusaalis ning analüüsinud kliendiga (40 minutit), 04.12.2014 tutvunud kohtu e-kirjaga, vastanud kohtule ja edastanud info kliendile (15 minutit), 12.12.2014 tutvunud 11.12.2014 kohtuotsusega, pidanud nõu kliendiga seoses otsuse vaidlustamise võimalustega (1 tund 15 minutit). Kostja leiab, et eelpool nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu on kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 minutit, kohtuistungil osalemine 1 tund ja kohtuotsusega tutvumine 20 minutit. Põhjendatuks tuleb täielikult lugeda esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungi protokolliga tutvumisega kokku 2 tundi 5 minutit, kohtuistungil osalemine 1 tund, kohtu e-kirjaga tutvumine 15 minutit ja kohtuotsusega tutvumise ajakulu 1 tund 15 minutit. Põhjendamatu on esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses istungijärgse arutelu ja analüüsiga, kuivõrd kohtul puudub võimalus nimetatud menetlustoimingut kontrollida. Seega on 3(6)
põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 605 eurot (4 tundi 35 minutit x 1,83 eurot (110 : 60) = 504,17 eurot + 20 %).
14.Hageja esindaja on 06.01.2015 koostanud apellatsioonkaebuse (1 tund 30 minutit), 08.01.2015 koostanud apellatsioonkaebuse (3 tundi) ja 12.01.2015 täiendanud apellatsioonkaebust vastavalt kliendi täpsustustele, edastanud riigilõivu tasumise andmed (1 tund 15 minutit). Kostja leiab, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse koostamisele on 2,5 tundi. Hageja esindaja ajakulu apellatsioonkaebuse koostamisele kokku 5 tundi 45 minutit on põhjendatud, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 759 eurot (5 tundi 45 minutit x 1,83 eurot (110 : 60) = 632,50 eurot + 20 %).
15.Hageja esindaja on 15.01.2015 tutvunud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega ja edastanud info kliendile (5 minutit), 03.02.2015 tutvunud kostja vastusega apellatsioonkaebusele (30 minutit), 22.04.2015 koostanud päringu menetlusseisu kohta (5 minutit), 29.04.2015 tutvunud kohtukirjaga tähtaegade määramiseks (10 minutit), 30.04.2015 pidanud nõu kliendiga (5 minutit), 20.05.2015 tutvunud ringkonnakohtu otsusega (30 minutit), 25.06.2015 kontrollinud e-toimikust kohtuotsuse jõustumist, edastanud päringu ringkonnakohtu kantseleile ning selle vastuse kliendile (15 minutit), 28.08.2015 pidanud nõu kliendiga seonduvalt kostja poolt esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega, fikseerinud menetluskulude tähtaja, tutvunud Riigikohtu määruse ja kassatsioonkaebusega (30 minutit). Kostja leiab, et põhjendatud on üksnes hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses kostja vastusega apellatsioonkaebusele ja ringkonnakohtu otsusega tutvumisega, s.o kokku 1 tund. Eelloetletust tuleb põhjendamatuks lugeda hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud 30.04.2015 ja 28.08.2015 kliendiga nõupidamisest seonduvalt kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega, menetluskulude tähtaja esitamise fikseerimisega ja ülevaatega menetluskuludest ning Riigikohtu määruse ja kassatsioonkaebusega tutvumisega. Riigikohus ei küsinud hagejalt seisukohta kostja poolt esitatud kassatsioonkaebuse osas. Kohtul ei ole võimalik kliendiga nõupidamise toimumist kontrollida ning menetluskulude tähtaja fikseerimine ja Riigikohtu määruse ning kassatsioonkaebusega tutvumine ei ole kulu, mida kostja peab käesolevas tsiviilasjas hagejale hüvitama. Ülejäänud osas, s.o kokku 1 tund 35 minutit, on hageja esindaja ajakulu põhjendatud, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 209 eurot (1 tund 35 minutit x 1,83 eurot (110 : 60) = 174,17 eurot + 20 %).
16.Eelnevast tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 20 tundi 5 minutit. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt ning kohustada kostjat hagejale hüvitama menetluskulu kokku summas 3201 eurot, millest riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu summas 2651 eurot (660 + 77 + 319 + 22 + 605 + 759 + 209). TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb rahuldada hageja taotlus kostja viivise maksmiseks kohustamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
17.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osaliselt, vaidlustades maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude hüvitise 846,99 euro ulatuses.
18.Maakohus on ekslikult pidanud põhjendatuks hageja esindaja 09.07.2014, 22.07.2014, 02.09.2014 ja 08.10.2014 ajakulu kokku 35 minutit. Nimetatud ajakulu on põhjendamatu täies mahus, kuna toimingute teostamise vajadust seoses kohtumenetlusega ei nähtu. Iseenesest on nt e4(6)
toimikus dokumentide vastuvõtmine vajalik ajakulu, kuid tegemist ei ole õigusabitoimingutega TsMS mõttes, mistõttu tuleb sellised kulutused 35 minuti ulatuses jätta välja mõistmata.
19.Maakohus on pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kostja 17.07.2014 seisukohale vastuse koostamiseks kahel päeval mahus 2 tundi ja 25 minutit, leides, et see vastab tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Hageja on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koostanud kostja 17.07.2014 seisukoha osas kaks vastust (ühe 10.10.2014 (50 minutit) ja teise 14.10.2014 (1 tund 35 minutit). Seega on 14.10.2014 ajakulu (1 tund ja 35 minutit) põhjendamatu. Esitatud vastus ei sisalda menetluslikus mõttes midagi tähtsat, korrates peamiselt varem esitatud seisukohti. Ainuüksi toimingute tegemise tuvastamine kohtu poolt ei saa olla aluseks kulude väljamõistmisele. Kostja ei nõustu 10.10.2014 ja 14.10.2014 osutatud õigusabikulutustega osas, mis ületavad 50 minutit.
20.Maakohus on lugenud põhjendatuks ja vajalikuks esindaja ajakulu seoses apellatsioonkaebuse koostamisega kokku 5 tunni ja 45 minuti ulatuses. Põhjendatuks ja vajalikuks saab lugeda ajakulu 2,5 tundi. Apellatsioonkaebus sisaldab sisulist teksti üksnes paari lehekülje ulatuses, seevastu kui muus osas on tegemist kohtuotsuse kirjeldamise ja kohtuotsuste tsiteerimisega. Apellatsioonkaebuse täiendamine vastavalt hageja juhistele on samuti tõendamata. Kohus on läinud vastuollu oma määruses läbivalt esitatud põhjendustega, mille kohaselt on välja mõistetud kulud, mille tegemist on kohus saanud kontrollida. Apellatsioonkaebuse täiendamine ei ole aga tsiviilasjas kogutud materjalide põhjal tuvastatav. Menetluse edasine käik
21.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu poolt välja mõistetud lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust 846,99 euro ulatuses, leides, et selles ulatuses kulu väljamõistmine ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi hindab kohus diskretsiooniõiguse alusel, millesse kõrgema astme kohtul on alust sekkuda üksens siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, sealhulgas juhul, kui väljamõistetav lepingulise esindaja kulu on ebaproportsionaalselt suur võrreldes vaieldava hüve väärtusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse esitaja väited alust sekkuda maakohtu diskretsiooniõiguse alusel tehtud otsustusse hageja lepingulise esindaja kulu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud hageja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute vajalikkust ja põhjendatust ning selle tulemusena ka vähendanud väljamõistevat 5(6)
kulu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt põhjendatuks hinnatud lepingulise esindaja ajakulu 20 tundi ja 5 minutit ei ole asjaolusid arvestades alust hinnata ilmselt ülepaisutatuks ning maakohtu poolt väljamõistetud hageja lepingulise esindaja kulu 2651 eurot ei saa arvestades vaidluse sisu, keerukust ja mahtu pidada ebamõistlikult suureks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-11 (p 12) väljendanud seisukohta, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise ajakulu hindamisel ei saa aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
25.Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitaja väide, et e-toimikus dokumentide vastuvõtmine ei ole õigusabitoiminguks, mille kulutused tuleks vastaspoolel hüvitada. Kuivõrd lepingulise esindaja poolt menetlusdokumentide vastuvõtmine e-toimikus on vajalikuks eeltoiminguks edasiste õigusabitoimingute tegemiseks, siis tuleb ka see toiming lugeda otseselt seotuks kliendi esindamisega ning seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes.
26.Määruskaebuse esitaja väite osas, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja koostanud kostja 17.07.2014 seisukoha osas kaks vastust (ühe 10.10.2014 ja teise 14.10.2014), mistõttu on teise vastuse ajakulu 1 tund ja 35 minutit põhjendamatu, on maakohus juba seiskoha võtnud ning selgitanud, et hageja ei ole esitanud kohtule kahte vastust, vaid esindaja on koostanud vastuse kostja 17.07.2014 seisukohale kahel päeval. Ringkonnakohus märgib, et ühe menetlusdokumendi koostamise töö jaotamine mitmele erinevale päevale on lepinguliste esindajate töös tavapärane ning sellisel viisil õigusabitoimingu sooritamine ei ole aluseks dokumendi koostamiseks kulunud aja vähendamisele.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.