Tsiviilasi nr 2-22-9806
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2023, Võru kohtumaja
Tsiviilasi
J. T. i hagi K. T. i vastu ühisvara jagamiseks ning tahteavalduste andmise kohustamiseks
Hagihind
3500 eurot ja 3500 eurot Hageja J. T. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja M. P. (e-post XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja K. T. (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX), lepinguline esindaja G.-J. A. (e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
6. veebruar 2023
Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
avalduse koos lisadega kostjale vastamiseks. Kostja vastusest nähtub, et kostja on nõus kinnistu J. T. i ainuomandisse jätmisega, kuid soovib ühisvara osa kaotuse eest suuremat hüvitist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ühisvara jagamise ja hüvitise suuruse osas. Seega tuleb hagi rahuldada.
TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi, lõpetades J. T. i ja K. T. i ühisomandi kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja jättes kinnistu J. T. i ainuomandisse. Kohustada K. T. it andma nõusolek ühisomandi lõpetamiseks selliselt, et registriossa nr XXX kantud kinnistu jääb J. T. i ainuomandisse. Samuti kohustada K. T. it andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast nr XXX K. T. i kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse J. T. . Kohtulahend asendab K. T. i tahteavaldused registriosa nr XXX teise jakku kantud ühisomaniku kande kustutamiseks ning J. T. i ainuomanikuna sissekandmiseks. Kohustada J. T. it tasuma K. T. ile ainuomandi saamise eest hüvitist, mis vastab enam saadud vara väärtusele, s.o summas 608,60 eurot. Kohus peab eset ühele kaasomanikule (või ühisomanikule) jättes ja hüvitamise kohustust talle pannes ka otsustama, kas hüvitis mõistetakse talt välja või nähakse see ette eseme omandamise eeldusena, st omandamiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitena VÕS § 110 lg 5 mõttes. Kolleegiumi arvates tuleks eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jättes temalt samal ajal hüvitis teise kasuks (täitedokumendina) välja mõista eelkõige siis, kui eseme omandamist
soovinud kaasomanik (ühisomanik) on ise nõudnud asja endale hüvitise väljamõistmise vastu või vähemasti nõustunud temalt raha väljamõistmisega (vt ka otsuse p-d 23 ja 25). Sel juhul tuleks hüvitise sissenõudmine siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata. (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26). Eeltoodust tulenevalt seob kohus kande tegemise hüvitise maksmisega. Hagejal on õigus nõuda kande tegemist pärast seda, kui ta on kostjale maksnud 608,60 eurot.
Hageja on esitanud taotluse edastada kohtuotsuse ärakiri kinnistusosakonnale. TsMS § 455 lg 2 kohaselt kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Kohtumenetluse erisätted ei näe ette, et kohus edastab otsuse registripidajale. Erandina saadab kohus hagi tagamise määruse registripidajale või muule isikule või asutusele täitmiseks. Kohus selgitab, et kohtuotsuse edastamine registripidajale ei vabasta hagejat kinnistusraamatusse kande tegemiseks kinnistamisavalduse esitamisest ja riigilõivu tasumisest. Seega jätab kohus hageja taotluse rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega – seega hagilise abieluasjaga –, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. Kuna asjas ei nähtu maakohtu arvates mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.