Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kuni J.U.e ülalpidamisvajaduse äralangemiseni.

kuni J.U.e ülalpidamisvajaduse äralangemiseni.

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

seostatavad hageja ülalpidamisega. Lisaks on kõik tšekid üksnes oktoobri 2021. a ostude kohta. Hageja esitatud eluaseme- ja toidukulud jagunevad hageja ja temaga koos elavate pereliikmete vahel. Samamoodi võib eeldada, et kütusekulu sisaldab ka teiste pereliikmete sõite. Ravimite kulu on tõendamata. Hageja ei esitanud selgitusi, kas ja miks vajab hageja selliseid ravimeid, nagu on Kagukeskuse Südameapteegi 31. detsembri 2021. a tšekil esitatud ning kui neid ravimeid kasutab hageja üksi, siis kui kauaks talle neid jagub. Tšekilt nähtuvad ka põletikuvastased ja palavikku alandavad ravimid Ibumetin ja Ibumax, mida võivad tarbida ka teised perekonnaliikmed. Kui hageja võtab iga kuu mingeid kindlaid ravimeid, siis peaks hageja emal kui eestkostjal olema võimalik esitada konkreetsed andmed ja dokumendid. Hageja esitatud kulude suurus on ülepaisutatud. Seaduse järgi on elatis mõeldud põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskulude katmiseks. 300 euro suurune toidukulu ühes kuus ühele inimesele ei ole põhjendatud. Isegi lapse seadusjärgne miinimumelatis on väiksem ja see peaks sisaldama lisaks toidukulule ka kõiki muid kulusid. Samuti on ebamõistlik kulu 150 eurot riietele ja jalanõudele igas kalendrikuus. Hageja on täiskasvanud inimene. Hageja ema kodu (X talu) on ühtlasi majutusasutus ja seal toimub ka majandustegevus. Hageja on esitanud kogu kinnistu (sh majandustegevuse) elektrikulu. Elektriarved on esitatud OÜ-le XXXXXXXXXXXXXXX, mis on hageja ema ja kostja ühine äriühing. OÜ XXXXXXXXXXXXXXX kulu ei saa olla hageja kulu. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et selliste elektriarvete tasumine oleks hageja või tema ema kohustus või et nad oleksid neid tasunud. Hageja ema juures elab veel kaks last ja ka teisi inimesi, kes kulusid tekitavad. Kogu majapidamises tekkiv kulu ei saa olla hageja ülalpidamiskulu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne hagi esitamist pöördunud kostja poole. Hageja väidab, et kostja ei ole nõus hagejat enda juurde võtma ja et ta on hageja ema telefoninumbri blokeerinud. Hageja on täiskasvanud erivajadustega inimene, kelle eestkostjaks on määratud tema ema. Talle on ilmselgelt parem, kui tema peamine elukoht on stabiilselt ühes kohas. Meiela töötaja on hagejat külastanud ja kostjale avaldanud, et hageja saab oma elukohas hästi hakkama, tema eest hoolistetakse ning ta on rahul ja õnnelik.

MAAKOHTU LAHEND

nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja vanem; 2) hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama; 3) kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Selle üle, et kostja on hageja isa, vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on raske puudega ja ta ei ole võimeline ise endale ülalpidamiseks vajalikku raha teenima. Hageja ema on Tartu Maakohtu 1. novembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12254 määratud hageja eestkostjaks. Hageja on puuduva töövõimega ning sügava puudega. Tal on sügava puude raskusastmele vastav keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle, samuti vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Kostja väitel saab hageja riigilt toetusi, mille arvel peaksid tema vajadused saama rahuldatud. Hageja väidetel ei piisa toetustest selleks, et katta kõiki hageja vajadusi. Seega oleks hagejal tulenevalt PKS § 97 p-st 3 õigus saada kostjalt ülalpidamist eeldusel, et tema enda sissetulekust enda ülalpidamiseks ei piisa. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi (PKS § 99 lg 2). Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi igal juhul tõendama kohtumenetluses oma vajadused (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Maakohus luges tõendatuks, et hageja enda sissetulek on 507 eurot 60 senti, s.o sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti (tl 31) ja Eesti Töötukassa toetus 453 eurot 90 senti (tl 32). Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ühekordsete maksekorraldustega ei saa tõendada hageja kuusissetulekut. Hageja puudest tulenev seisund on muutumatu ja kohtul ei ole alust arvata, et hageja sissetulekud oleksid olnud ajas muutuvad. Kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on kohtul ülalpidamisasjas kohustus ka endal nõuda, et pooled esitaksid tõendeid. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja sellele, et hagejal on vandeadvokaadist esindaja, kellele peab olema arusaadav, mida tähendab kulutuste tõendamine, on hageja oma tõendamiskoormust väga puudulikult täitnud. Kostja on menetluses korduvalt väljendanud seisukohta, et hageja nõue tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna see ei ole tõendatud. Maakohus leidis, et elatisenõuet ei saa jätta täies ulatuses rahuldamata üksnes seetõttu, et hageja ülalpidamiskulude suurus on puudulikult tõendatud. Tavaolukorras on eeldus see, et igal inimesel kulub mingi raha elamisele. Seetõttu analüüsis maakohus hageja esitatud asjaolude ja tõendite alusel hageja vajadusi ja nendega seotud põhjendatud kulutusi. Kostja, hageja kuludele vastu vaieldes, on esile toonud, et hageja elab koos ema ja veel kahe lapsega Võrus, Roosisaarel asuvas X talus ja et seal elab peale hageja pere ka teisi inimesi. X talu on majandustegevuseks mõeldud majutusasutus, mida hageja peab kostjaga ühise äriühingu OÜ XXXXXXXXXXXXXXX kaudu (tl 104). Maakohus nõustus kostjaga, et hageja esitatud elektriarved kajastavad kogu puhkekompleksi elektrikulu ja see ei saa olla üksnes hageja kulu. Samuti nõustus maakohus kostjaga selles, et kõnealune kulu on puhkekompleksi pidava äriühingu kulu, sest hageja esitatud 2021. a detsembrikuu elektriarvetest (tl 83–84) nähtub, et nende järgi on maksja OÜ XXXXXXXXXXXXXXX, mitte hageja ema. Eeltoodust nähtub, et hageja eluasemekulusid kannab hageja ema ja kostja ühine äriühing. Hageja ema kontoväljavõttest ajavahemiku 1. detsember 2020 kuni 24. november 2021 kohta (tl 50–70) ei nähtu, et hageja ema oleks seoses hageja elukohaks oleva X taluga mingeid kulutusi kandnud. Hageja ema on küll tasunud XX korteriühistu arveid, kuid poolte avaldatud ja vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt ei ole see hageja elukoht.

Ravimite kulu tõendamiseks on hageja esitanud Kagukeskuse Südameapteegi arve (tl 82), millest nähtuvalt on 31. detsembril 2021 apteegist ostetud järgmised ravimid: Lorans 2,5 mg, Risperidon Actavis 2 mg, Magne B6, 400 mg Ibumetin ja 400 mg Ibumax. Lorans on ärevusevastane ravim ning Risperidon Actavis on antipsühhootikum. Maakohus nõustus kostjaga, et Ibumetin ja Ibumax on ravimid, mis on eelduslikult mõeldud kõigile pereliikmetele. Ka ei ole need sellised ravimid, mida tarbitakse pidevalt. Seega ostetakse selliseid ravimeid tavaliselt mõned korrad aastas ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Sama käib ka toidulisandi Magne B6 kohta, mida ei tarvitata pidevalt, vaid kuuridena tervise toetamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et nimetatud ravimid (Ibumetin ja Ibumax) või toidulisand Magne B6 oleksid üksnes hageja jaoks. Küll aga selgitas hageja ema kohtuistungil, et hageja peab tarvitama rahusteid ning seega saab eeldada, et Lorans ja Risperidon on hageja ravimid ning ta peab neid oma terviseseisundi tõttu pidevalt võtma. Kõike eelnevat kogumis arvestades, samuti arvestades seda, et hageja võtab aeg-ajalt ilmselt ka muid ravimeid, võib ravimikulu 20 eurot ühes kuus pidada põhjendatuks ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Maakohus pidas 300 euro suuruse avaldatud toidukulu ülepaisutatuks. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega arvestusi pere toidukulude kohta, mille alusel saaks hagejale langeva osa selgelt välja arvutada. Hageja ema kontoväljavõttest (tl 50–70) nähtuvalt on hageja ema pangakaardiga tasudes ostnud toitu harva. Hageja esitatud juhuslike ostutšekkide põhjal ei ole ühe kuu keskmist toidukulu võimalik täpselt kindlaks teha. Siiski saab esitatud tõendite põhjal kogumis teha üldisi järeldusi selle summa suurusjärgu kohta, mida pere toidu ostmisele kulutab. Seaduse mõtte kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse hageja elulaadist tulenevaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Maakohus leidis, et maiustuste, jäätise ja energiajookide või limonaadi kulud ei ole eluks vajalikud ega kuulu seetõttu hageja põhjendatud ülalpidamiskulude hulka ning neid ei saa elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Nende toidukaupade peale, mis on põhjendatud ja vajalikud ning mis on mõeldud kogu perele, on emal 18. jaanuarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2022 ehk umbes poole kuu jooksul kulunud kokku 88 eurot 43 senti. Arvestades seda, et kõnealune ajavahemik on veidi lühem kui pool kuud, ümardas maakohus seda kulu ülespoole ja leidis, et poole kuu jooksul on hageja ema kulutanud pere toidule 100 eurot, mis teeb 200 eurot kuus. Kuna peale hageja on peres veel kaks last ja ema, siis on hageja osa sellest 200 / 4 = 50 eurot ja seda summat tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Maakohus märkis, et kõnealune summa on kahtlemata väiksem, kui võiks tavapäraselt olla neljaliikmelise heal järjel oleva pere liikme toidukulu, kuid selle põhjuseks võib olla asjaolu, et osa kulutustest kantakse vanemate äriühingu kaudu. Hageja on märkinud kütusekuluks 100 eurot kuus. Hageja ema konto väljavõtte kohaselt on hageja ema kuue kuu jooksul teinud kulutusi autokütusele kokku 582 eurot 80 senti, mis on ühes kuus keskmiselt 97 eurot 13 senti. Sellest hageja arvestuslik osa on 97,13 / 4 = 24 eurot 28 senti ehk ligikaudu 24 eurot ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Hageja on oma kuludena märkinud ka riiete ja jalanõude kulu 150 eurot ühes kuus. Kohtu arvates on see kulu ülepaisutatud. Hageja on esitanud XXX OÜ 18. augusti 2021. a mahakandmise arve (tl 36 pöördel), millest nähtuvalt on nimetatud äriühing maha kandnud 450 euro väärtuses riideesemeid. Maakohus nõustus kostjaga, et eelnimetatud mahakandmise arve ei tõenda hageja kulusid. Maakohus möönis, et ilmselt ei ole hagejal sellest äriühingust võimalik saada kõiki vajalikke riideid ja leidis, et põhjendatud ja vajalik kulu riietele ja jalanõudele on 30 eurot kuus ning seda tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Selle üle, et hageja vajab oma terviseseisundi tõttu enda kõrvale isikut, kes temaga tegeleks, ei ole vaidlust. Hagejal on tugiisik, kellega Meiela on sõlminud töövõtulepingu. Hageja selgituste kohaselt saab tugiisik iga kuu 120 tunni eest 655 eurot ja hageja ema maksab sellest poole, ehk 327 eurot 50 senti. Maakohus nõustus kostjaga, et tõendatud ei ole, et töövõtulepingu järgi

peaks hageja ema ise tugiisikule midagi maksma. Samuti ei nähtu hageja ema kontoväljavõttest, et hageja ema oleks Meielale hüvitanud poole tugiisikuteenuse tasust. Hageja on väitnud, et kuna igas kuus on keskmiselt 720 tundi ja hageja vajab ööpäevaringset järelevalvet, peab hageja ema maksma tugiisikule lisaks, et tugiisik oleks kogu aeg hagejaga. Isegi, kui hageja vajab ööpäevaringset hooldust, ei tähendada see, et tugiisik töötab igas kalendrikuus 30 ööpäeva. Hageja tugiisik S.R. töötab Meielaga sõlmitud töövõtulepingu alusel 120 tundi kuus ehk 4 tundi päevas. Hageja võib vajada ööpäevaringset järelevalvet, kuid ei saa eeldada, et kõnealune tugiisik töötaks 24 tundi ööpäevas. Maakohus leidis, et hageja vajab abi suuremal määral, kui Meielaga sõlmitud leping seda praegu võimaldab. Kohtu arvates on mõistlik, et tugiisik hoolitseks hageja eest 8 tundi päevas. Hageja ema on ka ise kohtule avaldanud, et hageja eest hoolitsevad lisaks ka tema ise ja tema ema, seega on 8 tundi ööpäevas see aeg, mil hageja mõistlikult võttes tugiisikut vajaks. Seega on hagejal lisaks Meielaga sõlmitud lepingule täiendav abivajadus sama suure summa ulatuses, nagu hageja sõnul kulub tugiisikule praegu lepingu alusel ehk veel 655 eurot. Seda saab pidada hageja ülalpidamiseks vajalikuks kuluks. Hageja ema konto väljavõttest nähtub, et ta on vähemalt 2021. a aprillist kuni novembrini hageja tugiisikule ka ise raha maksnud. Kokkvõttes on kõiki asjaolusid arvestades hageja ülalpidamiskuluks ühes kuus 20 euro suurune ravimikulu, 50 euro suurune toidukulu, 24 euro suurune kütusekulu, 30 euro suurune riiete ja jalanõude kulu ning 655 euro suurune tugiisiku kulu, s.o kokku 779 eurot. Kuna hageja enda sissetulek on 507 eurot 60 senti kuus, siis on hageja abivajaduse suurus 271 eurot 40 senti (799 – 507,6). Kuna vanemad peavad hagejat pidama üleval võrdses ulatuses ja kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, millest nähtuvalt oleks vanemate ülalpidamisvõimekus erinev, siis on kostja kohustuse ja ühtlasi elatise suurus 135 eurot 70 senti (271,4 / 2) kuus, mis tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja alates hagi esitamisele järgnevast kuust, s.o 1. septembrist 2021 kuni hageja ülalpidamisvajaduse äralangemiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud 13 kuu elatis (ajavahemik 1. september 2021 kuni 30. september 2022), mis on kokku 13 ×135,7 = 1764 eurot 10 senti. Elatise kohustatud isikult väljamõistmise eeldusena peab kostja olema rikkunud ülalpidamise kohustust, mis tähendab seda, et ta kas ei ole hagejale üldse ülalpidamist andnud või ei ole seda andnud piisavalt. Selle üle, et kostja ei ole rahalise panusega osalenud hageja ülalpidamisel, vaidlust ei ole. Kostja on üksnes väitnud, et hageja viibib vahel ka tema juures ja sel ajal annab kostja hagejale vahetut ülalpidamist ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Maakohus leidis, et kostja juures mõnepäevast viibimist kuus ei saa elatise suuruse määramisel arvestada. Ka alaealise lapse elatise määramisel arvestatakse kohustatud vanema juures viibimist elatise suurust vähendava asjaoluna üksnes siis, kui laps viibib kohustatud vanema juures vähemalt 7 päeva kuus. Seega ei ole praegusel juhul põhjust elatise suurust vähendada. Kostja on väitnud ka seda, et ta on andnud hagejale muud vahetut ülalpidamist. Seda ei ole kostja aga tõendanud. Kostja ei ole esile toonud ka muid asjaolusid, mis annaksid alust elatise suurust vähendada. Hageja on palunud mõista välja ka tagasiulatuva elatise ajavahemiku august 2020. a kuni august 2021. a eest. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse kaalumisel tuleb arvestada seda, kas hageja on enne kohtusse pöördumist kostjalt elatise tasumist nõudnud. Hageja ema kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole kostja käest raha küsinud (tl 72). Kuna hageja ema ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist nõudnud, siis on põhjendatud kaaluda, kas tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks praegusel juhul kooskõlas hea usu põhimõttega. Arvestada tuleb ka sellega, et hageja ema ja kostja peamine vaidlusküsimus selles menetluses ei ole olnud mitte niivõrd see, kas ja kui suures ulatuses peaks

kostja hagejat rahaliselt toetama, vaid see, kas kostja peaks hageja eest vahetult hoolitsema. See, et vaidluse kese on pigem hageja hooldamine, nähtub väga selgelt ka poolte kompromissiläbirääkimistest. Hageja ema ei olnud nõus mitte ühegi summaga, mida kostja pakkus ja tema enda kompromissiettepanekud sisaldasid kõik klauslit, et kostja peab hageja kasvõi osa ajast enda juurde võtma. Kohtuistungil möönis hageja ema kohtu küsimusele vastates, et vaidluses ei ole esiplaanil mitte niivõrd rahaline külg, kuivõrd see, et kostja aitaks hageja eest hoolitseda ja võtaks vastutuse (tl 71). Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tagasiulatuv elatis ilmselt ei täidaks praegu enam oma eesmärki (rahuldada hageja igapäevaelu vajadusi), samuti on kostja vähemalt kaudselt oma äriühingute kaudu hageja ülalpidamises osalenud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Hageja nõue on alusetu ja tõendamata. Maakohus selgitas hagejale korduvalt tõendamiskoormise jaotust ning hageja sai vähemalt 5–6 võimalust oma seisukohtade (sh kulude sisu ja suuruse) esitamiseks ja tõendamiseks. Suur osa hageja poolt välja toodud kuludest ja nende suurus jäid tõendamata. Kostja ei pea hagi põhjendatuks, kuid on algusest peale soovinud vaidluse lahendada kompromissiga, sh pakkunud kompromissisummaks 100 eurot kalendrikuus ja 130 eurot kalendrikuus. Kuivõrd maakohtu poolt väljamõistetud summa oli sarnane viimases kompromissettepanekus nimetatud summaga, siis kostja apellatsioonkaebust ei esitanud. Hageja igakuise sissetuleku suurus ei ole igas kalendrikuus ühesugune, s.o 507 eurot 60 senti. Näiteks on jaanuaris 2021. a sissetuleku suurus olnud vähemalt 515 eurot 29 senti. Hageja ei andnud menetluses selgitusi selle kohta, kas ja mismoodi muutub igakuine sissetulek, kuigi see oli tema põhjendamis- ja tõendamiskohustus (TsMS § 230 lg 1). Elatise väljamõistmise korral tuleks kohtul hinnata iga kulu mõistlikkust ja põhjendatust. Otsusest ei nähtu põhjendusi ega viiteid konkreetsetele tõenditele, millele tuginedes on maakohus leidnud, et tugiisiku kulu 655 eurot on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb kogu ulatuses arvestada ülalpidamiskulu sisse. Asjaolu, mitu tundi on tugiisik koos hagejaga igas kuus, oleks hageja saanud ja pidanud kohtule esitama ja ära tõendama. Praeguses menetluses ei ole põhjalikult arutatud ja tõendatud seda, milline on hageja vajadus tugiisiku järgi. Maakohus leidis põhjendatult ja õigesti, et tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud, kuid apellatsioonkaebusest ei nähtu, mis põhjendustel hageja maakohtu lahendi vastava osa vaidlustab. Hageja ema eesmärk ei ole mitte elatise saamine, vaid asjaolu, et kostja veedaks rohkem aega hagejaga. Tegemist on hageja hooldusõigust / eestkostet puudutavate küsimustega, mida ei ole võimalik käesolevas menetluses lahendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

hageja puudest tulenev seisund on muutumatu ja ei ole alust arvata, et hageja sissetulekud oleksid olnud ajas muutuvad. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatust, et hageja sissetulekuks ühes kuus on 507 eurot 60 senti. Maakohus leidis põhjendatult, et miinimumelatise rakendamine täisealiseks saanud abivajavate laste elatisenõuetele (PKS § 97 p ja 3) ei ole põhjendatud. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Asja tuleb lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nimetatud hoidja päevatasu suurus 40–50 eurot mõistlik. Puudega täisealise lapse hooldamise kulusid tuleb arvestada puudega täisealise lapse enda ülalpidamiskulude hulka PKS § 97 p 3 ja § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt ning teda ülal pidama kohustatud isikud peavad mh kandma ka tema hooldamisest tingitud kulutused. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja eestkostjal kui tema eest hoolitseval vanemal tekkida vajadus sellise täiendava hoidja järele vähemalt paar korda kuus ning vastavad kulud tuleb vanemate vahel jagada võrdselt. Täiendava hoidja keskmine tasu oleks seega 45 eurot [(40+50)/2]. Kui kumbki vanem peaks kandma kulud võrdselt, oleks hageja ülalpidamiskulu maakohtu poolt tuvastatust suurem 90 eurot võrra (45x2), millest poole peaks kandma kostja. Seega tuleb maakohtu poolt hageja kasuks väljamõistetavat elatist suurendada 45 euro võrra. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja elatis 180 eurot 70 senti (135,70+45).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.