Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2528,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu (registrikood 80177333) Hageja lepinguline esindaja: jurist Margus Saulep Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja: jurist Jelena Metsalu
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 21.09.2023
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi 94 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega.
Välja mõista Xlt Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kasuks 94 eurot.
Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud X kanda.
Rahuldada Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
Välja mõista Xlt Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kasuks menetluskulud 2301,8 eurot (käibemaksuta).
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2301,8 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusestpellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi X (edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamise 2528,84 euro nõudes.
Hagi kohaselt majandab 2002. aastast alates Tallinnas, Sõpruse pst 14 asuvat korterelamut Sõpruse pst 14 korteriühistu. 28.06.2018 toimus hageja üldkoosolek ning koosolekul valiti uued hageja juhatuse liikmed. Kuni uue juhatuse valimiseni, oli hageja juhatuse liikmeks X. Pärast juhatuse liikmete vahetust, tuvastati, et kostja on hageja arvelt tasunud endale autokompensatsiooni, täitnud kolmandate isikute kohustusi, tasunud hageja arvelt AS-ile Swedbank leppetrahvi ning teinud erinevaid ülekandeid, mille osas puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Hageja nõue koosnes hagi esitamisel viiest üksikkomponendist: autokompensatsiooni nõudest 640 eurot, AS-ile Starman kantud raha nõudest 40 eurot, AS-ile Swedbank tasutud leppetrahvi nõudest 96 eurot, OÜ-le Romgaas Grupp tasutud nõudest 1452,84 eurot ja AS-ile Elgüks tasutud nõudest 300 eurot. Seega nõude suurus on hagi esitamisel kokku 2528,84 eurot.
Hageja konto väljavõttelt nähtub, et kostjale on perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 kantud kümnel korral 64 eurot. Ülekannete selgitusse on märgitud „autokompensatsioon“ ja „isikliku auto kasutamise hüvitus“, kuigi hagejal puuduvad otsused, mille alusel oleks kostjal olnud õigus autokompensatsiooni saada. Kostja on saanud hageja arvelt raha õigusliku aluseta. Hageja leiab, et kostja peab alusetult saadud summa, s.o 640 (10 x 64) eurot ühistule tagastama. Tänapäeval lahendatakse ühingu juhtimistasandi küsimused valdavalt elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Mis tingis kostja sõitmise hageja aadressile, kostja ei selgita. Samuti ole mistahes hüvitise puhul oluline, millisel kinnistul juhatuse liige parasjagu elab või millist liiklemisvahendit ühistu asukohta jõudmiseks kasutab.
Hageja konto väljavõttest nähtub, et 01.08.2014 on tasutud AS-ile Starman 40 eurot. Makse selgituseks on märgitud „võlgnevus, Palusambla 4“. Kostja on täitnud hageja vahendite arvelt kohustust, mis ei ole seotud hageja, vaid Aktsiaseltsiga Kragen. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on Palusambla 4 puhul tegemist Tallinnas, Nõmmel asuva kinnistuga ning antud kinnisasi kuulub Aktsiaseltsile Kragen. Aktsiaseltsi Kragen juhatuse liikmeks on kostja.
Kostja sõlmis hageja esindajana laenulepingu AS-iga Swedbank. Lepingu p 2.3. kohaselt on laenulimiidi kasutamise sihtotstarbeks küttesüsteemi renoveerimine ja elektrisüsteemi vahetamine. Lepingu 2.5. järgi on laenu tagastamise lõpptähtpäev 30.10.2023. Lepingu p 12.1 kohaselt on korteriühistu kohustatud kindlustama korterelamu kaasomandi mõttelise osa panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitama kindlustamist tõendavad dokumendid pangale lepingu jõustumise päeval, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu p 12.4 kohaselt on korteriühistu kohustatud esitama pangale igakordse kindlustuspoliisi koopia. Lepingu p 12.5 kohaselt on korteriühistu kohustatud hoidma kindlustulepingu kehtivana (sh tasuma kindlustusmakse osamaksed tähtaegselt) eeltähendatud tingimuste kohaselt kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni. Kostja on jätnud laenulepingust tuleneva kindlustuskaitse kohustuse täitmata, millega on hagejale kaasnenud leppetrahv. Hageja esitab konto väljavõtte, millest nähtuvalt on hageja arvelt tasutud 04.04.2017 Swedbank AS-ile 96.00 eurot leppetrahvi kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest. Makse selgituses on välja toodud laenulepingu number, s.o 08-224145-JI. Lisaks on kostja leppetrahvi nõuet menetluses tunnistanud.
6.Elamu küttekatla väidetava hoolduse eest tasus kostja OÜ-le Romgaas Grupp 2015. aastal 600 eurot ja 2018. aastal 852,84 eurot, seega kokku 1452,84 eurot. Ülekandeid tõendavad hageja pangakonto väljavõtted. 2015. aasta makse selgitusse on märgitud „arve nr. 260. Gaasitööd“. 04.07.2018 makse selgitusse on märgitud „Arve 556,557,558,559 remont, hooldus katlamajas.“ Hagejal puudub leping OÜ-ga Romgaas Grupp, seega jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kostja väljamakseid sooritas. Hagejal puuduvad ka mistahes muud dokumendid, mis kinnitaks, et antud ettevõte on hagejaga lepingulistes suhtes olnud ja/või ühistule teenuseid osutanud. Hagejal puuduvad katlahooldustöid tõendavad dokumendid - nt aktid, hoolduspäevikud vms. Hageja edastas OÜ-le Romgaas Grupp kirja, paludes edastada ettevõtte poolt hagejale esitatud arved. Kirjale vastatud ei ole. Samuti ei ole OÜ Romgaas Grupp arveid edastanud kostja. Seega saab eeldada, et ettevõttel ega kostjal vastavaid arveid, millele on väljamaksete tegemisel viidatud, ei ole. Lisaks peame vajalikuks märkida, et hageja tellis 2018. aastal oktoobris gaasikatelde hoolduse ja kontrolliga tegelevalt ettevõttelt Maioret OÜ katla ülevaatuse. 10.10.2018 gaasipaigaldise defekteerimise aktist nähtuvalt on gaasikatla põlemiskambri tihend katki, süüte elektrood on kahjustatud, põlemiskamber ja sifoon on ummistunud, gaasilekke detektor on aegunud, kütteringluse mudakoguja on ummistunud, boileri laadimispumbal on ebapiisav võimsus. Seega kinnitavad spetsialisti märkused, et gaasikatla hooldustöid toimunud ei ole.
7.Kostja kandis 30.06.2018 AS-ile Elgüks 300.00 eurot prügiveoteenuse eest. Makse selgituseks on märgitud: „Arve nr 20171225, 30.12.2017.a, 20180330, 30.03.2018, transpordi teenus, ehitusprahi, vana mööbli, rehvid äravedu.“ Puuduvad makse selgituses märgitud arved ja ka hageja otsused sellest, et prügi äraveoteenust tellitakse AS-ilt Elgüks. Samuti on oluline märkida, et vanad mööbliesemed, ehituspraht jm esemed vedelesid kinnistul veel 2018. aasta novembris. Hageja esitab eelneva kinnituseks fotofaili. Faili metaandmetest nähtuvalt on foto tehtud 03.11.2018. Hageja esitab Sõpruse pst 14 korteriomanike ja juhatuse liikme (Y) arutelu koristustööde korralduses. Osapoolte kommunikatsioonist ilmnevalt korraldati suurmahulisi
koristustöid 2018. aasta novembris. Koristustöödega kaasnes vajadus tellida prügi äraveoteenus. Vastavat teenust osutas hagejale VR Vedu OÜ. Väite tõendamiseks esitab hageja teenuse osutaja arve. Seega on prügi äraveoteenust osutanud hoopis VR Vedu OÜ, mitte ettevõtte, kellele kostja ülekande tegi.
8.Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole raamatupidamise dokumentide saamiseks, sh küsides OÜ Romgaas Grupp ja AS Elgüks arveid. Hageja alustas dokumentide nõudmist juba 2018. aasta juulis. Vaatamata korduvatele nõuetele, raamatupidamisdokumente ei esitatud. 21.01.2019 edastas hageja kostjale e-kirja. Kirjas osundas hageja kahjunõudele ja palus kahju hüvitada hiljemalt 15.02.2019. Kostja hageja kirjale ei vastanud. Kahjude hüvitamise osas on kostja andnud tagasisidet suuliselt 28.08.2018 toimunud koosolekul ja 2018. aasta oktoobris toimunud telefonivestluse käigus. Mõlemal korral lubas kostja kahjud hüvitada. Vaatamata antud lubadustele, on käesoleva ajani hageja nõue täitmata.
9.Kostja on juhatuse liikme ülesandeid täites kasutanud hageja rahalisi vahendeid hoolimatult (hoolsuskohustuste rikkumine) ja eelistanud isiklikke huve hageja huvidele (lojaalsuskohustuse rikkumine). Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Kostjal kui hageja juhatuse liikmel oli kohustus hoolitseda selle eest, et ühingu majandustegevust viidaks läbi läbipaistvalt. Kostja oli raamatupidamise eest vastutav isik. Juhatuse liikmel on kohustus kontrollida ja hea seista selle eest, et ühingu raamatupidamist peetaks nõuetele vastavalt, et iga väljamakse aluseks olevad alusdokumendid oleksid olemas ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on kehtiv õiguslik alus. Juhatuse liige peab tagama, et kõikide kulude tegemine oleks dokumenteeritud, et kõikide väljamaksete tegemise aluseks olevad asjaolud oleksid selgesti fikseeritud ja kõikide tööde tegemine oleks selgelt tuvastatud. See on oluline väga mitmel põhjusel, mh ühelt poolt selleks, et saaks esitada nõudeid võimaliku tööde lepingutingimustele mittevastavuse korral, teisalt aga selleks, et oleks üleüldse võimalik kontrollida tööde tegemist ja millises mahus töid tehti. Kuna kostja ei ole hagejale raamatupidamisdokumente pikema perioodi jooksul esitanud, on põhjust eeldada, et kostjal vastavad dokumendid puuduvad ning hageja vahendite arvelt on sooritatud alusetuid väljamakseid.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja vastuse kohaselt 19.12.2013, umbes 14.00, teatati kostjale, et aadressil Tallinn, Sõpruse pst 14, asuva maja juures on tunda gaasilõhna. Kostja saabus sündmuskohale ja teavitas sellest EG Võrguteenused ja Pääseametit. Kohale saabus EG Võrguteenused esindaja, kes tegi kindlaks, et gaas lekib maagaasi kraanist. EG Võrguteenused esindaja sulges maagaasi kraani ja koostas akti gaasi sulgemisest. Vajalik oli maagaasi kraani kiire vahetus, et varustada maja gaasiga. Kostja otsis ettevõtteid, kes töö teostaks, kuid orienteeruv hind oli kuni 3500 eurot ning ettevõtted, kes olid nõus töid teostama, oleksid saanud tulla alles järgmisel nädalal. 19.12.2013 oli Romgaas Grupp OÜ ainuke, kes oli valmis viivitamatult alustama maagaasi kraani vahetust. Romgaas Grupp OÜ tingimuseks oli, et mullatööd (torude lahti kaevamine ja hilisem kinni katmine) teostab keegi teine. Kostja võttis talle kuuluvalt ehitusfirmalt AS Kragen mullatöödeks vajaliku tehnika ja teostas ise mullatööd, mis olid vajalikud maagaasi kraani vahetuseks. AS Kragen unustas esitada hagejale arve teostatud mullatööde kohta ja sellepärast maksis 19.12.2013 maagaasi kraani vahetus hagejale ainult 600 eurot. Maagaasi kraani vahetuse protsess on kajastatud fotodokumentides. Failide metaandmetest on näha, et fotod on tehtud 19.12.2013.
12.2017. aasta oktoobrist kuni detsembrini toimus hageja küttekatla hooldus, mille käigus puhastati filtreid ja vahetati elektroodid (arve nr 556). 2018. aasta jaanuarist kuni maini toimus hageja gaasikatla hooldus, mille käigus puhastati filtrid ja vahetati andurid (arve nr 557). 11.11.2016 oli gaasikatla plaaniline hooldus (arve nr 558). 09.10.2013 hageja liige, korteri nr 9 omanik Q teatas, et tema korteris on gaasilõhn. Q ise leidis firma Romgaas Grupp OÜ, kes tegi kindlaks, et lekib püstiku kraan ning see vajab vahetust. Romgaas Grupp OÜ teostas püstiku kraani vahetuse (arve nr 559). Kostja ei ole nõus hageja järeldustega, et hageja gaasikatelt ei ole hooldatud. Katel paigaldati 12 aastat tagasi ja seda peab regulaarselt hooldama. Maioret OÜ poolt koostatud aktis ei ole esile toodud, et gaasikatelt ei ole varem hooldatud.
13.Hageja majandustegevuses kujunes praktika lugeda juhatuse töö vabatahtlikuks ja mitte maksta juhatuse liikmetele nende töö eest tasu. Hageja majas olev korter (nr. 6) kuulub AS-ile Kragen, kelle juhatuse liige kostja on. Kostja oli hageja juhatuse liige, hageja asukoht ei ole kostja elukoht ning kostja kasutas hageja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks enda isiklikku autot. 2006. aastal võeti vastu otsus, millega otsustati maksta juhatuse liikmetele kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest. Seda otsust ei ole tänase seisuga muudetud. 2006. aastal maksti kompensatsiooni 17 000 krooni, 2007. aastal 18 000 krooni ja 2013. aastal 1152 eurot. Hageja majandustegevuses kujunenud praktika on kajastatud majandusaasta aruannetes. Kostja on enda tegevuses tegutsenud kujunenud praktikast, mis on kehtestatud 2006. aastast.
14.01.08.2014 kandis kostja hageja pangakontolt ekslikult 40 eurot AS-le Starman Palusambla 4 kohustuste täitmise eest, kuid kostja märkas seda samal päeval ning AS Kragen tagastas hagejale 40 eurot makseselgitusega „Vale ülekanne tagastus, Starman“.
15.Ajavahemikul 22.09.2006 kuni 25.10.2018 oli hageja juhatuse liige ka C. Kostja ei eita, et 04.04.2017 tasuti hageja pangakontolt Swedbank AS-ile 96 eurot leppetrahvi kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest. Vastav olukord juhtus ajal, mil arutati kindlustusfirmade parimaid pakkumisi ning selle tõttu lasti mööda kohustusliku kindlustuspoliisi esitamise tähtaeg. Kostja leiab, et kõigil endistel juhatuse liikmetel lasub kohustus hüvitada solidaarselt kahju ja nõue leppetrahvi kompenseerimiseks tuleb esitada kostjale ja Cle.
16.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd 03.11.2018 oli hageja territooriumil suuremõõtmeline prügi, siis varem sellise prügi koristamist ei ole hageja territooriumil toimunud. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et Elgüks AS ei saanud hagejale suuremõõtmelise prügi äraveo teenust osutada põhjusel, et hagejal oli sõlmitud leping VR Vedu OÜ-ga. Hageja juhatuse poolt vastu võetud otsusest on näha, et AS Elgüks osutas pidevalt hagejale sise- ja väliskoristuse teenuseid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet jälgib tähelepanelikult hageja territooriumil korda ja prügi sorteerimist ning on teinud hagejale mitu korda ettekirjutusi ja hoiatusi. Kostja, olles hageja juhatuse liige, ei näinud võimalust ladustada ja koguda prügi ning andis AS-ile Elgüks korralduse koristada prügi konteineri kõrval ja trepikodades. Arve nr 20171225, 30.12.2017, esitati AS Elgüks poolt tasumiseks 21.09.2017 ning see on esitatud hageja katusel teostatud remondi osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
Õigeksvõtt
17.Kostja on 21.09.2023 kohtuistungil (II köide, tlk 13) märkinud, et kostja võtab leppetrahvi nõude osas esitatud nõude õigeks ning on nõus leppetrahvi hüvitama.
18.Kuivõrd kostja võttis 21.09.2023 kohtistungilt hagi leppetrahvi 94 euro osas õigeks, teeb kohus 94 euro osas õigeksvõtul põhineva otsuse.
19.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja loobumine 40 euro nõudest
20.Selguse huvides märgib kohus, et 02.03.2022 määrusega võttis kohus vastu hageja 14.05.2021 osalise hagist loobumise. Kohus lõpetas menetluse hageja nõude osas, millega ta palub kostjalt välja mõista kostja poolt AS-ile Starman tasutud 40 eurot. Kohus jätkas menetlust hageja poolt kostja vastu esitatud 2488,84 euro nõudes (I köide, tlk 181).
21.Eeltoodust tulenevalt võtab kohus seisukoha osas, millega hageja nõuab kostjalt autokompensatsiooni 640 eurot, AS-ile Elgüks tasutud 300 eurot ja Romgaas Grupp OÜ tasutud 1452,84 eurot hüvitamist. Kohalduv õigus
22.Tsiviilasja õigeks lahendamiseks tuleb määratleda kohalduv õigus.
23.Hageja on tasunud kostjale autokompensatsiooni perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015. Hageja on tasunud AS-ile Elgüks 300 eurot 30.06.2018. Hageja on tasunud 14.01.2015 Romgaas Grupp OÜ-le 600 eurot ja 04.07.2018 852,84 eurot. Seega on hagi aluseks olevad sündmused toimunud perioodil 2014-2018.
24.Kuni 31.12.2017 reguleerisid korteriomanike kohustusi ning suhteid teiste korteriomanike ja korteriühistuga korteriomandi seadus (KOS) ja korteriühistu seadus (KÜS). Alates 01.01.2018 hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kuivõrd hagi aluseks olevad sündmused toimusid perioodil 2014-2018, kohaldab kohus, sõltuvalt ülekande tegemise hetkest, käesoleva tsiviilasja lahendamisel kuni 2017. aastani kehtinud KOS-i ja KÜS-i ning alates 2018. kehtivat KrtS-i.
25.Riigikohus on tsiviilasjas 2-17-3478 selgitanud (p 12), et juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 kohase nõude eeldused järgmised:
juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35);
ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Kolleegium selgitas, et tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt
oodatava hoolsusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12). Kostjale tasutud autokompensatsioon 640 eurot
26.Kohus leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud autokompensatsiooni hüvitamise nõue 640 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata.
27.Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja hageja juhatuse liikmena tasus endale hüvitist pealkirjadega „autokompensatsioon“ ja „isikliku auto kasutamise hüvitis“ (köide I, tlk 12). Kokku tasus kostja endale autokompensatsiooni 64 eurot kuus, perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015, s.o kokku 640 eurot (64 x 10 kuud). Hageja leiab, et kostja on tasunud endale autokompensatsiooni 640 eurot õigusliku aluseta. Kostja leiab, et tal oli selleks õiguslik alus.
28.Kostja tugineb sellele, et 17.07.2006 otsustas hageja juhatus määrata korteriühistu KosklaMeleka juhatuse liikmetele autokompensatsiooni 1000 krooni kuus (II köide, tlk 2). Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, millega ta soovib tõendada, et enne vastavat otsust, 2004. aastal, on auto kompensatsiooni juhatuse liikmetele makstud (II köide, tlk 3-6). Lisaks tugineb kostja sellele, et 28.06.2007 üldkoosoleku protokollis (I köide, tlk 177) on märgitud järgmine: „uue majanduskava tutvustamine ja kinnitamine /.../ Punkt 1 Autokompensatsioon on juhatuse liikme kohta 1000 krooni /.../ Otsustati: kinnitada 2007/2008.a majanduskava koos muudatusega“. Lisaks tugineb kostja 28.06.2007 üldkoosoleku protokolli juurde lisatud dokumendile nimega „2006/2007. majandusaasta maksete suuruse ettepanek“ (I köide, tlk 179), millest nähtub, et juhatuse tasu on 1000 krooni kuus. Lisaks on kostja 21.09.2023 kohtuistungil selgitanud, et: „pärast 2007-2015 ei ole ühtegi majanduskava vastu võetud. Kehtib viimane majanduskava selle ajani, kui on vastu võetud uus majanduskava. /.../ Esmalt võttis juhatus otsuse 1000 krooni autokompensatsiooni maksmise osas, hiljem kinnitas selle üldkoosolek“ (II köide, tlk 13 ja 13 pöördel).
29.Hageja on esitanud 20.06.2006 üldkoosoleku protokolli (I köide, tlk 185-186), millest nähtub järgnev: „D: majanduskava soovitakse viia sisse järgmised muudatused: 1. lisatakse haldusteenus, kuutasuga 1400 krooni. See on vajalik seetõttu, et mõlemad juhatuse liikmed soovivad oma töö eest tasu saada /.../ Otsustati: kinnitada 2006/2007 majanduskava koos eelpool kirjeldatud parandustega.“ Hageja on kohtuistungil selgitanud, et: „alates 01.09.2014 tohib kompensatsiooni maksta üksnes sõidukipäeviku olemasolul. Hr X pole sõidupäevikut esitanud /.../ asjaolu, et majanduskava koosseisus on juhatuse tasu näidatud ja kava kinnitatud, et tekita juhatuse liikmetele õigust tasu saada. Peab olema juures ka otsus. Eraldiseisev otsus, millega on juhatuse liikmetele tasu või kompensatsioon määratud. Kui seda otsust ei ole, siis majanduskava ei ole rakendamisvõimeline. /.../ 2006 üldkoosoleku protokoll (tlk 185-186). Sellest dokumendist ei tule ka kostjale alust autokompensatsiooni saada. /.../ Tol hetkel oli kaks juhatuse liiget, D ja C. Saab järeldada seda, et juhatuse liikme tasu, mille tasumist otsustati, määrati kahele isikule ehk Dle ja Cle. X osas midagi ei otsustatud. Kuutasu 1400 krooni jagatud kahega, on mõlemale isikule 700 krooni, ca 44 eurot. Siit ei tule ka 65 eurot kuidagi välja.“ (II köide, tlk 13 pöördel-14).
30.Vastavalt KOS § 15 lg-le 3 võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 15 lg 6 p 5 kohaselt käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena majanduskava koostamist. KOS § 17 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.
31.KÜS § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmetele üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel, 3) andmeid korteriühistu tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. KÜS § 151 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
32.Kohus leiab, et kostjal oli autokompensatsiooni õigus saada 28.06.2007 üldkoosolekul vastu võetud otsuse alusel, millega kinnitati 2007/2008 majanduskava (I köide, tlk 177).
33.Kohus leiab, et kostjale tasutud autokompensatsioon on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 tähenduses, mis kajastatakse majandustegevuse aastakavas. Hageja poolt esitatud 20.06.2006 (I köide, tlk 185) üldkoosolekul on kinnitatud 2006/2007 majanduskava koos protokollis kirjeldatud parandusega. 28.06.2007 üldkoosolekul, mis toimus pärast 20.06.2006 üldkoosolekut (I köide, tlk 177), võeti vastu 2007/2008 majanduskava koos muudatusega. Viimati nimetatud üldkoosoleku protokollist nähtub mh see, et majanduskavasse viidi sisse autokompensatsiooni punkt. 20.06.2006 üldkoosolekul vastu võetud majanduskava kostja suhtes ei kehti, kuivõrd 28.06.2007 üldkoosolekul kinnitati uus majanduskava, koos täiendustega ja autokompensatsiooni maksmise punktiga. 28.06.2007 üldkoosoleku protokollist nähtub ka see, et kostja valiti nimetatud üldkoosolekul juhatuse liikmeks. Kostja suhtes hakkas kehtima 2007/2008 majanduskava, mis 28.06.2007 üldkoosolekul vastu võeti. 20.06.2006 üldkoosolekul ei oleks saanud kostja kui juhatuse liikme suhtes otsuseid langetada, kuivõrd kostja ei olnud sellel hetkel juhatuse liige. Otsused tehti juhatuse liikmete D ja C suhtes, nagu viitab hageja. Kohus leiab, et kuigi KÜS § 15 lg 1 kohaselt tuli majanduskava koostada ja esitada korteriühistule kinnitamiseks igal aastal, kehtis majanduskava 2007. aastast kuni järgmise majanduskava vastuvõtmiseni või majanduskavas märgitud majandamiskulude kohta eraldiseisva üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni. Hageja ei ole vaidlustanud kostja kohtuistungil esitatud väidet, et pärast 2007. aastat, s.o perioodil 2007-2015, ei võetud vastu ühtegi uut majanduskava.
34.Käesoleval juhul on autokompensatsiooni maksmine otsustatud majanduskava kehtestamise teel, mitte eraldiseisva korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Hageja leiab, et majanduskavaga ei ole võimalik autokompensatsiooni maksmist otsustada ning selleks peab olema täiendavalt eraldiseisev üldkoosoleku otsus. Kohus sellega ei nõustu. Kohus viitab, et KÜS § 15 lg 1 kohaselt esitatakse majandustegevuse aastakava üldkoosolekule kinnitamiseks. Korteriühistu liikmed otsustavad korteriühistu üldkoosolekul häälteenamusega küsimusi, millele nad soovivad anda õigusliku tähenduse ning millega nad soovivad olla seotud. Üldkoosolekul majandustegevuse aastakava kinnitamisega väljendavad korteriühistu liikmed tahet lähtuda
korteriühistu majandustegevuses majanduskavas kokkulepitud kuludest ja nende määradest. Korteriühistul on õigus majandamiskulusid nõuda mh majandamiskava alusel, sarnaselt on majanduskavas sätestatud nõudeõigus juhatuse liikmel talle lubatud kompensatsiooni osas. Õiguslikus mõttes ei ole kohtu hinnangul vahet, kas korteriühistu liikmed, tutvudes majanduskavas sätestatuga, võtavad vastu otsuse majanduskava kui eraldiseisva dokumendi kehtestamise kohta või märgitakse sisuliselt majanduskavas märgitu üldkoosoleku protokollis. Mõlemal juhul on korteriühistu liikmed enda tahet väljendanud ning otsus korteriühistu liikmete poolt tehtud. Lisaks leiab kohus, et korteriühistu liikmetele on oli 28.06.2007 majanduskava kehtestades arusaadav, et määratakse juhatuse liikme autokompensatsioon. Seda on väljendatud eraldi üldkoosoleku protokollis ning see ei tulene üksnes majanduskavast. Üldkoosoleku liikmetele oli arusaadav, mille poolt nad hääletavad ning et hääletamisega nad kinnitavad autokompensatsiooni määramise juhatuse liikmele.
35.Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 15) selgitanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 (p 18). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kohaldatav hageja viidatud Riigikohtu lahend 2-17-3478 (p 13.3), kuivõrd nimetatud lahendis selgitatakse seda, et juhatuse liige ei saa tasu üksnes põhjusel, et ta valitakse üldkoosoleku otsusega juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme tasu tuleb eraldiseisvalt üldkoosolekul otsustada. Kohus märgib, et käesoleval juhul oleks saanud autokompensatsiooni määrata ka eraldiseisva üldkoosoleku otsusega, sarnaselt juhatuse liikme tasule, kuid eeltoodu ei tähenda, et kompensatsiooni määramine ei kehti, kui see otsustatakse majanduskava kinnitamisega üldkoosoleku otsusega.
36.Hageja on märkinud, et autokompensatsiooni saab määrata ainult isikuliselt ja selle osas on ta viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-14-23084. Kohus märgib, et seadusest ei tulene sõnaselget nõuet määrata juhatuse liikme tasusid ja muid hüvitisi (nt autokompensatsiooni) nimeliselt, samuti puudub selles osas selge väljakujunenud kohtupraktika. Kohus nõustub, et juhatuse liikmetele tasude ja hüvitiste määramise üle saab otsustada üldkoosolek, samuti et hüvitise suurus ja maksmise kord peab olema selgelt määratletud, kuid kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul mõistlik põhjendus, miks on vajalik määrata tasusid ja hüvitisi nimeliselt. Kohus ei näe takistust selles, kui üldkoosolek otsustab, et juhatuse liikmeid on konkreetne arv, otsuse võtmise hetkest määratakse tasu iga juhatuse liikme kohta ja kindel summa ning otsustatakse väljamakse tehakse kindlal ajal. Juhatuse liikmete tasude kohta selge, kuid mittenimelise otsuse vastu võtmine hoiab kokku ressurssi ning välistab selle, et üldkoosolek peab igal korral, uue juhatuse valimisega, otsustama tasude suuruse ja maksmise korra üle. Muuhulgas välistab see segaduse selles osas, kas varasemalt tasude otsustamine kehtib ka järgmiste suhtes või mitte. Üldisema punkti kehtestamise korral sellist ebaselgust ei tekitata ning tasude määramise otsus on kehtiv kuni sellekohase otsuse muutmiseni. Seega ei nõustu kohus käesoleval juhul, et juhatuse liikme tasu või muu hüvitise peaks kehtestama nimeliselt.
37.Hageja esitas kohtuistungil väite, et autokompensatsiooni hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui esitatakse sõidupäevik. Kohus leiab, et sõidupäeviku olemasolu ega puudumine ei välista juhatuse liikmele tasu või hüvitise maksmise juhul, kui selline otsus on vastu võetud.
Sõidupäeviku pidamine on oluline eeskätt erisoodustuse mõttes ja maksuõiguslikus tähenduses.
38.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostjale makstud autokompensatsiooni sai otsustada majandustegevuse aastakavaga, mille kinnitas korteriühistu üldkoosolek. OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 1452,84 eurot
39.Kohus leiab, et OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 1452,84 euro hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
40.KOS § 1 lg 2 kohaselt kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt KOS § 15 lg-le 3 võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 15 lg 6 p 2 kohaselt käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. KOS § 17 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.
41.KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid (MTÜS). Vastavalt MTÜS § 27 lg-le 1 on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 27 lg 3 kohaselt juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingute suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute kohta.
42.MTÜS § 32 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 1 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
43.MTÜS § 32 lg 1 esimese lause kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
44.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses
kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
45.Esmalt võtab kohus seisukoha OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 600 euro osas.
46.Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja hageja juhatuse liikmena tasus 14.01.2015 OÜ-le Romgaas Grupp 600 eurot selgitusega „arve nr. 260 gaasitööd“ (I köide, tlk 22). Kostja on selgitanud, et arve tasuti põhjusel, et 19.12.2013 lekkis maagaasi kraan ning see vajas kohest sekkumist. Hageja leiab, et hagejal puudub leping OÜ-ga Romgaas Grupp ning pole aru saada, millisel õiguslikul alusel kostja väljamakseid sooritas.
47.Kohus leiab, et OÜ-lt Romgaas Grupp teenuse tellimiseks ja talle tasu maksmiseks oli vaja üldkoosoleku otsust vastavalt KOS § 15 lg-le 3, § 15 lg 6 p-le 2 ja § 17 lg-le 1. Kostja ei ole tõendanud, et ta tellis ja maksis tasu OÜ-le Romgaas Grupp üldkoosoleku otsuse alusel. Samuti ei nähu tsiviilasja materjalidest, et teenuse saamise ja tasu maksmise aluseks oli mõni muu kokkulepe. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 13 jj) selgitanud, et tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab üldjuhul juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt, on õige kohtute käsitlus, mille järgi on juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. TsÜS § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
48.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et 19.12.2013 tehtud gaasitööd olid vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes. Samuti ei ole tõendatud, et 19.12.2013 tööd olid kiireloomulised, kuivõrd EG Võrguteenused koostatud aktist (I köide, tlk 89) nähtub, et gaasitorustiku vigastamise tagajärjeks on see, et sifooni on vett kallatud, kuid tarbimine ei ole häiritud. Sellest võib järeldada küll kütteseadeldise hooldamise vajaduse, kuid mitte selle kiireloomulisuse. Kohus leiab, et juhul, kui jaatada iga TsÜS § 63 mõttes kaasomandi parendamiseks tehtud töö vajalikkust, muutuks seaduses ettenähtud nõue otsustada kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud tööde vajalikkust üldkoosoleku otsusega, sisutühjaks. Kostja on hagi vastuses selgitanud, et ta on teavitanud Päästeametit ning maagaasi kraan oli vaja kiiresti vahetada, kuid selle kohta ei ole tõendeid esitatud. Kohus leiab, et EG Võrguteenused aktist nähtub üksnes vajadus tööde teostamiseks, kuivõrd akti kohaselt on torustiku lõplik parandamine jäänud hageja hoolde. Seega leiab kohus, et kostja, hageja endise juhatuse liikmena, ei ole OÜ-lt Romgaas 19.12.2013 teenuse tellimisel ja tasu maksmisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
49.Samas on Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 13 ja jj) selgitanud, et juhatuse liikme kohustuse rikkumine on vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseid. Ühistu kahju hüvitamise nõude rahuldatavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühistul tekkis selle rikkumise tagajärjel kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele
järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kolleegiumi arvates on kohtud kahju tekkimise tuvastamisel jätnud siiski põhjendamatult arvesse võtmata vastusoorituse (saadud elektritööde) väärtuse ja eksinud seetõttu tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel. Kolleegiumi arvates on korteriühistu juhatuse liikme vastutusele kohaldatav äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta varasemas Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-110-13 (p 16) selgitanud, et varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Riigikohtu hinnangul on ekslik olukord, kus on peetud korteriühistu kahjuks mingit summat üksnes seetõttu, et kostja tasus selle kolmandale isikule hageja vahendite arvel. Olukorras, kus tööd tehti turuhinna eest, ei saanud hagejal ehitustööde tõttu eeldatavasti tekkida varalist kahju. Kahjuna saaks käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hagejale tehtud vastusoorituse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kahju saaks võrduda tööde teostajale tasutud summaga üksnes juhul, kui tööde teostamiseks puudunuks vähimgi vajadus. Teiste sõnadega – kui hinnata hagejale tekkinud kahju diferentsihüpoteesi järgi, tuleks järeldada, et kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud (ehk jätnud töö tellimata), oleks küll hagejal raha alles jäänud, kuid ta ei oleks saanud ka vajalikke töid. Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. Põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine, on tsiviilkolleegium varem mitmelt korral rõhutanud. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). See tähendab, et kohtul tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida. Neile kahju hüvitamise aspektidele ei ole kohtud vaidlust lahendades tähelepanu pööranud.
50.Kohus leiab, et kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tasus 19.12.2013 sündmuste osas Romgaas Grupp OÜ-le 600 eurot, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja tasus hageja juhatuse liikmena Romgaas Grupp OÜ-le 600 eurot, kuid kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada vastusoorituse väärtust. Kohus ei nõustu hagejaga, et tõendatud ei ole 19.12.2013 tööde tegemine ja 600 euro põhjendatud tasumine. Kostja on selgitanud, et EG Võrguteenused esindaja tegi 19.12.2013 kindlaks, et maagaasi kraanist lekib gaas. EG Võrguteenused esindaja sulges maagaasi kraani ja koostas akti kraani
sulgemisest. Kostja on esitanud nimetatud väite tõendamiseks EG Võrguteenused poolt väljastatud akti (I köide, tlk 89). Aktist nähtub, et akt on väljastatud 19.12.2013, samuti andmed gaasitorustiku kohta, gaasitorustikule tekitatud vigastuse kirjeldus ning gaasitorustiku vigastamise tagajärjed. Akti kohaselt on jäetud torustiku vigastuse lõplik parandamine ning vigastuste parandamise kulu korteriühistu Sõpruse pst 14 kanda. Akt on allkirjastatud EG Võrguteenused esindaja poolt. Kohus leiab, et eeltoodud aktiga on tõendatud, et gaasiseadeldist on 19.12.2013 üle vaadatud ning tuvastatud sellele esinev rike.
51.Kostja poolt esitatud Romgaas Grupp OÜ arvest nr 260 nähtub, et arve on väljastatud 19.12.2013 gaasitööde kohta (I köide, tlk 82). Arves on kirjeldatud, kuidas maksumus kujuneb ning 600 euro suurune tasu moodustub gaasitööde eest, s.o tehti sifooni toru vahetus keevitusega, lisanduvad materjalid, abimaterjalid ja väljakutse. Kohus viitab, et arve kohaselt hõlmavad gaasitööd sifooni toru vahetust ning sifooniga seotud tööde vajadus tuvastati ka EG Võrguteenused aktis. Lisaks on kostja esitanud pildid 19.12.2013 teostatud tööde kohta (I köide, tlk 85-88). Piltide metaandmetest nähtub, et pildid on tehtud 19.12.2013 ning piltidelt nähtub, et töömehed teostavad töid. Hageja ei ole vaidlustanud, et 19.12.2013 tööde teostamise pildid on tehtud Sõpruse pst 14 maja ees. Samuti ei ole hageja väitnud, et 19.12.2013 on Sõpruse pst 14 aadressil tehtud muid töid, mida piltidel kujutatakse. Lisaks on kostja esitanud 19.12.2013 tööde kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I köide, tlk 161), kus kirjeldatud maagaasi kraaniga seotud tööd. Kostja on märkinud, et usutav ei ole, et üks ettevõte tolereeriks sedavõrd suurt ajalist nihet tööde teostamisest makse laekumiseni. Kohus märgib, et ülekanne Romgaas Grupp OÜ-le on teostatud küll 2 aastat hiljem, kuid teenuse saamist ei saa eitada üksnes põhjusel, et ülekanne on tehtud mitu aastat hiljem. Kohus nõustub, et enamasti ei ole selline praktika ettevõtete majandustegevuses tavapärane, kuid ülekande teostamine mitu aastat hiljem ei tähenda seda, et hageja ei ole teenust vastavalt turuhinnale saanud.
52.Hageja ei ole esile toonud, et hageja on sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on EG Võrguteenused aktiga tuvastatud, et gaasiseadeldisel tuleb teostada aktis märgitud tööd ning kostja leidis tööde tegemiseks Romgaas Grupp OÜ. Hageja on vastusoorituse saanud ning pole tõendatud, et ta ei ole kasu saanud arvel nr 260 märgitud 600 euro ulatuses. Pole tõendatud, et tööd ei vastanud mh turuhinnale.
53.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendid tõendavad kogumis, et 19.12.2013 teostati gaasilekkega seotud töid aadressil Sõpruse pst 14, Tallinn ning arve nr 260 alusel Romgaas Grupp OÜ-le tasutud 600 eurot teostatud tööde eest oli põhjendatud.
54.Järgnevalt võtab kohus seisukoha OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 852,84 euro osas.
55.Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja hageja juhatuse liikmena tasus OÜ-le Romgaas Grupp 04.07.2018 852,84 eurot selgitusega „arve 556, 557, 558, 559 remont, hooldus katlamajas“ (I köide, tlk 24). Kostja leiab, et kulu oli põhjendatud, kuna gaasikatlale teostati hooldust. Hageja leiab, et puudub leping OÜ-ga Romgaas Grupp ning pole aru saada, millisel õiguslikul alusel teenust saadi. Lisaks näitab 2018. aastal tehtud ülevaatus, et gaasikatla hooldustöid pole tehtud.
56.OÜ-le Romgaas Grupp ülekande tegemise hetkel 04.07.2018 kehtinud KrtS § 4 lg 4 kohaselt on maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, korteriomandi kaasomandi osa esemeks. KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 1 1, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont ning korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine.
57.Kohus leiab, et OÜ-lt Romgaas Grupp teenuse tellimiseks ja talle tasu maksmiseks oli vaja üldkoosoleku otsust vastavalt KrtS §-le 35 lg-le 1, § 35 lg 2 p-le 1 ja 2. Kostja ei ole tõendanud, et arvete nr 556, 557, 558 ja 559 alusel tehtud tööde tegemiseks on olemas üldkoosoleku otsus. Samuti ei nähu tsiviilasja materjalidest, et teenuse saamise ja tasu maksmise aluseks oli mõni muu kokkulepe. Üldkoosoleku otsuseta teenuse tellimine tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist (Riigikohtu lahend siviilasjas 3-2-1133-15 (p 13 jj)). Tõendatud pole, et tehtud gaasitööd olid kiireloomulised ja vajalikud TsÜS § 63 lg 1 mõttes. Tõendatud ei ole, et kostja pidi juhatuse liikmena gaasikatla hoolduse osas reageerima kohe, s.o ilma üldkoosoleku otsust ära ootamata. Pidev gaasikatla hooldamise vajadus on üldteada, kuid kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tingisid tal üldkoosoleku poole pöördumata jätmise. Võttes arvesse, et gaasikatla hooldustööd ei ole enamasti ajakriitilised, oleks kostja hageja juhatuse liikmena saanud kokku kutsuda üldkoosoleku, kes valiks ettevõtte gaasikatla hooldustöödeks. Seega leiab kohus, et kostja hageja endise juhatuse liikmena ei ole OÜ-lt Romgaas arvete nr 556, 557, 558 ja 559 alusel teenuse tellimisel ja tasu maksmisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
58.Samas leiab kohus, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud arvetel nr 556, 557, 558, 559 (I köide, tlk 91, 95, 103, 113) märgitud tööde tegemine. Hageja on leidnud, et arved on esitatud ebaloogilises ajalises järjestuses ning on koostatud tagant järele. Kohus leiab, et arvete tagant järele koostamine ei ole käesoleval juhul tõendatud ning aktide hindamisel ei saa väita, et need tuleb jätta arvestama ilmse ebausaldusväärsuse tõttu (TsMS § 238 lg 5). Kohus ei tuvasta asjaolusid, mis võiksid viidata tõendi ebausaldusväärsusele. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et need on koostatud käsikirjaliselt, kuivõrd kostja on selgitatud, et need koostati tööteostaja poolt koheselt pärast tööde teostamist. Lisaks leiab kohus, et Maioret OÜ gaasipaigaldise defekteerimise akt ei tõenda seda, et gaasikatlal ei ole hooldustöid üldse tehtud. Hageja on hagis selgitanud, et hageja tellis 2018. aastal oktoobris gaasikatelde hoolduse ja kontrolliga tegelevalt ettevõttelt Maioret OÜ katla ülevaatuse ning gaasikatlal tuvastati mitmeid puuduseid (I köide, tlk 27). Kohus leiab, et gaasikatla tööde teostamist ei välista asjaolu, et 2018. aastal esines gaasikatlal erinevad puudused, mis vajasid
likvideerimist. Aktis on üksnes esile toodud puudused, mis tuleks likvideerida, kuid ei ole esile toodud, et varasemat hooldust pole tehtud.
59.Hageja on leidnud, et Romgaas Grupp OÜ-le on osa tööde eest tasunud korteriomanik ning hageja vahendite arvelt täiendava ülekande tegemine ei ole põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Q on 09.10.2013 kirjutanud hageja juhatusele ning selgitanud, et ta on tuvastanud vajaduse likvideerida gaasi peapüstikus lekke ja palub selle kõrvaldada, kuna tal tuleb remont (I köide, tlk 114). Hageja on esitanud tsiviilasja materjalide juurde hilisema Q lapselapse kirja, mille kohaselt eemaldati köögist remondi käigus üleliigsed gaasitorud, esikus tehti keevitustöid ning nende eest maksid korteriomanikud ise. Kohus viitab, et Q 09.10.2013 ja tema lapselapse kirjadest võib aru saada, et Q ja tema lapselaps on kirjutanud erinevate gaasitööde kohta. Q lapselapse kirja kohaselt maksis ta enda korteris olevate tööde eest, kuid 09.10.2013 kiri on kirjutatud vaidlusaluse gaasi peapüstiku lekke kohta. Q lapselapse kirjast ei tulene, et tasutud on gaasi peapüstikus tekkinud lekke kõrvaldamise eest, vaid Q enda korteris tehtud tööde eest. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et Q tasus sama summa, mis on märgitud arvel nr 559 (312,40 eurot) ning samade tööde eest. Seega ei ole Q lapselapse kirjaga tõendatud, et Q korteriomanikuna tasus korteriomanike kaasomandisse kuuluva gaasiseadeldise hooldustööde eest.
60.Seega leiab kohus, et hagejal ei ole tekkinud kahju 852,84 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja kostja vastu esitatud nõude, millega ta palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Romgaas Grupp OÜ-le tasutud 852,84 eurot. AS-ile Elgüks tasutud 300 eurot
61.Kohus leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud 300 euro hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
62.Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja hageja juhatuse liikmena tasus 30.06.2018 AS-ile Elgüks 300 eurot selgitusega „Arve nr. 20171225, 30.12.2017; 20180330, 30.03.2018.a, transpordi teenus, ehitusprahi, vana mööbli. rehvid äravedu“ (I köide, tlk 29). Pooled vaidlevad selle üle, kas esines alus AS-ile Elgüks eeltoodud 300 euro tasumiseks.
63.Esmalt võtab kohus seisukoha arvel nr 20171225 märgitud teenuse osas.
64.Arvest nr 20171225 (I köide, tlk 140) nähtub, et arve on esitatud hagejale AS Elgüks poolt prügi äraveo (ehitusprahi, mööbel, rehvid), 2017. aasta septembris toimunud katuse remondi ja vana eterniidi äraveo eest summas 200 eurot. Kostja on nimetatud arve osas selgitanud, et kostjale kuuluv ettevõte on aadressil Sõpruse pst 14, Tallinn korter nr. 6 korteriomanik, katuselt sadas vesi korterisse ning kahjustas korterit. Kohus märgib, et korteriühistu nimel teenuse tellimiseks on üldjuhul vaja üldkoosoleku otsust (KrtS § 4 lg 4, KrtS § 20 lg 1, KrtS § 34 lg 2, KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2). Kostja ei ole tõendanud, et korteriühistu oli vastu võtnud otsuse AS-ilt Elgüks prügi äraveo ja remondi teenuse tellimiseks. Samas leiab kohus, et kostja, olles hageja juhatuse liige, võis käesoleval juhul parandada katuse ning tellida katuse parandamisest tekkinud prügi äraveo ilma üldkoosoleku otsuseta. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-61-14 selgitanud, et kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu otsust ega ka korteriomanike kokkulepet olukorras, milles üldkoosoleku kokkukutsumisest tingitud viivitusega suureneks kaasomandi eseme kahjustamise tõenäosus.
Vajaliku kulutuse tegemine ja hüvitamine eelisjärjekorras muude elamule kavandatud kulutustega võrreldes on kolleegiumi arvates ka sisuliselt õigustatud.
65.Kostja on tõendanud, et 21.09.2017 on teostatud katusetööd ning need olid suurema kahju tekkimiseks hädavajalikud. Aktist nähtub, et hageja katusele paigaldati 3 uut eterniidi lehte, utiliseeriti vana eterniit ning koristati need (I köide, tlk 169). Lisaks on kostja esitanud katuse tööde tegemise fakti tõendamiseks foto (I köide, tlk 142). Kohus on foto metaandmeid kontrollinud ning foto andmetest nähtub, et foto on tehtud 21.09.2017. Fotolt nähtub töömees. Lisaks on tõendatud katuse parandamise vajadus, kuivõrd hageja liige AS Kragen on pöördunud enda kindlustusandja poole (27.09.2017) ning on tõendatud, et tugeva tuulega on saanud kahjustatud hoone katus ja vihmavesi on tunginud hoonesse (I kõige, tlk 170-171). Kuigi kindlustusandja ei hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, leiab kohus, et katuse purunemine ja vee tungimine korterisse on sellise iseloomuga, mis vajab kiiret sekkumist suuremate kahjude ära hoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvel nr 20171225 märgitud tööde tegemine on tõendatud, tööde tegemine ei vajanud üldkoosoleku otsust ning need on põhjendatud.
66.Järgnevalt hindab kohus arvest nr 20180330 tuleneva kulu põhjendatust.
67.Arvest nr 20180330 nähtub, et arve on esitatud hagejale AS Elgüks poolt prügi äraveo (ehituspraht, mööbel, rehvid) ja 03.2018 trepikoja koristamise eest. Kohus leiab, et AS-ilt Elgüks prügiveo ja koristamise teenuse tellimiseks oli vaja üldkoosoleku otsus. Kostja ei ole tõendanud, et arvel nr 20180330 märgitud teenuse tellimiseks oli korteriühistu vastu võtnud otsuse. Üldkoosoleku otsuseta teenuse tellimine tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist (Riigikohtu lahend siviilasjas 3-2-1-133-15 (p 13 jj)). Tõendatud pole, et nimetatud arvel märgitud tööd olid sedavõrd kiireloomulised ja vajalikud TsÜS § 63 lg 1 mõttes, et üldkoosoleku otsuse vastu võtmine ei olnud võimalik. Kohus leiab, et kostja hageja endise juhatuse liikmena ei ole AS-ilt Elgüks arve nr 20180330 alusel teenuse tellimisel ja tasu maksmisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
68.Samas leiab kohus, et kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tasus AS-ile Elgüks arve nr 20180330 ilma üldkoosoleku otsuseta, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja, tasudes hageja juhatuse liikmena AS-ile Elgüks 100 eurot, tuleb arvestada vastusoorituse väärtust. Hageja on selgitanud, et mööbliesemed, ehituspraht jm esemed vedelesid kinnistul veel 2018. aasta novembris ning teenus telliti VR Vedu OÜ. Kohus leiab, et asjaolu, et 2018. aastal oli suuremõõtmeline prügi hageja territooriumil, ei välista ega tõenda seda, et AS-ilt Elgüks on teenus tellitud muudeks koristustöödeks. Kostja on nii Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ja hageja liikmete kirjadega tõendanud (I köide, tlk 133-139), et hagejal esines pidev probleem sellega, et prügimahutite ümbrusesse ja koridori oli ladustatud prügi, mh ehitusjäätmed, jõulukuused, madratsid jm. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on hagejat prügiveo osas korrale kutsunud 2016. ja 2017. aastal (I köide, tlk 133-134), mh algatanud 2014. aastal prügikonteinerite ümbruse tõttu väärteomenetluse (I köide, tlk 135). Lisaks nähtub kirjavahetusest, et hageja juhatus on hagejale liikmetele selgitanud, et prügikonteinerisse ei tohi visata ehitusprügi, MUPO on teinud hagejale hoiatuse ning prügi tuleks ära koristada (I köide, tlk 133 pöördel). Lisaks on selgitatud, et 2017. aastal oli suuremahulise prügi ladustamise juhtumeid 8 ning 2018. aasta alguses esines selline olukord kahe nädala jooksul kahel korral (I köide, tlk 136 pöördel). Seega on tõendatud, et prügikonteinerite ümbruses valitsev kord oli hageja sage probleem ning mahutite ümbrus oli järjepidevalt reostatud.
69.Lisaks ei saa väita, et tegemist oli AS-ile Elgüks ühekordse maksega ning hagejal ja AS-il Elgüks puudus leping teenuse saamiseks. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (I köide, tlk 126-132 pöördel) nähtub, et hageja on teinud AS-ile Elgüks makseid igakuiselt juba 2014. aastal. Makseselgitustes on mh märgitud „välis- ja sisekoristus“ ning muude arvete numbrid. Eeltoodu viitab sellele, et hageja on saanud AS-ilt Elgüks järjepidevalt teenuseid, samuti koristusalast teenust. Samuti on AS Elgüks ja hageja vahel 30.06.2009 sõlmitud hooldusleping (I köide, tlk 168). Lepingust nähtub, et hooldusleping on sõlmitud sise- ja välikoristuse tarbeks, mille täpsem sisu on lahti kirjutatud lepingu lisas 2. Kuigi hageja on märkinud, et 2018. aasta novembris telliti teenus prügi äraviimiseks VR Vedu OÜ-lt, ei ole hageja esile toonud ja tõendanud, et muul ajal ei viinud prügi ära AS Elgüks, vaid mõni muu ettevõte. Samuti ei ole hageja esile toonud, et arvetel märgitud summad ei vasta turu keskmisele hinnale. Kohus leiab, et koristus ja prügi äravedu on sellise iseloomuga teenus, mis on korteriühistutele hädavajalik, sõltumata üldkoosoleku otsuse olemasolust. Seega on AS-ile Elgüks arve nr 20180330 tasumine põhjendatud.
70.Hageja on kohtuistungil märkinud, et kostja oli AS-i Elgüks juhatuse liige samal ajal kui ta oli hageja juhatuse liige. Tegemist oli huvide konflikti situatsiooniga ning ta peaks küsima ühingu liikmetelt heakskiitu (MTÜS § 19) (II köide, tlk 14 pöördel). Kohus märgib eeltoodule järgmist.
71.KrtS § 24 lg 1 kohaselt juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 27 lg 5 mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Juhatuse liikmetele laieneb TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 selgitanud, et lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele.
72.Kohus leiab, et iseenesest ei ole seadusega keelatud korteriühistu poolt teenuste ostmine äriühingult, mis kuulub korteriühistu juhatuse liikmele või mille juhatuse liige ta samal ajal on. Käesoleval juhul ei ole tehing tehtud hageja ja kostja vahel (MTÜS § 27 lg 5), vaid hageja ja ettevõtte vahel, mille juhatusse kostja kuulus. Kohus leiab, et tegemist on tehinguga, mis on tehtud hageja kui mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses teenuse tellimisel turuhinna alusel. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks hageja juhatuse liikmeks olemisel enda juhatuse liikme õigusi või kohustusi kuritarvitanud. Üksnes asjaolu, et ta oli samal ajal juhatuse liige nii hagejale kui ka ettevõttele, kellelt teenust telliti, ei anna alust väita, et kostja oleks eelistanud isiklikke huve hagejale omadele. Hageja ei ole mh esile toonud, et prügiveoteenust oleks saanud kusagilt mujalt oluliselt parematel tingimustel. Seega leiab kohus, et kostja ei ole juhatuse liikmena enda lojaalsuskohustust rikkunud ning eelistanud isiklikke huve hageja omadele. Menetluskulud
73.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.
74.Hageja on kohtuistungil selgitanud, et: „palume menetluskulude jaotust lahendades arvestada, et kostja esitas ülekannetega seotud dokumendid alles kohtumenetluse käigus. Enne kohtuasja algatamist oli hageja teadmises, et ülekanded on olnud alusetud, kuna kostja alusdokumente ei esitanud. Oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja ise initsieeris oma tegevusetusega kahjunõude esitamise, mistõttu peaks kostja pahauskne käitumine mingilgi moel menetluskulude jaotuses väljenduma. Palun nõue rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda“.
75.Kostja leiab kohtuistungil: „kui hageja ütleb, et kostja ei andnud dokumente, siis tuleb pöörduda kohtusse, mitte hüvitada tekitatud kahju. Kostja ei tekitanud hagejale kahju. /.../ Kostja palub nõuded jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.“
76.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on nõuete aluseks olevad dokumendid esitanud alles menetluse käigus ning kohtumenetlust oleks saanud vältida, kui kostja oleks hagejale vastanud ning dokumendid esitanud enne kohtumenetlust. Kohtumenetlus on tingitud suures osas kostja passiivsest käitumisest. Selles olukorras leiab kohus, et kostja menetluskulude välja mõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane.
77.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.09.2023 (II köide, tlk 16-18). Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud.
78.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud kulusid õigusabile ja riigilõivule. Hageja lepinguline esindaja on teinud istungi eelselt toiminguid 20,75 tundi, summas 1867,50 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot. Eeltoodud summale lisandub istungil osalemine. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 21.09.2023 istung kokku 1 tund ja 46 minutit (1,77 tundi) (kestvus kella 10.06 kuni 11.52). Seega on hageja lepinguline esindaja teinud toiminguid kokku 22,52 tundi. Kohus on hinnanud kõiki hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid ning leiab, et need on olnud põhjendatud ja vajalikud nimekirjas märgitud kujul. Kohus ei korda neid käesolevas menetlusdokumendis menetlusökonoomilistel põhjustel. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 2026,8 euro ulatuses (22,52 x 90 = 2026,8). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
79.Lisaks lepingulise esindaja kuludele on hageja tasunud 275 eurot riigilõivu. Kohus on kulu tekkimist kontrollinud kohtute infosüsteemist. Käesoleva tsiviilasja hagihind oli hagi esitamisel 2528,84 eurot. Hagi esitamise hetkel (04.07.2019) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulus kuni 3000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele riigilõiv 275 eurot. Seega on tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik kulu.
80.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2301,8 euro ulatuses (2026,8 + 275 = 2301,8).
81.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest
kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
82.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2024. a otsusega nr 2-1910103.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.