Kohtulahend

Vaidlust ei olnud selles, et hageja on korteriomandi asukohaga J.Koorti 18-18, Tallinnas omanik ning elamus J.Koorti 18 on asutatud korteriühistu. Pooled vaidlesid, kas 28.03.2014 toimunud üldkoosolekul võis päevakorra punkti 6 raames otsustada juhatuse liikme igakuise tasu suurendamist ning kinnitada juhatuse liikme autokompensatsiooni. Hageja leidis, et nimetatud kulud on küll majandamiskulud, kuid need ei saa sisalduda majandustegevuse plaani vastuvõtmise all. Kostja osundatud hageja seisukohaga ei nõustu. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 201 lg 5 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. 28.03.2014 toimunud kostja üldkoosolekul otsustati päevakorra punkti 6 raames kinnitada KÜ J. Koorti 18 2014.a. majandustegevuse plaan, mis väljastati 13.03.2014 eranditult kõigile KÜ liikmetele, ning viia läbi eraldi hääletus 2014.a. majandustegevuse plaani järgmiste punktide suhtes: 1) juhatuse liikme tasu, 2) autokompensatsioon juhatuse liikmele, 3) kojamehe töötasu, 4) tuletõrjeveetorustiku rekonstruktsioon ja 5) katuse rekonstruktsioon. Vaidlust ei olnud selles, et koosolekul osales 37 korteriühistu liiget, mis on 57,8 % KÜ J.Koorti 18 liikmetest. Eelpool osundatud otsuse poolt hääletas korteriühistu 64 liikmest 37 liiget ning vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega hääletasid päevakorra täiendamise poolt kõik üldkoosolekul osalenud liikmed, mis on kooskõlas MTÜS § 201 lg 5, kuivõrd kostja põhikiri ei sätesta suuremat osalusnõuet. Kohus leidis, et sellest tulenevalt sai üldkoosolek otsustada ka täiendavalt päevakorda võetud küsimusi. KÜS § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. KÜS § 15 lg 2 kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Vaidlust ei olnud, et ühistu liikmetele on edastatud enne 28.03.2014 üldkoosolekut tutvumiseks muuhulgas 2014.a majandustegevuse plaan. Osundatud majandustegevuse plaanis on eraldi ja kululiikide lõikes välja toodud ühistu liikmete poolt kantavad kulutused, sh ka juhtimiskulud, mis sisaldavad juhatuse liikme teenustasu ning autokompensatsiooni. Kostja 2014.a majandustegevuse plaan on koostatud ühel lehel ning on kergesti järgitav. Samuti on see koostatud kahes keeles. Seega ei nõustunud kohus hageja väitega, et kostja üritas juhatuse liikme tasu ja autokompentsatsiooni küsimust n-ö varjatult läbi suruda. Vastupidi, kavandatav tasude suurus on eelnevalt kõikidele ühistu liikmetele tutvumiseks väljastatud. Seega võis iga mõistlik isik talle saadetud dokumentidega tutvudes ette näha ning aru saada arutlusele tulevatest küsimustest. Tõendeid selle kohta, et ühistu liikmed oleks selles osas juhatusele esitanud muudatusettepanekuid, esitatud ei ole. Ka ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et hageja ise oleks eelnevalt kostja tähelepanu sellele juhtinud. Kohus nõustus kostjaga selles, et juhul, kui hageja ei olnud nõus juhatuse liikme tasu või selle suurusega, oleks olnud mõistlik esitada vastavasisulised etteheited juba enne üldkoosoleku toimumist, mida saanuks üldkoosolek sellisel juhul ka arutada. Ühistu liikmed osalevad ühistu juhtimises üldkoosoleku kaudu, mis on kõrgeimaks organiks (MTÜS § 18 lg 1).

Kostja põhikirja p 41 alapunkt 8 kohaselt kuulub liikmete üldkoosoleku pädevusse juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu, tasustamise aluste ja korra kehtestamine. Toimunud kostja 28.03.2014 üldkoosolekul otsustati päevakorra punkti 6.1 raames suurendada juhatuse liikme igakuist tasu kuni 300 euroni (netto). Sellele summale lisanduvad kõik vajalikud maksud. Nimetatud otsuse poolt hääletas 31 liiget, vastu oli 1 liige, erapooletuks jäi 3 liiget ning üldse ei hääletanud 2 liiget. Päevakorra punkti 6.2 raames otsustati kinnitada juhatuse liikme autokompensatsioon 64 eurot kuus. Nimetatud summa võib kätte saada vaid üks juhatuse liige juhatuse vastava otsuse alusel. Nimetatud otsuse poolt hääletas 32 liiget, vastu ei olnud ükski liige, erapooletuks jäi 2 liiget ja ei hääletanud 3 liiget. Kohus leidis, et juhatusele makstav tasu ning autokompensatsioon on majandamiskulu kooskõlas KÜS § 151 lg 1. Seega on igati põhjendatud arutada vastavaid küsimusi majandustegevuse aastakava kinnitamise raames. Vastuseks hageja etteheitele, et otsusest ei nähtu, kes konkreetselt juhatuse liikmetest hakkab tasu saama, märkis kohus, et kostja põhikirja p-st 57 tuleneb, et juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Samuti on antud juhul juhatuse liikme igakuise tasu suurus fikseeritud konkreetse summana, millest saab teha järelduse, et tasu makstakse ühele liikmele. Ka kohtuistungil selgitas kostja, et tasu saab ainult üks juhatuse liige, kuivõrd teised liikmed on passiivsed. Üldkoosoleku otsuse p-t 6.2 nähtub, et isikuks, kes on õigustatud saama autokompensatsiooni, otsustab juhatus. Samuti tuleneb antud otsusest, et autokompensatsiooni saab vaid üks juhatuse liige. Kohus leidis, et hagi ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja 28.03.2014 üldkoosoleku otsused 6.1 ja 6.2 on kehtivad. Apellatsioonkaebus SM palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjas keskset tähtsust omava asjaolu, kas vastustaja üldkoosolek otsustas uue küsimuse päevakorda võtta või mitte, millest tulenevalt kohaldas maakohus ebaõigesti MTÜS § 201 lg 5. Apellant leiab, et üldkoosoleku päevakorra kinnitamine oli eraldi küsimuseks ja 28.03.2014 üldkoosoleku protokollist nähtub selgelt, et kinnitati päevakord, milles ei olnud küsimust juhatuse liikme tasustamise kohta. Samuti ei nähtu, et oleks pandud hääletusele juhatuse liikme tasu suurus ja arvestamise kord uue küsimusena päevakorda võtmine, mistõttu on vastustaja tuginemine MTÜS § 201 lg-le 5 ilmselgelt tagantjärele otsitud ning on selge, et vastustaja liikmete tahe ei ole olnud uue küsimuse päevakorda võtmine. Üldkoosoleku protokollis kajastatud otsuse järgi otsustasid vastustaja liikmed võtta vastu juhatuse poolt ettevalmistatud 2014.a. majanduskava ning hääletada täiendavalt mõnede majanduskava punktide suhtes. See otsus vastas täielikult esialgselt kajastatud päevakorrapunktile 6: “2014. aasta majandustegevusplaan” ning otsuse sõnastusest on selgelt arusaadav, et üldkoosolek ei ole otsustanud arutada midagi täiendavalt peale selle, mida majandustegevusplaan juba sisaldas. Maakohtu jõudmine järeldusele, et vastustaja liikmed otsustasid 28.03.2014 koosolekul võtta päevakorda uue küsimuse, ei tugine tõenditel, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS § 436 lõikest 2 ning § 442 lõikest 8 tulenevat nõuet. Apellant on nii oma hagiavalduses kui järgnevates seisukohtades toonud välja, et heade kommete vastaselt on eksitav üldkoosoleku protokollist nähtuva otsuse 6.1 sõnastus – „suurendada tasu“, kuna millegi suurendamine eeldab, et midagi on juba olemas. Kehtivat otsust, mille alusel vastustaja juhatuse liikmetel oleks õigust juhatuse liikme tasule, aga ei ole.

Vastustaja juhatuse liige IA on omakasupüüdlikult lisanud majandustegevuse plaani juhatuse liikme tasu suurendamise ja autokompensatsiooni, kasutades ära oma positsiooni ning vastustaja liikmete teadmatust juhatuse liikme tasu suuruse ja määramise korra puudumise kohta. Kohus jättis arvestamata apellandi 05.11.2014 eelistungil toodud väiteid selle kohta, et majandustegevuse plaanis välja toodud juhatuse liikme igakuise teenustasu suurus 430 eurot (sh maksud) on väiksem kulu, kui 28.03.2014 otsuses toodud 300 eurot + maksud kuus, mis koos maksudega peaks olema ligi 500 eurot. Apellant on seisukohal, et juhatuse liikme tasustamise küsimus peab selgelt tulenema korteriühistu koosoleku päevakorrast ning see ei saa sisalduda majandustegevuse plaani vastuvõtmise all, kuna vastavalt seadusele - MTÜS § 281 lõige 1 ning vastustaja põhikirjale on selleks vajalik eraldi vastustaja üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsust - mõlemad küsimused on põhikirja kohaselt eraldi üldkoosoleku pädevusse kuuluvad valdkonnad, vastavalt põhikirja p 41 alapunkt 4 ja 8.. Apellandiga samal seisukohal on mh olnud erinevad kohtu koosseisud vaidlustes samade poole vahel - Tallinna Ringkonnakohus otsuses tsiviilasjas 2-13-14382 asus seisukohale, et MTÜS § 281 lg 1 ja 2 ei reguleeri üksnes juhatuse liikme tasu suurust, vaid ka selle maksmise korda. Nimetatud norm sätestab selgelt, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, mis tähendab ühtlasi juhatuse liikme tasu kinnitamist. MTÜS § 281 lg-te 1 ja 2 järgi on juhatuse liikmele tasu maksmiseks vajalik eraldi üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine, millega kehtestatakse tasustamise alused ja kord ning ilma sellekohase kehtiva otsuseta puudub hagejal alus selleks kuluvaid vahendid korteriühistu liikmetelt nõuda. Üldkoosoleku poolt korteriühistu majandustegevuse aastakava kinnitamine ei hõlma juhatuse liikmete tasustamise aluseid ega korda, kuna mõlemad küsimused kuuluvad ühistu põhikirja kohaselt üldkoosoleku poolt eraldi otsustamisele (põhikirja p 41 alapunkt 4 ja 8). KÜS § 151 lg 1 ei reguleeri majandamiskulu suuruse määramist, vaid näeb ette põhimõtte, mille alusel üldkoosoleku poolt otsustatud majanduskulude, sh ka juhatuse liikme tasustamiseks tehtavate kulutuste jaotamine korteriühistu liikmete vahel toimub. Maakohus otsuses tsiviilasjas 2-12-30513 asus seisukohale, et kui kostja juhatus soovis, et kostja üldkoosolek võtaks vastu otsuse juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra kohta, oleks pidanud nimetatud otsus sisalduma ka üldkoosoleku teate päevakorras eraldi päevakorrapunktina, kuna MTÜS § 281 lõike 1 sõnastusest tuleneb otseselt, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Maakohus otsuses tsiviilasjas 2-08-79010 leidis, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus nr 3.5 on tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorras ei olnud küsimust juhatuse liikme tasustamise kohta. Samas tsiviilasjas leidis ringkonnakohus, et maakohus on õigesti kohaldanud mittetulundusühingute seadust ja piisavalt põhjendanud, miks peab üldkoosoleku kokkukutsumise teade sisaldama täpset infot arutamisele tulevate päevakorrapunktide osas. Maakohus leidis, et seaduses on sätestatud nõue päevakorra teatavakstegemise kohta ühistu liikmetele koosoleku kokkukutsumiseks ja selle teate eesmärgiks on anda ühistu liikmetele võimalus valmistuda üldkoosolekuks. Selle sätte täitmine tagab kostja põhikirja p 2 täitmise. Apellant on nõus, et majandustegevuse aastakava võib sisaldada ka juhatuse liikme tasu, kuid juhatuse liikme tasu suurus saab sisalduda majandustegevuse aastakava eeldatavate tuludeskuludes alles seejärel, kui selle kohta on vastustaja liikmed eraldi päevakorrapunktina ka otsuse vastu võtnud.

Maakohus on kõrvale kaldunud ka asjaolust, et lisaks juhatuse liikme tasu suurusele tuleb vastavalt MTÜS § 281 lõikele 1 otsustada korteriühistu liikmete poolt ka selle maksmise kord. Praegusel juhul on täiesti ebaselge nii majandamistegevuse plaanis kui ka 28.03.2014 üldkoosoleku protokollis, kellele, kui palju ning mitu korda kuus või mitmendal päeval kuus juhatuse liikme tasu makstakse. Samuti pole selge, kui palju arvestatakse juhatuse liikme tasu pealt makse. 28.03.2014. a üldkoosoleku protokollis on p 6.1 sõnastus „Suurendada juhatuse liikme igakuist tasu kuni 300 euroni“. Vastustajal on aga 4 juhatuse liiget. Seega on ebaselge, kas hääletati suurendada kõigi juhatuse liikme tasu või ainult ühel ning viimasel juhul pole selge, millise juhatuse liikme väidetavat tasu suurendatakse. Maakohus leidis, et kuna juhatuse liikme igakuise tasu suurus on fikseeritud konkreetse summana, siis saab teha järelduse, et tasu makstakse ühele liikmele. Apellandile ei ole selge, kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis, kuna fikseeritud summa võib kuuluda väljamaksmisele ju kõigile juhatuse liikmetele. Vastustaja põhikirjast ei tulene, et mõned valitud juhatuse liikmed oleksid kuidagi passiivsemad kui teised. Põhikirja järgi on igal juhatuse liikmel samad õigused, kohustused ja vastutus. Ainukeseks erandiks on juhatuse esimees, keda valitakse juhatuse liikmete hulgast ja kelle lisaülesandeks on põhikirja järgselt juhatuse töö korraldamine. Kui vastustaja liikmete tahe on tasustada just juhatuse esimeest, siis peab see olema üheselt välja toodud ka otsuse protokollis. Maakohus tugineb selles osas aga vastustaja selgitustele, et kuivõrd teised juhatuse liikmed on passiivsed, saab tasu ainult üks juhatuse liige. Vastavaid selgitusi ei ole aga kuulnud vastustaja ülejäänud liikmed, mistõttu ei ole teada, kas selles vastustaja liikmed ka omavahel kokku leppisid või oleks leppinud. Seega rajas kohus oma seisukoha ainult majanduslikult huvitatud isiku, s.o IA, selgitusele, mitte põhikirja sätetele. Seega jääks siiski üles veel küsimus, kes on see üks juhatuse liige. Vastustaja kulud suureneksid kordades, kui nimetatud protokolli alusel hakkavad juhatuse liikme tasu 300 eurot nõudma kõik juhatuse liikmed. Majandustegevuse plaani p-s 1.1 on toodud „teenustasu juhatuseliige“ 430,38 eurot. Ei ole aga selge, kas selle all mõeldakse tasu juhatuse liikmeks olemise eest või on see tasu mingi konkreetse teenuse eest. Seega ei saa sellise kulu kinnitamist majandamistegevuse plaanis lugeda otsuseks juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra kohta. Samuti on täiesti ebaselge, mis ajast hakatakse juhatuse liikmele või liikmetele 28.03.2014 üldkoosoleku protokollis või 2014. a majandustegevuse plaanis väljatoodud tasu maksma ning kui tihti ja mis ajavahemikul. Samuti on ebaselgus tasu pealt arvestatavate maksude osas, kuna üldkoosolekul mainitud summa ei vasta 2014. a majandustegevuse plaanis välja toodud summale. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus ei ole õige, tuleb tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kostja 28.03.2014 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et koosolek oleks otsustanud täiendada päevakorda punktiga juhatuse liikme(te) töö tasustamise ja neile autokompensatsiooni määramise kohta. See, et üldkoosolekul hääletati majandustegevuse plaani kinnitamisel eraldi juhatuse liikme tasu ja autokompensatsiooni punkte, ei tähenda päevakorra täiendamist. Seega

ei ole õige ega asjakohane maakohtu seisukoht, mille kohaselt päevakorra täiendamise poolt otsustasid kõik üldkoosolekul osalejad, mistõttu on otsus kooskõlas MTÜS §-ge 201 lg. 5. Mõlemad pooled käsitavad vaidlustatud otsusepunkte otsustusena juhatuse liikme töö tasustamise ja kulutuste kompenseerimise kohta. Isegi kui oleks selle küsimuse otsustamine võetud ettenähtud korras päevakorda, ei oleks vastuvõetud otsused seadusega kooskõlas. MTÜS § 281 lg. 1 kohaselt juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. MTÜS 19 lg. 1 p. 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine; lg. 2 kohaselt lg. 1 p. 4 (punktides 1-6) nimetatud küsimuse otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Ülaltoodust tuleneb, et juhatuse liikme töö tasustamist, samuti tema tööga seotud kulutuste kompenseerimist saab üldkoosolek otsustada vaid isikuliselt, ja selle otsustamist, kelle tööd ja tehtud kulutusi kolmest juhatuse liikmest tasustatakse, ei saa delegeerida juhatusele. Seega sellisel kujul, nagu on tehtud vaidlustatud otsustused, on need vastuolus seadusega ja on MTÜS § 241 lg. 1 kohaselt tühised. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.