Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
31. märts 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-7613
Tsiviilasi
XXXhagi XXXja XXXvastu solidaarselt võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6 502.82 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXX(isikukood XXX, e-post: XXX); hageja lepinguline esindaja Kaili Siilak (Pearu Õigusbüroo, Suur-Karja 3, 10140 Tallinn; e-post: [email protected]); kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:
kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:
kostjate lepinguline esindaja Erki Casar (Adolfi Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]).
riigilõivu
tagastamine
ja
I.
Kinnitada XXX, XXX ja XXX vaheline kompromiss võlgnevuse nõudes järgmiselt:
kostjad tasuvad hagejale 9 500 eurot (üheksa tuhat viissada eurot) ning summa tasumine toimub vastavalt graafikule iga kuu viimasel päeval järgmiselt:
2-15-7613
kostjad kohustuvad graafikujärgseid maksed tasuma XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
II.
Lõpetada menetlus XXX hagis XXX ja XXX vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.
III.
Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 (kakssada kakskümmend viis eurot) eurot hageja XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is.
IV.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi XXXja XXXvastu solidaarselt võlgnevuse 6 502.82 euro nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 4 533.01 eurot ja seisuga 18.05.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 1969.81 eurot. Pooled esitasid 29.03.2016 kohtuistungil kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad kohtule, et vastavalt TsMS § 64 lõike 2 ja § 433 lg 1 ja 2 sätetele lühendavad pooled kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Pooled paluvad kohtul kohtumäärusega tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust hageja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses
2-15-7613 asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi XXXja XXXvastu solidaarselt võlgnevuse 6 502.82 euro nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 4 533.01 eurot ja seisuga 18.05.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 1969.81 eurot. 07.12.2015 on hageja esitanud taotluse suurendada hagi nõuet 909.03 euro võrra. 28.12.2015 kostjate vastuses nõude suurendamisele leidsid kostjad, et nõude suurendamine on alusetu. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi aja 29.03.2016, kus pooled esitasid kohtule kompromissi. Kompromissi kinnitamine Pooled esitasid 29.03.2016 kohtuistungil kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Pooled on kohtule esitatud kirjalikus kokkuleppes kinnitanud, et on teadlikud TsMS § 430 ja 432 sätestatud tagajärgedest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Riigilõivu tagastamine
2-15-7613 Pooled paluvad kohtul kohtumäärusega tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust hageja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Toimikust nähtub, et hageja on Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 14.05.2015 maksekorraldusega tasunud riigilõivu 450 eurot selgitusega „XXX hagi XXX ja XXX vastu võla saamiseks“ ning 15.12.2015 maksekorraldusega tasunud riigilõivu 25 eurot selgitusega „Täiendav riigilõiv XXX ts.asjas nr 2-15-7613“. Tsiviilasja nr 2-15-7613 hagihind on 6 502.82 eurot, seega RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on hagejal kohustus hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 450 eurot. Hageja on tsiviilasjas nr 2-15-7613 tasunud riigilõivu kokku 475 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada käesolevas menetluses hagi hinnalt tasumisele kuuluva riigilõivu, s.o 450 euro osas, ning hagejale tuleb tagastada tsiviilasjas nr 2-15-7613 hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 450 eurost pool, s.o 225 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada hageja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.