M. O.i, N. O.i ja J. K.i hagi V. O.i vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja I M. O. (isikukood xxx) Hageja II N. O. (isikukood xxx) Hageja III J. K. (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja Ax Mx (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Hagejate lepinguline esindaja jurist M. A. (NVV Õigusbüroo; e-post xxx) Kostja V. O. (isikukood xxx; reg.aadress xxx; e-post xxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista V. O.’ilt J. K.’i kasuks alates 25.10.2022 kuni J. K.’i täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 175,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Mõista V. O.’ilt N. O.’i kasuks alates 25.10.2022 kuni N. O.’i täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 175,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Mõista V. O.’ilt M. O.’i kasuks alates 25.10.2022 kuni M. O.’i täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 132,29 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lasterikka pere toetusest) – 50 eurot (50% lapsetoetusest), mida on vähendatud 15% võrra PKS § 101 lg 7 kohaselt), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Elatised tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Elatis tasuda A. M. arvelduskontole nr xxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Mõista V. O.’ilt välja hagejate kasuks menetluskulud summas 420 eurot (sh km), mis koosnevad õigusabikuludest. V. O. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 420 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 420 eurot.
8.Menetluskulude hüvitis tuleb V. O.il kanda NVV Õigusbüroo arveldusarvele Swedbank xxx.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2(5)
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.M. O.i, N. O.i ja J. K.i lepinguline esindaja jurist M. A. esitas 08. detsembril 2022 hagiavalduse V. O.i vastu lastele elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summades, s.o 132,29 eurot kuus, 175,64 eurot kuus ja 175,64 eurot kuus, kokku elatis 483,57 eurot.
2.Kohus märgib, et hagejad M. O., N. O. ja J. K. esitasid 25. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 480 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 26. oktoobril 2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik V. O. esitas vastuväite. Seetõttu Pärnu Maakohus lõpetas 16. novembri 2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hagejate elatise nõude V. O.i vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hagiavalduse kohaselt hagejad N. O., M. O. ja J. K. elavad oma emaga. Kostja on lahuselav vanem ja lastega üldse ei kohtu ning nende elus ei osale. Hagejad ei tea, kus kostja reaalselt elab, millega tegeleb ning miks kostja oma ülalpidamiskohustust ei täida. Laste isa lahkus pere juures maist 2022, kuid septembris 2022 tuli laste isa lapsi vaatama ning kasutas vägivalda laste ema vastu laste juuresolekul. Lastevanemate abielu lahutati xx. xxx xxx otsusega tsiviilasjas nr xxx. Lastele elatist pole isa tasunud alates pere juurest ära kolimisest. Laste isal on lähenemiskeeld laste emale 3 aastaks, mis määrati kriminaalmenetluse raames septembris 2022. 05. detsembril 2022 helistas laste isa emale, et last sünnipäeva puhul õnnitleda, millega aga rikkus lähenemiskeeldu, kuigi ta teab, et tal on katseaeg. Lisaks on laste isa on ähvardanud, et võtab emalt lapsed ära ja läheb hooldusõiguse küsimustes kohtusse, kui ema julgeb lastele elatist küsida. Laste ema on nüüdseks otsustanud, et ta peab esmalt lähtuma laste huvidest ja küsima lastele elatist hoolimata laste isa ähvardustest. Eestis on pidevalt elu kallinenud ning üksinda laste 100% ulatuses ülalpidamine ei ole kerge ega ka laste huvides. Hagis on välja toodud, et kõige noorem laps M. O. on xxxa ja käib xxx lasteaias xxx, tema igakuine kulu 525 eurot. Keskmine laps N. O. on xxxa ja käib xxx lasteaias xxx, tema igakuine kulu 540 eurot. Kõige vanem laps J. K. on xxxa ja õpib xxx koolis xxx klassis, tema igakuine kulu 533 eurot kuus. Laste ema töötab OÜ X xxx ja saab miinimumpalka (neto xxx eurot), lisaks saab lapse ema paljulapselise pere toetust ja lastetoetusi kokku summas xxx eurot. Laste ema on ka töövõimetu ning saab hüvitist summas xxx eurot kuus. Laste emal puudub muu vara. Kõik sissetulekud, sh oma puude toetuse kulutab laste ema lastele ja endale reaalselt midagi ei jää. Laste isa sissetulekute kohta puudub laste emal info. Hagejad nõuavad elatist miinimum määras vastavalt Justiitsiministeeriumi elatise kalkulaatorile. Seega taotlevad hagejad mõista V. O.’ilt välja igakuine elatis lastele järgmiselt: M. O.’i kasuks alates 25.10.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o xxx) summas 132,29 eurot; N. O.’i kasuks alates 25.10.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o xxx) summas 3(5)
175,64 eurot ja J. K.’i kasuks alates 25.10.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o xxx) summas 175,64 eurot.
4.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09. detsembri 2022 määrusega ning edastas hagimaterjalid kostjale e-post aadressile xxx, kui ka kostja elukoha aadressile: xxx. Menetlusse võtmise määruse koos hagi ja selle lisadega sai kostja isiklikult kätte 09. detsembril 2022, AET (KÄPO) kaudu. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, milleks oli seega hiljemalt 23. detsember 2022. Kostja kohtule vastust ega muid menetlusdokumente ei esitanud.
5.Hagejad esitasid 17. jaanuaril 2023 ka oma menetluskulude nimekirja, mis edastati kostjale arvamuse andmiseks 18. jaanuaril 2023. Kostja on dokumendid kätte saanud KÄPO vahendusel
21.jaanuaril 2023. Kostjale anti tähtaeg 7 päeva vastuväidete esitamiseks, s.o vastus tuli esitada hiljemalt
30.jaanuaril 2023. Kostja kohtule vastust ei esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagejad on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
7.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
9.Hagis on selgitatud, et laste ema on pöördunud professionaalse õigusnõustaja poole, kuna ta ise ei valda eesti keelt ning tal puuduvad ka õigusalased teadmised elatise asjas alaealiste laste esindamiseks. Seega taotleb hageja TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
11.Hagejad selgitavad, et kostja vastutab samuti ka hageja kantud menetluskulude eest, kuivõrd kohtusse tulek on selgelt täielikult põhjendatud. Kostja ei anna oma lastele üldse ülalpidamist, kahjustades sellega lapsi ja laste seaduslikku esindajat, kes peavad kandma oma tavapäraste kulude kõrvalt ka finantsiliselt koormavaid menetluskulusid, mis ei oleks vajalikud, kui kostja oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täidaks. Hagejad on kandnud menetluskulusid kokku summas 420 eurot (koos km), mis moodustub kuludest lepingulisele esindajale, mis seisnes 07.12.2022 teostatud toimingutes: õiguslikus analüüsis, tõendite analüüsis ja hagiavalduse koostamises, kokku 6 tundi. Õigusteenuse 4(5)
tunnihinnaks on olnud NVV Õigusbüroos haavatavas olukorras olevatele isikutele soodushind 70 eurot, mis on Riigikohtu praktika järgi põhjendatud ega ole ülemäärane. Hagejad kinnitavad, et nad pole käibemaksukohustuslased.
12.Kohtu hinnangul on esitatud esindajatasu mõistlik, põhistatud ja vajalik kulu. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskuludena 420 eurot.
13.Hagejad taotlevad rakendada väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus rahuldab taotluse.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.