3.4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.5.Avaldada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-14-52384 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohus kuulutas 21.11.2014 määrusega välja füüsilise isiku X (võlgnik) pankroti. Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus ja algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus, jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik esitas 09.04.2021 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud 5 aastat. Võlausaldajate nõuded on võlgnik pankrotimenetluses rahuldanud kokku rohkem kui 50% ulatuses ehk 21 399,11 eurot, mida arvestavalt palub võlgnik enda vabastamist täitmata jäänud kohustustest, millised ületavad 21 399,11 eurot. Võlgnik märkis, et lisaks pankrotimenetlusest tulenevate kohustustele oli ja on tal perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus enda nelja alaealise lapse suhtes, mida tuleb eelistada pankrotimenetlusest tulenevatele kohustustele.
3.Võlausaldaja I kinnitas kohtule, et ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja tema täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja II kohtule seisukohta ei esitanud.
4.14.01.2022 toimus võlgniku ärakuulamine. Maakohtu määrus
5.Maakohus jättis 26.04.2022 määrusega võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks rahuldamata, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest.
6.Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida.
6.1.Võlgniku 09.04.2018 esitatud aruandele lisatud võlgniku CV-st nähtuvalt on võlgnik lõpetanud 2001 Eesti Põllumajandusülikooli ergonoomika erialal. Töökogemuse all kirjas, et ta on olnud X OÜ juhatuse liige 2005–2015, s.t on olemas kogemus ettevõtluses. Arvutioskusi hindab heaks, omab A ja B-kategooria juhtimisõigust. 14.01.2022 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik vande all kohtule, et peale 31.03.2016 määrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamist sai võlgnik esimese töötasu 13.07.2020 summas 472,32 eurot Y OÜ-lt ning enne seda võlgnik tulutoova tegevusega ei tegelenud, sest ei leidnud tööd. Võlgnik selgitas, et töötas Y OÜ-s juuni–juuli 2020, pärast seda oli võlgnikul õnnetus ja ta oli umbes pool aastat haiguslehel ning töötada ei saanud.
6.2.Kohus selgitas 21.03.2018 kohtunõudes võlgnikule, et aruandele tuleb lisada tõendid töökoha/töökohtade kohta (nt töölepingud) või kandideerimiste kohta (nt väljavõtted kandideerimisest tööportaalide kaudu, e-kirja teel kandideerimise korral e-kirjad). Võlgnik ei
2-14-52384 esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et võlgnik on menetluse kestel tulutoova tegevuse otsimisega tegelenud. Vastuseks kohtu küsimusele, kas võlgnik saab töö otsimist tõendada, vastas võlgnik, et helistas sõpradele ja tuttavatele, proovis tuttavate kaudu leida tööd, mujale ei kandideerinud. Võlgnik selgitas, et kui kuuldakse, et tal on 4 väikest last ja ta on pankrotis, ei taha nad teda tööle võtta. Võlgniku sellekohased väited on jäänud menetluses paljasõnaliseks ja on tõendamata. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt tööd otsinud või et oleksid esinenud objektiivsed asjaolud (nt meditsiinilised põhjused), mis oleksid töö otsimist ja leidmist takistanud. Kohtu hinnangul ei nähtu võlgniku tegevusest endast parima andmist võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
7.Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on alates C OÜ asutamisest 27.03.2019 rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat kohustust mitte varjata vara.
7.1.Võlgnik avaldas 14.01.2022 ärakuulamisel esimest korda, et asutas 27.03.2019 äriühingu C OÜ. Võlgnik selgitas, et kuna ta ei ole endale kuuluvast äriühingust palka saanud, siis ta sellest kohtule ei kirjutanud. Võlgnik märkis, et ei teadnud, et peab kohtule teatama. Kohus osundas, et võlgnikule on koos 21.03.2018 kohtunõudega edastatud ka usaldusisiku aruande vorm, mille punktis III on vara all selgelt kirjas, et esitada tuleb ka andmed osaluste kohta äriühingutes. Võlgnik on 3 korda peale C OÜ asutamist antud aruandevormi kasutades kohtule aruandeid esitanud. Eeltoodut arvestades ei ole usutavad võlgniku selgitused, et ta ei teadnud, et tal on kohustus esitada andmed oma vara, sh C OÜ kohta.
7.2.14.01.2022 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et C OÜ tegevus hakkas umbes märtsis 2021 ning hetkel ei ole saanud sealt sissetulekuid. Võlgnik kinnitas, et on C OÜ juhatuse liige ja ainus töötaja. Võlgnik avaldas, et maksab endale dividende selle aasta (2022) jooksul. 2019– 2020 dividendide ei makstud.
7.3.04.03.2022 kohtunõudes osundas kohus, et C OÜ 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli müügitulu C OÜ-l 2019. aastal 12 513 eurot. C OÜ 2020. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli müügitulu C OÜ-l 2020. aastal 12 178 eurot. C OÜ kodulehel on reklaamitud kursusi: juuksur – kursuse algus 08.09.2020; kosmeetik – kursuse algus 08.09.2020; küünetehnik – kursuse algus 08.09.2020. Kuivõrd võlgnik avaldas 14.01.2022 toimunud ärakuulamisel, et äriühing alustas tööd umbes märtsis 2021, palus kohus võlgnikul täiendavalt selgitada vastuolu võlgniku poolt ärakuulamisel vande all avaldatu ning 2019. aasta majandusaasta aruandest nähtuva ja C OÜ kodulehel avaldatu vahel.
7.4.Võlgnik selgitas 22.03.2022 vastuses kohtunõudele, et enne märtsi 2021 on osutatud vähesel määral konsultatsiooniteenused ja toimus kauba müük, mis pole ettevõtte põhitegevus ja on lõppenud aastast 2021. Võlgnik märkis, et 2020 prooviti alustada oma põhitegevust koolituskeskusena, kuid inimesi ei tulnud. Koolitustegevus läks käima märtsis 2021.
7.5.Kohus asus seisukohale, et esitatu (majandusaasta aruanded, kontoväljavõte) kinnitab, et võlgniku ettevõte on tegutsenud selle asutamisest alates ning õige ei ole võlgniku poolt ärakuulamisel avaldatu, et ettevõte alustas tegutsemist alles märtsis 2021. Kohus nõustus võlgnikuga selles, et kontoväljavõte iseenesest kinnitab, et C OÜ kodulehel reklaamitud koolitusi 2020 ei toimunud, kuid see ei muuda asjaolu, et äriühing on majandusaasta aruannetest nähtuvalt kasumlikult tegutsenud alates selle asutamisest. Arvestades, et võlgnik on enda kinnitusel C OÜ juhatuse liige ja ainus töötaja ning ei nähtu ühtegi objektiivset põhjendust, miks ei oleks kasumlikult töötav ettevõte pidanud oma ainsale töötajale palka maksma, viitas see kohtu hinnangul sellele, et võlgnik oma tegelikku tulu varjanud.
2-14-52384
8.Maakohus leidis, et võlgniku käitumisest ei nähtu initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Maakohus märkis, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja I nõue 18 738,71 euro ulatuses ja võlausaldaja II nõue 20 784,38 euro ulatuses. 31.03.2016 määruses selgitati võlgnikule, et vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasus võlgniku eest tema vend F võlausaldaja I nõude tervikuna. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et võlausaldaja II nõude osas on laekumised olnud täitemenetluses võlgniku ema kui põhivõlgniku arveldusarvelt, võlgnik on käendaja. Menetluste raames on nõude katteks kokku laekunud 4975,92 eurot ning 03.02.2022 seisuga on nõude jääk 16 330,82 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale II väljamakseid teinud.
9.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks on võlgniku kohustuste maksimaalse täitmise tagamine. Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse algusaastatel teinud piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning saadava tulu eest vähendada võlgnevust arvestatavas ulatuses. Alates C OÜ asutamisest 27.03.2019 on võlgnik asunud oma vara ja tulu varjama. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes asus kohus seisukohale, et võlgnik ei ole oma PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi täitnud ja on kahjustanud sellega võlausaldaja huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
10.Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi süüliselt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud võimalik oma töökogemust ja haridust arvestades leida tööd Harjumaal, kus üldteada asjaolu kohaselt ei olnud sel perioodil tööpuudust. Võlgnik, mitte tegeledes mõistlikult tulutoova tegevuse ning selle otsimisega, tegutses tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldaja nõuet – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi süüliselt. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud ka oma PankrS § 173 lg-st 2 tulenevaid kohustusi (varjanud oma vara ja tulusid) tahtlikult, kantuna eesmärgist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid. Määruskaebus
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võlgniku taotlus rahuldada ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
12.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ning hindas ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid.
13.Maakohus ei võtnud seisukohta selles osas, et võlausaldaja I nõue on rahuldatud tervikuna ja võlausaldaja II nõude jäägiks on 16 330,82 eurot. Viimati nimetatud nõude puhul jätkab võlgniku ema põhivõlgnikuna nõudejäägi vähendamist. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest rahuldatud enam kui pool, sh võlgniku enda võetud kohustus on tervikuna tasutud. Kumbki võlausaldajatest ei ole avaldanud vastuseisu kohustustest vabastamisele. Eeldused võlgadest vabastamiseks on täidetud.
14.Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et võlgnikul on ülalpidamiskohustus 4 lapse ees, millist kohustust tuleb eelistada võlausaldajate nõuetele.
15.Arusaamatu ja formaalne on maakohtu etteheide tasuva töökoha otsimata jätmise kohta. Ilmselgelt on seadusandja kohustuse all otsida (tasuvat) tööd pidanud silmas peaasjalikult
2-14-52384 võlausaldajate huve, kelle nõuetest tuleb pankrotimenetluse käigus rahuldada võimalikult suur osa. Seda põhimõtet on võlgnik ka pankrotimenetluses järginud.
16.Isegi juhul, kui võlgnik oleks leidnud tasuvat tööd, ei saaks ainuüksi selle pinnalt väita, et võlausaldajad saanuks tagasi rohkem raha. Näiteks olukorras, milles võlgnik oleks leidnud töö statistilise keskmise töötasu eest vahemikus 1000–1400 eurot brutos aastatel 2014–2019 (tegelikkuses jääb võlgniku erialal pakutav töötasu alla keskmise), ei oleks sellest jätkunud pärast ülalpidamiskohustuse täitmist ja enda vältimatute kulutuste kandmist võlausaldajate ülekandmiseks midagi.
17.Maakohtu etteheide tasuva töökoha mitteotsimisest on faktiliselt sisustamata. Nõustuda võib järeldusega, et tööd leida oli ehk võimalik, kuid küsimus, kas tegemist oleks olnud tasuva tööga, on kohtu poolt selgitamata. Kohus ei selgitanud, milline on kohtu hinnangul tasuv töö. Selliseid selgitusi esitamata on tegemist pelgalt formaalse ja paljasõnalise etteheitega.
18.Võlgnik ei varjanud tahtlikult fakti ettevõtte asutamisest. Võlgnik selgitas, miks ta jättis antud teabe esitamata. Põhjendamatu on kohtu etteheide, mille kohaselt on võlgnik asunud enda teenistust varjama. Võlgnik esitas tõendid ettevõtte majandustegevusest ja teenitud tuludest. Maakohus ei selgitanud, kuidas või millises ulatuses saanuksid võlausaldajate nõuded rahuldatud olukorras, milles võlgnik oleks ettevõtte asutamisest teavitanud kohut koheselt.
19.PankrS § 175 lg 51 kohaselt on kohtul õigus kohustustest vabastamise menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja. Kohus oleks saanud kaaluda ka antud asjaoludel menetluse pikendamist. Menetluse edasine käik
20.Puudutatud isikud seisukohti ei esitanud.
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku kohustustest vabastamise taotluse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
23.Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
24.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustused järelevalvemenetluses sätestab PankrS § 173. Võimalus vabaneda oma kohustustest
2-14-52384 pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).
25.Maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, heites võlgnikule ette PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse väidetavat rikkumist. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud sätte kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
26.Peamise kohustusena peab võlgnik enda kohustustest vabastamise menetluses tooma kohtu ette asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et ta on tegelenud võlgadest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud (PankrS § 173 lg 1). Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Seega selleks, et hinnata võlgniku tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkust, tuleb kohtul tuvastada need asjaolud ja omadused, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke.
27.Maakohus järeldas võlgniku esitatud aruannetes ja ärakuulamisel avaldatu alusel, et võlgnik ei tegelenud esimesed 3 aastat mõistlikult tulutoova tegevusega PankrS § 173 lg 1 tähenduses ega otsinud seda piisavalt ning pärast nimetatud kuupäeva asus oma tegelikku tulu varjama, millega ta rikkus oma kohustust tahtlikult.
28.Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik 2001. a lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli ergonoomika erialal. Aastatel 2005–2015 oli võlgnik X OÜ juhatuse liige. Võlgnik on pärast pankrotistumist püüdnud sõprade ja tuttavate kaudu erinevaid töökohti leida, kuid see ei õnnestunud. Võlgnik selgitas, et töö leidmist takistas nelja alaealise lapse kasvatamine ja asjaolu, et ta on pankrotis. Kasutades oma töökogemust ettevõtte juhina, asutas võlgnik märtsis 2019 osaühingu, mille põhitegevus oli esmalt konsultatsiooniteenused ja kauba müük, ning alates 2020 prooviti tegevust koolituskeskusena. Koolitustegevus käivitus märtsis 2021. Kuigi võlgnikule ei ole sellest tegevusest tulu veel laekunud, on võlgniku selgituste kohaselt osaühingu tegevus käima läinud ja tulu toomas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik oleks pidanud oma ettevõtte asutamist aruandes kajastama, kuid sellegipoolest ei saa asuda seisukohale, et võlgnik rikkus alates C OÜ asutamisest 27.03.2019 PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat kohustust mitte varjata vara. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et kasumliku ettevõtte käivitamine võtab aega ja osaühingu asutamine iseenesest ei too veel tulu. Ringkonnakohus möönab, et terve ja töövõimeline inimene peaks suutma leida 5 aasta jooksul töökoha, mille arvelt õnnestuks võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid tõendeid selle kohta, et võlgnik midagi varjaks ja üldse midagi töö otsimiseks ei teeks, ei ole. Samas ei ole alust ette heita tulutoova tegevusega tegelemata jätmist, kuna eeltoodust nähtuvalt on võlgnik loonud endale töökoha. Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on neli väikest last. Seda muu hulgas põhjusel, et isegi kui võlgnik oleks teeninud jätkuvalt sissetulekut 1200–1500 eurot, nagu enne pankrotimenetluse algatamist, on nelja lapse ülalpidamise kõrvalt keeruline märkimisväärses ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega ei saa asuda seisukohale, et võlgniku tegevus on olnud tahtlik.
2-14-52384
29.Maakohus tuvastas, et võlausaldaja I nõue 18 738,71 eurot on rahuldatud võlgniku venna poolt täielikult, kuid võlausaldaja II võlga 20 784,38 eurot võlgnik tasunud ei ole. Võlgniku 07.02.2022 esitatud kohtutäituri teate kohaselt oli 03.02.2022 seisuga võlausaldaja II nõude jääk 16 330,82 eurot ning laekumisi oli toimunud nii võlgniku kui tema ema suhtes algatatud täitemenetlustes. Seega on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi vähendatud enam kui poole võrra, mida saab arvesse võtta võlgniku kohustuste vabastamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleksid on vähendanud peamiselt tema vend ja ema. Asjaolu, et võlgnik isiklikult tegi võlausaldajatele väljamakseid väheses ulatuses, ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei pea ringkonnakohus praegusel juhul oluliseks rikkumiseks asjaolu, et võlausaldajate nõudeid on rahuldatud ebavõrdselt, kuivõrd võlausaldaja II ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
30.Seega ei ole asja materjalide pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks PankrS §s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest vabastamise. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta.
31.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et PankrS § 176 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (v.a õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused, mida võlgnikul ei ole). PankrS § 176 lg 3 järgi ei vabasta võlgniku kohustustest vabastamine võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. PankrS § 176 lg 4 järgi kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
32.Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Ringkonnakohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Maakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määranud ja määruskaebemenetluses võlausaldajad seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt määratud menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.