lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-121882/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 31.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-121882/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 444 lg 1, 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsÜS § 86 lg 1, 4Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-121882

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-121882

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu võla nõudes

Hagihind

217 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX) hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, e-post: [email protected]); kostja XXXX(isikukood XXXX, XXXX, e-post: XXXX)

Asja läbivaatamise kord

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista XXXX hageja XXXX kasuks välja põhinõue 50 eurot ja 10. veebruari 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3 eurot 58 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 22 euro, viivise 46 euro 42 sendi, kahjuhüvitise 45 euro ja leppetrahvi 50 euro osas.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 158Leppetrahvi mõiste
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Menetluskulud jätta 75% ulatuses hageja XXXX ja 25% ulatuses kostja XXXX kanda.
5.Mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks välja menetluskulu kokku 53 eurot 75 senti. XXXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (53 eurot 75 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

2-15-121882 avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused

1.XXXX esitas 14. oktoobril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 174 euro saamiseks. Kohus tegi 22. oktoobril 2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 4. jaanuari 2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. XXXX esitas 10. veebruaril 2016 hagi XXXX vastu põhinõude 50 euro, intressi 22 euro, viivise 50 euro, kahjuhüvitise 45 euro ning leppetrahvi 50 euro nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 2. märtsi 2016 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXXXOÜ laenulepingu nr XXXX, mille alusel väljastati kostjale 20. veebruaril 2015 laen summas 50 eurot. Krediit kuulus tagastamisele intressiga 22 eurot 30 päeva jooksul, s.o (laenulepingu arve nr 59997 kohaselt) hiljemalt
22.märtsil 2015. Kostja jättis laenu koos intressiga terves osas hagejale tähtajaks tagastamata. XXXXOÜ loovutas nõude hagejale. Hageja saatis kostjale võlanõudekirju ning taotleb vastavalt üldtingimuste punktile 12.5, samuti VÕS § 113 lg-le 5, § 115 lg-le 1 ja § 128 lg-le 3 võla sissenõudmise kulu 45 euro väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist 10. veebruari 2016 seisuga lepingus kokku lepitud määras 0,75% päevas kokku 324 päeva eest 121 eurot 50 senti, kuid nõuab kostjalt viivist vaid põhivõlgnevuse ulatuses ehk 50 eurot. Hageja nõuab üldtingimuste punkti 6.2 alusel kostjalt leppetrahvi 50 euro väljamõistmist, kuna kostja on jätnud täitmata teavitamiskohustuse. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

2-15-121882

4.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1, viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1, leppetrahvi aluseks saab olla VÕS § 158 ning kahjunõude hüvitamise nõude alused on sätestatud VÕS 7. peatükis.
6.Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust, et kostja ja XXXXOÜ vahel sõlmiti kostja laenutaotluse alusel laenuleping nr XXXX, mille alusel sai kostja krediiti 50 eurot (tl 47). Krediit kanti kostja arvelduskontole 20. veebruaril 2015 (tl 23). Krediit tuli tagastada koos intressiga 22 eurot 30 päeva jooksul, hiljemalt 22. märtsiks 2015. Laenulepingu kohaselt oli intressimääraks aastas 528%. Laenulepingu üldtingimuste punktis 6.2 lepiti kokku leppetrahvis teavitamisnõude täitmata jätmisel ja punkti 12.5 kohaselt kohustub laenusaaja hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kõik mõistlikud kulud vastavalt hinnakirjale, summade vahemik 10–45 eurot. Kostja hagejale laenu tagasi maksnud ei ole.
7.Viivisenõude alusena märgib hageja VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste punkti 5.2. Kohus märgib, et nimetatud üldtingimuste punktis on siiski täpsustatud maksete tasumise korda, mitte viivisemäära.
8.Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 (lepingu sõlmimise hetkel kehtinud redaktsioonis) tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 (samuti lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast

2-15-121882 sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

10.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
11.Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 50 eurot 30 päevaks, intress 22 eurot) krediidi kulukuse määr 8339,39% aastas (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, tl 49). Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2015. aasta veebruaris 24.15% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (8339,39%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (24.15%) enam kui 345 korda.
12.Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
13.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpoolviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
14.Laenu tagastamise tähtaeg oli 22. märts 2015. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 20. veebruar 2015–22. märts 2015 0,05% aastas. Kostjal tuli saadud laenult 50 eurot 30 päeva eest tasuda intressi kokku 0,002 senti, ümardatult 0 senti. Intressinõue tuleb seega jätta täies ulatuses rahuldamata.
15.VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 50 eurot ajavahemikus 22. märtsist 2015–10. veebruarini 2016 kokku 325 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on

2-15-121882 laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 22. märtsist 2015 kuni 10. veebruarini 2016 kokku 3 eurot 58 senti.

16.Hageja on nõudnud ka kostjalt kahjuhüvitise (võlgnevuse sissenõudmiskulud, kostjale saadetud võlanõudekirjad) hüvitamist ja leppetrahvi väljamõistmist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. VÕS § 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku lepitud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu eelpool esitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud. Seetõttu jätab kohus hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.
17.Kuivõrd kostja ei ole hagejale lepingust tulenevalt ühtegi makset teinud, tuleb eelnevast tulenevalt hagi rahuldada põhinõude 50 euro ja 10. veebruari 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3 euro 58 sendi osas. Intressi 22 euro, viivise 46 euro 42 sendi, leppetrahvi 50 euro ja kahjuhüvitise (sissenõudekulud) 45 euro nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 25% ulatuses kostja ja 75% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 140 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 53 eurot 75 senti.
20.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
21.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja