Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-7444

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-15-7444 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. PLACET GROUP OÜ esitas 15.05.2015 Harju Maakohtule hagi XXX ́i vastu 05.03.2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 250 eurot, intressi 42.22 eurot, lepingutasu 5 eurot, tekitatud kahju 44 eurot, 14.05.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise nõudes. Kohus on edastanud hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja aadressile Hooldekodu tee 71, Tallinn, kust tagastati menetlusdokumendid märkega, et isik ei ela nimetatud aadressil. Kostja elukoht on rahvastikuregistris ja hagiavalduses märgitud XXX, Tallinn. Kohus on kahel korral edastanud menetlusdokumendid aadressile XXX, Tallinn, kuid menetlusdokumendid on tagastatud märkega, et aias on koer ja uksekellale keegi ei vasta. Kohus on edastanud hagimaterjalid rahvastikuregistris ja hagiavalduses märgitud kostja elektronposti aadressile XXX 29.07.2015, 30.09.2015 ja 09.11.2015, millele vastus puudub. 19.11.2015 saatis kostja elektronposti aadressilt XXX kohtule kirja, millega palus edastada dokumendid samale e-mailile, kuna tal ei ole võimalik e-toimikusse sisse logida. Kohus edastas dokumendid XXX kuid kostja nimetatud kirjale ei vastanud. Kohus on menetlusdokumendid edastanud kostjale e-kirjaga 08.01.2016, 28.01.2016 ning 17.02.2016 kahel korral. 17.02.2016 kinnitas kostja menetlusdokumentide kättesaamist elektronposti aadressilt XXX. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi 05.03.2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 313.82 euro nõudes, sealhulgas põhivõlgnevuse 250 euro, intressi 42.22 euro, lepingutasu 5 euro ja 14.05.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 16.60 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt XXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (250 eurot) alates 15.05.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-15-7444 Kohus jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju, s.o tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise nõudes 44 eurot (võlateatis I, võlateatis II, tl 25-26). Tekitatud kahju on hagiavaldusest nähtuvalt tasu kostjale saadetud kahe meeldetuletuskirja saatmise eest. Hageja leiab, et vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3 on laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seostuvad kulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale laenusaaja poolt varaliste kohustuste õigeaegse täitmata jätmise korral. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist igakordselt vastavalt hageja enda poolt kehtestatud hinnakirjale, sealjuures on meeldetuletuskirjade saatmise igakordne tasu kehtiva hinnakirja kohaselt 12-20 eurot, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on eelnimetatud tüüptingimus tühine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 357.82 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 313.82 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (357.82 / 313.82) 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja õigusabikulu 120 euro, kokku 220 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (87% x 220) 191.40 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-7444 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.