Võlaõigus › Võõrandamislepingud

sõltuvalt ülevaatuse tulemustest. Ekspertiisi teostamisest hageja kostjat ei teavitanud ega andnud kostjale võimalust esitada eksperdile oma selgitusi. NK ega tema büroos töötavad eksperdid ei ole riiklikult tunnustatud eksperdid. Samuti ei olnud kostja nõus hüvitama hageja advokaadi kulusid. Kostja oli nõus vahetama hagejale müüdud laua analoogse laua vastu. Kostjale on ebaselge, mis takistas hagejal laua tagastamist. Kostja oli valmis sõlmima hagejaga kompromissi tingimustel, et hageja transpordib laua Tallinnasse ja pooled veenduvad, et kaup ei ole nõuetekohane ning defekt ei ole parandatav. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja sõlmisid 25.03.2013 mööbli ostu-müügi lepingu, mille kohaselt müüs kostja hagejale muuhulgas ettevõtte Schnadig toodetud kohvilaua „Caracole” Model CON-COCTAB-001; kogu mööbli eest pidi hageja kostjale tasuma 5926 eurot ning hageja tasus antud summa kolmes osas 22.04.2013, 22.05.2013 ja 22.07.2013; vaidlusaluse kohvilaua eest tasus hageja kostjale 1350 eurot; hageja esindaja VB käis kostja juures mööblit üle vaatamas 21.06.2013, kuid kohvilaud oli pakitud ja pakendit hageja esindaja juuresolekul ei avatud; hageja käis oma transpordiga ostetud mööblil kostja juures järel 16.08.2013 ning hageja ja kostja vahelise lepingu järgi ei pidanud kostja korraldama mööbli transporti hageja elukohta Soomes; kostja sai 31.08.2013 kätte hageja teate selle kohta, et kohvilaual on defektid; kostja pakkus hagejale võimalust vahetada vaidlusalune kohvilaud uue laua vastu, kuid pooled ei jõudnud transpordikulude osas kokkuleppele; hageja saatis kostjale 14.03.2014 pretensiooni, milles ta taganes lepingust kohvilaua osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda kostja rikkumise tõttu ning kas hagejal on seetõttu õigus nõuda kostjalt laua eest tasutud summa, ekspertiisi ja transpordikulude eest tasutud summade ning kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Vaidlus puudub selle üle, et kostja näol on tegemist ettevõtjaga, kelle igapäevaseks majandus- ja kutsetegevuseks on mööbli müük. Seetõttu on vaidlusaluse ostu-müügi tehingu näol tegemist lepinguga, millele kohalduvad tarbijale müügi sätted VÕS § 208 lg 2 järgi. Tarbija võib professionaalse müüja käest mööbli ostmisel mõistlikult eeldada, et mööbli pealispinnal puuduvad esteetiliselt häirivad laigud. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduse korral peab müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija tõendama üksnes puuduse olemasolu ja selle ilmnemise ajahetke. Müüja peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tõttu. Seega peab müüja juhul, kui tarbija teda puudusest õigeaegselt teavitab, tõendama, et puudus ei saanud müüdud esemel olemas olla hetkel, mil ese ostjale üle anti. VÕS § 220 lg 1 näeb ette, et tarbijale müügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 222 lg 1 kohaselt võib müüja parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Müüjat loetakse VÕS § 223 lg 1 järgi müügilepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sel juhul ei pea ostja määrama müüjale kohustuse täitmiseks VÕS § 114 järgi täiendavat tähtaega ning võib lepingust taganeda VÕS § 223 lg 3 alusel. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi on lepingu olulise rikkumisega tegu siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool

olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige peab olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemise avaldus, kui ka sisulised ehk materiaalsed eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-13). VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks. Seega oli õiged kostja väide, et hageja ei saa samaaegselt jätta endale vaidlusalust kohvilauda ning nõuda kostjalt kohvilaua eest tasutud summa tagastamist. Kohtumenetluse käigus andis hageja kostjale vaidlusaluse laua valduse tagasi. 17.11.2014 eelistungil selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, millal ta teavitas kostjat tootel olevast puudusest ning millal ta esitas lepingu täitmise nõude. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust tõendada ja põhistada kahju hüvitamise nõudeid. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 16.08.2013 andis kostja hagejale mööbli üle ning hageja tegi mööbli üleandmisest fotosid. Fotodest nähtuvalt oli mööbel pakitud karpidesse ja kilesse. 31.08.2013 saatis hageja esindaja VB kostjale e-kirja, millega ta edastas kostjale hageja tehtud fotod lauast ja hageja arvamuse, et tegemist on tehase praagiga. VB kirjeldas, et laual on mingid heledad triibud, mis ei ole mustus, sest hageja proovis lauda puhastada. VB edastas kostjale hageja nõude vahetada laud ümber kasvõi salongi näidise vastu. Kostja vastas sellele 11.09.2013 ja pakkus hagejale vahetuseks salongis olevat lauda. Sellele vastas VB 11.09.2013 ja küsis, millal kostja tuleb lauale järgi või kas hageja peaks ise korraldama transpordi, mille kulud kostja tasub. 12.09.2013 teatas kostja hagejale, et salongis olnud laud on müüdud ning kostja tellib uue laua tehasest. 09.10.2013 küsis VB kostjalt, millal tuleb uus laud ja kuidas on kostja otsustanud korraldada transpordi. Kostja vastas sellele 09.10.2013 ja teatas, et laud jõuab eeldatavalt kohale novembri alguses. Hageja esitas kostjale 14.03.2014 pretensiooni, milles ta teatas, et taganeb lepingust. Eelviidatud tõenditest nähtub, et hageja teavitas õigeaegselt kostjat talle müüdud mööblieseme puudustest. Samuti on hageja esitanud kostjale nõuetekohase lepingust taganemise avalduse, mille kostja sai kätte. Kostja oli valmis kohtumenetluse eelselt lauda vahetama, kuid ta ei olnud nõus tasuma laua transpordi kulusid Soomest Eestisse. Kuivõrd hageja teavitas kostjat õigeaegselt laual esinenud puudustest, lasus kostjal kohustus tõendada, et hageja viidatud puudusi ei saanud olemas olla ajal, mil ostetud ese talle üle anti. Hageja tellimusel koostas IS 08.02.2014 ekspertiisiakti, mille eest hageja tasus 350 eurot. Ekspertiisiaktis on märgitud, et IS vaatas laua hageja juures üle ning tuvastas, et sellel oli kvaliteedi kontrolli märge 16.09.2012 kuupäevaga. IS leidis laual suurendusklaasi kasutades erinevaid defekte ja oli seisukohal, et defektid asuvad laki pinna all ning tegemist on pintslijälgedega. Samuti tuvastas ekspert laua külgpaneelil spooni defekte. Ekspert leidis, et tegemist on tootmisdefektidega. Kohus ei pidanud eksperdi järeldusi tootmisdefektide olemasolu ning nende tekkepõhjuste kohta (pintslijäljed laki all) usaldusväärseteks, sest hageja ei ole tõendanud IS vastavat pädevust. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõendist, kuidas täpselt ekspert vastavate järeldusteni jõudis ning milliseid materjalide keemilisi või füüsikalisi omadusi ta seejuures arvestas.

Hageja esitas IS pädevuse tõendamiseks võõrkeelse sertifikaadi, mille kohaselt on tõend väljastatud Sõltumatute Ekspertide Rahvusvahelise Föderatsiooni poolt ning IS-il on pädevus sõidukite, rehvide, detailide, mehhanismide, tööstuslike ja kommertsseadmete, mööbli, kodumasinate ja koduelektroonika tehniliseks ülevaatuseks. Milliseid hariduslikke nõudeid pidi IS antud tõendi saamiseks täitma või kuidas ja kes täpselt tema pädevust hinnanud on, kohtule esitatud tõendist järeldada ei saa. Kohus selgitas hagejale 25.02.2015 eelistungil, et hageja ei ole tõendanud IS kui eksperdi pädevust. Kohtule ei ole teada, millise õppeasutuse IS on lõpetanud ja kuidas omandanud oskused mööbliesemete defektide hindamiseks. Kostja esitatud ÜL arvamusest nähtub, et antud isik viibis 01.12.2014 hageja poolt tagastatud laua pakendi avamisel ning ta tuvastas vaatluse kaudu, et tegemist oli hooletu kasutamise tõttu tekkinud kahjustustega. ÜL leidis, et arvatavasti on lauaplaati puhastatud puhastusvahendiga, mille koostises oli abrasiivseid materjale. Selgelt on näha selliseid kahjustusi nelja suurema triibuna, lisaks on plaadil tuvastavad kaks poolkaares ringi, mis on tekkinud lauanõu põhja ebatasasuse tõttu. ÜL leidis, et neid kahjustusi ei ole võimalik salongis kõrvaldada, vaid vajalik on tootja sekkumine. ÜL selgitas, et ta töötab mööblitootmise alal alates 1975.a ning tal on ka mööbli tootmise alane haridus. Seega on tegemist mööblidefektide hindamiseks pädevust omava isikuga. ÜL selgitas oma arvamuses, milline on tema pädevus mööblitootmise valdkonnas, mistõttu saab lugeda tema arvamust usaldusväärseks. Kostja esitatud e-kirjadest nähtub, et kostja edastas fotod laua kahjustustest mööbli tootjale. Tootja vastas kostjale, et tegemist on hõõrdumise jälgedega, mis võivad pärineda ükskõik millest. Tootja hinnangul ei saanud sellised kahjustused tekkida pakendis laadimise ajal. Riiklikult tunnustatud ekspertide LS ja PK arvamusest nähtub, et eksperdid lähtusid põhivarade hindamise standardist ja Soome soovituslikust RYL standardist mööbli kohta. Eksperdid vaatasid laua üle 23.01.2015. Eksperdid leidsid, et lauaplaat oli tootja juures ühtlaseks lihvitud, seejärel lakitud ja eksperdid hindasid pinda visuaalselt kõrgekvaliteediliseks. Lauaplaadil tuvastasid eksperdid nähtavalt peegelduvaid kriipsukesi, mis on tekkinud mehaaniliselt lakikorra peale. Samuti leidsid eksperdid laki peal heledaid laike ning laua ringserval kahte väiksemat mehaaniliselt tekkinud täket. Laki aluseid spooni defekte ei pidanud eksperdid olulisteks, sest need ei olnud visuaalselt märgatavad ning vajadust kasutada luupi eksperdid eitasid. Eksperdiarvamuse kohaselt oli lauda püütud korrastada ja selle pinda lapiga puhastada, kusjuures lapil võis olla abrasiivtolmu, mis kahjustas pinda. Eksperdid leidsid, et laua kahjustused on suure tõenäosusega tekkinud kasutamise tagajärjel. Arvamusele lisatud fotodelt on nähtavad tuvastatud defektid ning tehase kvaliteedikontrolli kleebised. Seetõttu on ebaõige hageja etteheide, et ekspertide väide toote kvaliteedikontrolli läbimise kohta on paljasõnaline. Samale kvaliteedikontrolli tähisele on viidanud oma arvamuses ka IS. LS ja PK arvamust saab kohtu hinnangul pidada usaldusväärseks. Tegemist on ekspertidega, kellel on olemas riiklikult tunnustatud pädevus ja oskused mööblidefektide hindamiseks. IS täiendav arvamus ei ole põhistatud ega muuda riiklikult tunnustatud ekspertide arvamust ebausaldusväärseks. 18.05.2015 istungil selgitas LS, et IS täiendavas arvamuses ei sisaldu midagi, mille tõttu tuleks riiklikult tunnustatud ekspertidel oma arvamust muuta. LS selgitas, et lakk ei toimi IS kirjeldatud viisil, sest tardudes vajub lakk kokku, mistõttu ei saa jääda teravaid jälgi või kriipse. Lakk on eksperdi sõnul isetarduv aine ning kriipsud laual on mingil põhjusel tekkinud laki peale. Laua pind oli eksperdi sõnul korrektselt viimistletud ja igal pool laike või kriime ei olnud. Pind oli lihvitud ja 2-3 korda lakitud. Puudustest pidas ekspert oluliseks neid, mis on silmaga nähtavad. Väiksemad vigastused laual ei olnud visuaalselt märgatavad. Tegemist oli laki pealiskihi vigastustega. Abrasiivpuruga laki kasutamist ei pidanud ekspert võimalikuks, kahjustused võisid olla tingitud

kemikaaliga hõõrumisest. Laual oli kvaliteedi-kontrolli märge, millest võis järeldada, et laud läbis tootmisel kvaliteedi kontrolli. Ekspert leidis, et vigastuse iseloomu tõttu ei saanud lauaplaadi kahjustused tekkida tehases ega transpordil. Kuna lakkimine tasandab kõik ära, ei saanud lakkimisel teravaid ääri tekkida. Ekspert selgitas, et tuvastas laua vigastused visuaalsel vaatlusel, sest mida tugevamat suurendusklaasi kasutada, seda rohkem ilmneb kahjustusi, mida tavalisel vaatlusel ei näe. Samas ei ole ükski mööbliese mõeldud suurendusklaasi või mikroskoobiga vaatamiseks. Inimene saab kvaliteedist üldmulje silmaga, kui ta on normaalse nägemisega. PK nõustus LS selgitustega. Arvestades LS istungil antud täiendavaid selgitusi, on hageja etteheited riiklikult tunnustatud ekspertide arvamusele põhjendamatud. Kuigi IS on oma arvamuses viidatud üldsõnaliselt erinevatele väidetavalt arvestatud juhenditele ning et ta kasutas defektide tuvastamisel ja uurimisel suurendusklaasi, ei ole tema järeldused usutavad, sest ta ei ole arvestanud mööblitootmises kasutatava laki kui materjali omadusi ja tardumisvõimet. LS selgitas kohtule usutavalt, miks ei saanud juuspeened kriimud laual tekkida enne lakkimist sõltumata sellest, kas joonekesed olid ühesuunalised või mitte. IS ei ole ka oma arvamuses põhjendanud, miks abrasiivpuru sisaldava puhastusaine kasutamisel ei oleks saanud tekkida ainult ühesuunalisi kriimustusi. Riiklikult tunnustatud ekspertide järeldusi toetavad ka teised asjas kogutud tõendid, sh ÜL hinnang ning kostja esitatud mööblitootja e-kirjad. Riiklikult tunnustatud ekspertide järeldused on kooskõlas asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega. 18.05.2015 istungil tunnistajana üle kuulatud VB avaldas, et ta käis hageja palvel eelnevalt mööblit üle vaatamas, kuid mööbel oli pakitult autos ja kohvilauda ennast ta ei näinud. 16.08.2013 tuli hageja tunnistaja sõnul ise abikaasaga mööblile järele. Hageja vaatas pakid üle, kuid saju tõttu neid lahti ei võetud. Päev pärast mööbli äraviimist helistas hageja tunnistajale ja teatas, et leidis laual plekid. Tunnistaja sõnul üritas hageja plekke maha pühkida, aga plekid maha ei tulnud. Hiljem oli kostja valmis laua ringi vahetama, kuid kostja ei soovinud korraldada laua transporti Soomest Eestisse omal kulul. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et kuigi hageja ega tunnistaja enne kohvilaua üleandmist toodet ise üle ei vaadanud, oli neile selleks võimalus antud. Hageja teatas tunnistajale pärast laua kättesaamist, et sellel on plekid, mida ta üritas maha puhastada. Kuidas täpselt ja millisel viisil hageja lauda puhastas, tunnistaja VB ütlustest ei selgunud. Tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja KK väitis, et kostja vaatas laua üle kolmel korral. Esimest korda vaadati laud üle kostja laos, kui mööbel tuli Eestisse. Teist korda vaadati laud üle 21.06.2013. Mööbel toodi kostja salongi juurde ja hageja saatis oma disaineri üle vaatama, kes pakendit lahti ei teinud. KK sõnul vaatas VB, et laud on originaalpakendis ja jäi sellega rahule. Kui VB oleks soovinud pakendit avada, oleks seda KK ütluste kohaselt tehtud. Enne oli kostja ise pakendi avanud ja kauba üle vaadanud. 16.08.2013 vaatas kostja kauba kolmandat korda üle, s.o enne kui hageja sellele järele tuli. KK nägi vaidlusalust lauda uuesti siis, kui see tagasi toodi. Tunnistaja väitel olid laual kasutamise jäljed, kohvitassi rõngad ja seda oli kemikaalidega puhastatud. Tunnistaja väitel oli laud teistsuguses seisundis, kui see hagejale üle anti. KK ütlustega on tõendatud, et vaidlusalusel kohvilaual ei olnud enne hagejale üleandmist laike, plekke ega muid puudusi, mida oleks visuaalsel vaatlusel tuvastatud. Kuivõrd kostja töötajad vaatasid laua üle kolm korda, välistati sellega võimalus, et hagejale oleks üle antud defektne toode. KK ütlused kinnitavad ekspertide LS ja PK, samuti eriala asjatundja ÜL väiteid, et lauda oli kahjustatud kasutamise ning puhastamise tagajärjel. Mööbli puhastamise fakti kinnitab ka tunnistaja VB ütlus. Eeltoodust tulenevalt on kostja mitmete tõenditega (sh ÜL arvamus, riiklikult tunnustatud ekspertide arvamus, tootja e-kirjad ja tunnistaja KK ütlused) tõendanud, et vaidlusalune kohvilaud anti hagejale üle ilma kahjustusteta. Kostja ei vastuta kohvilaual tekkinud laikude eest seetõttu, et tegemist ei saanud olla toote tootmise käigus tekkinud defektidega, vaid defektid olid põhjustatud

kasutamisest ja laua puhastamisest ebasobival viisil. Kahjustused tekkisid lauale ajal, mil selle kahjustumise riisiko oli hagejale üle läinud. Kuivõrd kostja ei vastuta tootel esinevate puuduste eest, puudus hagejal materiaalne eeldus ostu-müügi lepingust taganemiseks, sest kostja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud. Ainuüksi asjaolu, et kostja oli kohtumenetluse eelsel ajal valmis vahetama hagejale müüdud laua salongis oleva näidise vastu, ei anna alust lugeda kostjat lepingut oluliselt rikkunuks. Kuivõrd hageja ei ole kehtivalt ostu-müügilepingust taganenud, puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt kohvilaua eest tasutud 1350 euro väljamõistmist. Kuigi kohvilaud on menetluse käigus antud ekspertiisi teostamiseks kostja valdusesse, kuulub see endiselt hagejale. Hageja nõue 1350 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud, tuleb hageja kahju nõuded samuti jätta rahuldamata. Isegi juhul, kui kostja oleks lepingut rikkunud, ei ole hageja kahju hüvitamise nõudeid täielikus ulatuses põhjendanud ega tõendanud. VÕS § 128 lg-st 3 tuleneb, et hüvitamisele kuuluvad mõistlikud kulud, mis on seotud nõuete esitamise, hüvitise saamise või kahju kindlakstegemisega. IS arvamuse koostamise kulusid ei saa lugeda mõistlikeks, sest hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud IS pädevust arvamuse andmiseks. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludest tuleneva kahju nõude tõendamiseks esitas hageja õigusabi arved. Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ esitas hagejale 28.11.2013 arve summas 300 eurot selgitusega „materjalidega tutvumine“ ja 07.03.2014 arve summas 200 eurot selgitusega „pretensiooni koostamine ja esitamine“. Milliste materjalidega advokaadibüroo 2013 novembris tutvus, milliseid teenuseid ta hagejale täpselt osutas ja kuidas kujunes hind, arvest ei järeldu. 25.02.2015 eelistungil väitis hageja esindaja, et tutvus IS ekspertiisiaktiga, kuid see ei vasta tõele, sest IS ekspertiisiakt koostati alles 2014.a veebruaris. Seega ei saa hageja õigusabikulud vähemalt osaliselt olla vajalikud ja põhjendatud kulud, mis oleksid seotud kostja vastu nõude esitamisega või nõude kindlakstegemisega. Hageja esitatud arvest ja selle tasumise maksekorraldusest nähtub, et ta tasus 372 eurot RPS-Kuljetus OY-le kohvilaua transportimiseks Salost Tallinnasse. Samas tuleneb kostja esitatud e-kirjadest, et transpordiettevõte DSV pakkus laua Salost Tallinnasse toomist hinnaga 65 eurot (ilma käibemaksuta). Järelikult on hageja viidatud kulu ebamõistlikult suur ning hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et tal oli vaja laua transportimiseks usaldusväärset ettevõtet, kelleks sai olla ainult RPS-Kuljetus OY. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda ning kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 2048 eurot. Kostja õigusabikulude hüvitamise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja lepingulisel esindajal kulus hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kokku 5 tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostja vastuse sisu ja mahtu, on antud ajakulu põhjendatud. Kostja esindajal kulus 17.11.2014 eelistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks 2 tundi. Istung kestis 1 tunni ja 10 minutit, mistõttu on aeg istungil osalemiseks ja ettevalmistamiseks mõistlik ning põhjendatud. Samas ei näinud kohus menetlustoiminguna ette 01.12.2014 toimuvat laua ülevaatust. Seda, kas kostja esindaja laua ülevaatusel viibis, millist õigusabi ta seal kostjale osutas ning kui kaua ülevaatus kestis, kohtule esitatud tõendite pinnalt tuvastada ei ole võimalik. Seetõttu ei ole ajakulu 1 tundi mõistlik ega vajalik. Ajakulu 0,5 tundi 17.12.2014 menetlusdokumendi koostamiseks on põhjendatud. Esindajal kulus hagejale vastuse koostamiseks 1 tund. 15.01.2015 menetlusdokument on esitatud viiel lehel ning selle sisu arvestades on antud ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Ekspertiisi läbiviimisele 23.01.2015 kulus kostja esindajal 1 tund. Antud ajakulu ei ole mõistlik ega põhjendatud, kuna kohus ei näinud ekspertiisi määruses ette, et kostja esindaja peaks viibima ekspertide poolt teostatavate toimingute

juures. Samuti ei nähtu asjas kogutud tõenditest, millist õigusabi esindaja juuresviibimisega kostjale osutas. 02.02.2015 kulus kostjal täiendava vastuse koostamiseks 1 tund, mis on mõistlik ja põhjendatud ajakulu, arvestades kostja vastuse mahtu ja sisu. 25.02.2015 eelistung kestis 1 tund ja 06 minutit, mistõttu on põhjendatud ajakulu 1 tundi eelistungil osalemise eest. Kostja esindajal kulus 18.05.2015 istungil osalemiseks 2,5 tundi, mis on põhjendatud ajakulu, arvestades istungi kestvuse aega. Kohtukõne seisukohtade koostamiseks kulus esindajal 3 tundi. Tegemist ei ole ülepaisutatud ajakuluga, kuna teesid on kaheksal lehel ning selles ei ole kostja korranud varasemaid väiteid, vaid on esitanud õigusliku olukorra analüüsi koos asjas kogutud tõendite hinnanguga. Eeltoodust tulenevalt on kostja õigusabi põhjendatud 16 tunni ulatuses. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 110 eurot, mis arvestades asja keerukust, on mõistlik, on kostja põhjendatud õigusabikuludeks 1760 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks tasus kostja ekspertiisi teostamise kuluna kohtu deposiiti 288 eurot. Seega on kogumis kostja põhjendatud menetluskulud 2048 eurot. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja jääb maakohtus varem avaldatud seisukohtade juurde ja leiab, et müüdud kaup oli üleandmise ajal defektne. Kohtu seisukoht, et IS ei ole pädev hoolimata kohtule esitatud sertifikaadist, on täielikult põhjendamata ja arusaamatu. On ilmne, et sertifikaat väljastatakse isikule, kes evib vastavat pädevust ning mingi täiendav pädevuse kontroll ei ole vajalik. Ka riiklikult tunnustatud ekspertide puhul piirdutakse pädevuse andmisel vaid isikute eneste poolt esitatud dokumentide ja kinnitustega, mis ei muuda riiklikult tunnustatud eksperte ekspert Semjonovist automaatselt pädevamateks. Arvestades, et eksperdid olid oma arvamustes diametraalselt erinevatel seisukohtadel, oleks kohus pidanud määrama sõltumatu ekspertiisi. Lisaks vaidles hageja LS eksperdiks määramisele vastu, kuna tegemist oli kostja valitud eksperdiga, kes sisuliselt tegi kostjale eksperdi-arvamuse tellimustööna. Hageja juhtis ka kohtu tähelepanu asjaolule, et ekspertiis viidi läbi puudulikult ning kostja ütlustele tuginedes, mistõttu on ka eksperdi järeldused väärad. Kohus jättis hageja vastuväited ja taotlused rahuldamata. Uue ekspertiisi raames oleks saanud kõigile küsimustele ühesed ja objektiivsed vastused. Kohus jättis täiesti põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse üle kuulata RL, märkides vaid lakooniliselt, et ta annaks ütlusi asjaolude kohta, mis ei ole vaidlusalused. Samal istungil rahuldas kohus kostja taotluse tunnistajana üle kuulata KK, kes ei ole kunagi hagejaga tehinguid teinud, kuid jättis rahuldamata taotluse tunnistajana üle kuulata ML, kes vahetult hagejaga suhtles. Seega ei kogunud ega uurinud kohus kõiki asjas olulisi tõendeid. Kogu menetluse jooksul ei selgitanud kohus kordagi, et hagi rahuldamata jätmine on reaalne. Seega rikkus kohus selgitamiskohustust, jättes hageja ilma võimalusest oma õigusi igakülgselt kaitsta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega kohtuotsuse üllatuslikkusest. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel ega muus osas menetlusõiguse norme, mis oleks võinud tuua kaasa

ebaõige kohtulahendi. Maakohus määratles vaidlusalused asjaolud õigesti. Antud juhul oli vaidluse all eelkõige asjaolu, kas kostja on lepingut rikkunud, millest tulenevalt oli hagejal õigus lepingust taganeda ja nõuda kauba eest tasutud raha tagasi ning sellega seotud kahju hüvitamist (ekspertiisi-, transpordi- ja õigusabikude hüvitamist). Kuigi kohus tuvastas, et hageja teatas kostjale müüdud asjal ilmnenud puudustest õigeaegselt, leidis ta, et lepingust tagamiseks puudus hagejal materiaalõiguslik alus. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtumenetluse eelselt oli kostja valmis lauda vahetama, kuid ta ei nõustunud tasuma laua Soomest Eestisse toomise kulu. VÕS § 222 lg 1 kohaselt võib müüja parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduse korral peab müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija tõendama üksnes puuduse olemasolu ja selle ilmnemise ajahetke. Müüja peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tõttu. Seega peab müüja juhul, kui tarbija teda puudusest õigeaegselt teavitab, tõendama, et puudus ei saanud müüdud esemel olemas olla hetkel, mil ese ostjale üle anti. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai väidetavast puudusest teada augustis 2013, kuid ei korraldanud seejärel laua transportimist Eestisse kostjale üleandmiseks, vaid tegi seda alles kohtumenetluse kestel. Seetõttu tuleb nõustuda kostjaga, et tal puudus võimalus kaup üle vaadata ja vajadusel see asendada. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et müüdud asjal esinevad puudused ei ole tootmisdefektid. Maakohtu poolt määratud ekspertiisi käigus antud arvamuse kohaselt on tegemist mehaaniliste defektidega, mis eelduslikult on tekkinud laua kasutamisel, tõenäoliselt laua puhastamisel abrasiivse vahendiga. Kuna hageja ei võimaldanud kostjal lauda kohe üle vaadata, ei ole hiljem tuvastatud puuduste täpset tekkepõhjust enam võimalik määrata. Maakohtul ei olnud alust lähtuda üksnes hageja esitatud tõendist - eriteadmistega isiku arvamusest -, sest kostja samaväärne tõend kinnitas vastupidist. Seetõttu oli maakohtul igati mõistlik küsida eksperdi arvamust ja määrata eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks TsMS § 293 alusel ekspertiis. Sel põhjusel ei oma määravat tähtsust ka arutlus selle üle, kas hageja kasutatud eriteadmistega isik oli pädev mööblieseme defekte tuvastama või mitte. Samas tuleb nõustuda maakohtuga, et hageja esitatud sertifikaadist ei olnud võimalik järeldada kõnealuse isiku teoreetilisi teadmisi ega praktilisi oskusi. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, nagu oleks kohus pidanud tõenditest tegema teistsuguse järelduse. TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Seadusest tulenevalt ei ole ühelgi tõendil reeglina kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2), mistõttu tuleb kohtul kõiki tõendeid võrdselt analüüsida. Maakohtu järelduse kujunemine on praegusel juhul jälgitav ning otsus piisavalt põhjendatud. Tsiviilasjas esitatud tõendid ei võimalda teha vastupidist otsustust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). USA Toys OÜ esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud maakohtu otsusega tutvumisele 1 tund; apellatsioonkaebusega tutvumisele 1 tund, kliendiga vestlusele 0,5 tundi, vastuse koostamisele 4 tundi ja viimase sõna koostamisele 1 tund tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu, saab nimetatud kulu pidada põhjendatuks ning see oli vajalik kostja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Kostja esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja õigusabikulu

apellatsioonimenetluses hüvitamisele TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel kokku 7,5 tunni ulatuses, mis rahalises väljenduses on 825 eurot (ilma käibemaksuta). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.