Harju Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Geete Lahi
Kohtujurist
Erika Õisla
Määruse tegemise aeg ja koht
31. märts 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-52384
Tsiviilasi
XXX(XXX, pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: XXX (pankrotis, isikukood XXX, aadress XXX, e-post: XX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva (e-post: [email protected]); Pankrotihaldur: Peeter Sepper (Kotzebue 9, 10412 Tallinn, e-post: [email protected]).
Sepper
pankrotihalduri
kohustustest
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa II rahuldamisjärgus, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Saamata Tunnustatud Väljamakse nõue Võlausaldaja nõue (EUR) Jaotis (%) (EUR)
20 000 47,41 1 261,29 18 738,71 22 183,49 52,59 1 399,11 20 784,38 Võlgnik XXX võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
võlgniku pankrotimenetluses 17.06.2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 viitenumbrile 3100057358 tasutud deposiidist 159,12 eurot ja 24.10.2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 tasutud deposiit 1 600 eurot.
kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 19.03.2016 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Lõpparuande kohaselt vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Pankrotivarasse laekus kompromissi tagajärjel 4 000 eurot. Jaotiste alusel kuulus väljamaksmisele 2 660,40 eurot. Müümata on Osaühing XXXosa, kui nelja isiku ühisomand nominaalväärtusega 2 684 eurot ja XXXOsaühingu osa, kui nelja isiku ühisomand nominaalväärtusega 5 752 eurot. Kuivõrd nimetatud varad on ühisomand ja võlgnikule kuuluvad mõttelised osad, ei ole nende realiseerimine võimalik. Pankrotihaldur on seisukohal, et XXXmaksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepper tuleb vabastada halduri kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. XXX(pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel 800 eurot. Haldur taotleb tasu määramist PankrS § 651 lg 1 alusel alammääras arvestades laekumisi pankrotimenetluses. Võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud raha 4 000 eurot, on halduri tasu PankrS § 651 lg 1 järgi 800 eurot. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15
lg 1) summas 160 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik ja võlausaldaja XXX lepinguline esindaja 15.03.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul nõustunud halduri taotletava tasuga. Harju Maakohtule vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasuks 960 eurot (sealhulgas käibemaks 160 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg 1 toodud piirmääradele. Kohus määrab Peeter Sepperi tasuks võlgniku pankrotimenetluses 960 eurot (sealhulgas käibemaks) väljamaksmisega büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 30 lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. XXXon tasunud võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 17.06.2014 1 200 eurot, millest on välja makstud ajutise halduri tasu 696 eurot, sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 229,68 eurot ja ajutise halduri tehtud kulutused 115,20 eurot, kokku 1 040,88 eurot. 24.10.2014 tasus XXXpankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 600 eurot, millest väljamakseid teostatud ei ole. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et võlgniku pankrotimenetluses on vahendid pankrotimenetluse kulude, sealhulgas halduri tasu katteks, tuleb deposiidi maksed teinud XXXjärelejäänud 1 759,12 eurot tagastada. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX (pankrotis) on 10.12.2014 kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Võlausaldajate esimese üldkoosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 10.12.2014. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt 15.03.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. XXX (pankrotis) tegi üldkoosolekule ettepaneku kohustada teda ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Koosolek otsustas teha kohtule ettepanek kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on edastanud kohtule asjakohase nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku
määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.