Kohtulahend

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli MM avaldus HR vastu kinnisasjale juurdepääsu määramiseks ja vastavasisulise märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus 29.10.2014, ringkonnakohus 30.04.2015 ja Riigikohus 29.07.2015 kohtumäärusega vastavas kohtuastmes kantud menetluskulud HR kanda, kohtumäärused jõustusid 29.07.2015. MM esitas 03.08.2015 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja avaldajalt väljamõistmiseks. MM palus avaldajalt välja mõista menetluskulu 10 838,67 eurot käibemaksuga, mis koosneb kohtuvälistest kuludest summas 9906 eurot ja kohtukuludest summas 932,67 eurot. NM esitas 19.08.2015 kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kogusummas 7485,60 eurot käibemaksuga. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramiseks avaldused osaliselt, mõistis HR-lt välja MM kasuks menetluskulud 5757,47 eurot käibemaksuga ja NM kasuks menetluskulud 3048 eurot käibemaksuga ning kohustas HR määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on vandeadvokaat Raul Taltsi tunnitasumäär 130 eurot, vandeadvokaat Martin Tamme tunnimäär 140 eurot ja vandeadvokaat Merli Paddari tunnimäär 100120 eurot käibemaksuta. Juhindudes Riigikohtu lahenditest ning arvestades lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust ning asjaolu, et tsiviilasi on keskmise keerukusega hagita asi, on põhjendatud esindajatasu tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuga. MM esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on 05. - 09.03.2012 õigusabitoimingud põhjendatud ja vajalikud 7 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 09.05.2012 HR poolt organiseeritud koosolekust/nõupidamisest osavõtmine XXXXXXXXX maaüksusel ei nähtu tsiviilasja toimikust ning sellele toimingule ei ole võimalik anda hinnangut, seega jäi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kõnealuses osas rahuldamata. 24.05. 02.07.2012 õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud 5 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Nõupidamine kliendiga advokaadibüroos 17.07.2012 on vajalik ja põhjendatud õigusabi 0,5 tunni ulatuses. 08.08.2012 nõupidamine kliendiga kliendi juures ja juurdepääsutee ülevaatamine ei ole toiming, mille õigusabikulu vastaspoolelt väljamõistmine on põhjendatud. 29.10.2012 paikvaatlus puhul on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,41 tunni ulatuses, arvestades paikvaatluse protokollist nähtuvat menetlustoimingu kestvust. HR 26.10.2012 taotluse

läbitöötamine ja sellele vastuse koostamine on põhjendatud ja vajalik 2,5 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. E-kiri ehitusekspert HK-le 23.11.2012 ja suhtlemine ehitusekspert HK-ga 05.11.12 ei nähtu asja toimikust ning sellele toimingule ei ole võimalik anda hinnangut, seega jäi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kõnealuses osas rahuldamata. 29.10.2012 vaatlusprotokolli parandamiseks ja täiendamiseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 05.03.2013 õigusabitoimingud on põhjendatud 2 tunni ulatuses, arvestades kliendiga konsulteerimise vajadust, kohtuistungi kestvust ja asjaolu, et esindaja oli tsiviilasja menetluses esitatuga kursis olnud selle kestel. 02.042013 õigusabitoiming on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Päringu koostamine Maaküte OÜ-le XXXXXXXXX kinnistu maaküttelahenduse osas arvamuse saamiseks 13.04.2013 on põhjendatud ja vajalik 0,16 tunni ulatuses, arvestades teostatud päringu sisu ja mahtu. 15.05.2013 taotluse koostamine täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 29.05.2013 õigustoiming on põhjendatud ja vajalik 0,33 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 16.09., 24.09. ja 08.11.2013 õigusabitoimingutega seotud kulu ei ole põhjendatud vastaspoolelt välja mõista, suhtlemist kolmandate isikutega ei saa kohus kontrollida, kohtul ei ole võimalik anda hinnangut õigusabi vajalikkuse ja põhjendatuse osas menetlustoimingutele, mis ei kajastu tsiviilasja materjalidest. Järelepärimise koostamine Kernu vallale XXXXXXXXX kinnistul asuva juurdepääsutee igaaastaste hooldus- ja korrashoiukulude osas 13.11.2013 on põhjendatud ja vajalik 0,16 tunni ulatuses, arvestades toimingu sisu ja mahtu. 27. - 29.11.2013 õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 6 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 07.01.2014 taotluse esitamiseks on põhjendatud ja vajalik 0,16 tundi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Esialgse õiguskaitse taotluse koostamine 13.01.2014 on põhjendatud ja vajalik 0,75 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 10.02.2014 õigustoimingud on põhjendatud ja vajalikud 2,33 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 24. - 26.09.2014 õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud 4 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Ettevalmistus ja esindus maakohtu 29.09.2014 istungil on põhjendatud ja vajalik 2,5 tunni ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja asjaolu, et esindaja oli tsiviilasja materjalidega kursis selle kestel. 19.12.2014 õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud 3,16 tunni ulatuses. 21. ja 22.04.2015 toimingud on põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas ringkonnakohus osaliselt. Ringkonnakohtu 22.04.2015 määruse läbitöötamise ja täitemenetluse algatamise avalduse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,33 tundi. 25.05.2015 õigusabitoimingud ei nähtu toimiku materjalidest, seega jäi nimetatud osas menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Lisaks kuulus HR-lt väljamõistmisele MM poolt avalduse kohtusse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot, esialgse õiguskaitse taotluselt 14.03.2012 tasutud riigilõivu 28,76 eurot, esialgse õiguskaitse taotluselt 22.04.2015 tasutud riigilõivu 50 eurot ja tõendi hankimise [HK (Ehitusekspertiisibüroo OÜ) hinnangu XXXXXXXXX kinnistule kavandatud maasoojuskütte kontuuri ja drenaaži rajamisest (töö nr 013-081E)] kulu 540 eurot. RTS Infraehitus OÜ Tuuliku AÜ 26 tee lahenduse väljatöötamise, mahtude arvestuse, hinnapakkumise koostamise kulu 250 eurot jäi välja mõistmata, kuna tegemist ei ole mõistliku ja vajaliku kuluga. Eeltoodud põhjendustel mõistis kohus HR-lt välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku 5757,47 eurot, s.o õigusabi 42,29 tunni ulatuses x 120 = 5074,80 eurot käibemaksuga + riigilõiv 142,67 eurot + muud kulud 540 eurot. Kohus jättis rahuldamata MM menetluskulude nõude 5081,20 euro ulatuses (õigusabikulu 4831,20 eurot + asja läbivaatamise kulu 250 eurot).

NM esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on arve nr 131110 alusel 11.04.2013 - 02.05.2013 õigustoimingud põhjendatud ja vajalikud 5,5 tunni ulatuses, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning lepingulisel esindajal oli vaja tutvuda tsiviilasja materjalidega ja konsulteerida kliendiga;16., 24. ja 30.05.2013 dokumentidega tutvumine on põhjendatud ja vajalik kokku 0,3 tunni ulatuses; 24.05.2013 suhtlemine kohtuga ja dokumentidega tutvumine ei kajastu toimiku materjalides selles osas jäi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Arve nr 132145 alusel 09.10.2013 ja 12.11.2013 õigusabitoimingud, mille kohaselt tutvus lepinguline esindaja 04.10.2013 ja 11.11.2013 kohtumäärustega, on põhjendatud ja vajalikud kokku 0,2 tunni ulatuses, arvestades kohtumääruste sisu ja mahtu; 02.12.2013 menetlusdokumendi koostamine on põhjendatud ja vajalik 0,7 tunni ulatuses, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu; 06.12.2013 HR seisukohtade analüüs ja kliendiga suhtlemine on põhjendatud ja vajalik 0,5 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Arve nr 141600 alusel 16.01. 22.09.2014 õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 0,5 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, nimetatud perioodil ei nähtu toimikust NM poolt esitatud menetlusdokumente; 23. - 24.09.2014 õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 26.09.2014 menetlusdokumentidega tutvumine on põhjendatud ja vajalik 0,25 tunni ulatuses, arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et toimikust nähtuvalt ei esitanud NM tutvumise tulemusena ühtegi menetlusdokumenti; 28. - 29.09.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine on põhjendatud ja vajalik 2,5 tundi, arvestades kohtuistungi kestvust ja asjaolu, et esindajad olid protsessi kestel tsiviilasja materjalidega kursis. 30.09.2014 kohtuistungi protokolliga tutvumine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 tunni ulatuses. Arve nr 142152 alusel on 30.10. 03.12.2014 õigusabitoimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 0,75 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajadust. 13. - 19.12.2014 õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud 10,5 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 22.12.2014 õigusabi on põhjendatud ja vajalik 0,1 tunni ulatuses. Arve nr 151322 alusel on 29.12.2014 - 18.08.2015 õigusabitoimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 0,5 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajadust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Käesolevas asjas ei ole põhjendatud välja mõista kahe lepingulise esindaja õigusabikulusid, kuna asi oli keskmise keerukusega hagita asi. Eeltoodud põhjendustel mõistis kohus HR-lt välja NM kasuks menetluskulud 3048 eurot, s.o õigusabi 25,4 tunni ulatuses x 120 = 3048 eurot käibemaksuga. NM menetluskulude nõue jäi rahuldamata 4437,60 euro ulatuses (õigusabikulu). MM määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse ning uue määrusega mõista HR-lt täiendavalt välja menetluskulud 4579,40 eurot, millest õigusabikulu moodustavad 4329,40 eurot ja kohtukulu 250 eurot. 05.-09.03.2012 õigusabitoimingute eest jättis maakohus põhjendamatult välja mõistmata 2 tunni ulatuses õigusabikulu. 09.05.2012 HR poolt organiseeritud koosolekust/nõupidamisest osavõtmine XXXXXXXXX maaüksusel oli vajalik kompromissi leidmiseks. HR kutsus kokkusaamisele ka Nissi ja Kernu valla esindajad, s.h oli kohal Kernu valla vallavanem EK, samuti olid kohal osad piirinaabrid ja oli ka

Tuuliku aiandusühistu esimees. Kompromissini küll ei jõutud, kuid ei saa väita, et tegemist oleks olnud kasutu toiminguga. Seega on koosoleku faktiline aeg 1 tund käsitletav vajaliku ja põhjendatud ajakuluna. 24.05.-17.07.2012 õigusabitoimingud on põhjendatud vähemalt 8 tunni ulatuses. HR 11.04.2012 vastus oli kokku 8-l lehel ja koos vastusega esitati 7 lisa. MM 02.07.2012 seisukoht oli mahuliselt 6 lk ning koos seisukohaga esitati 8 lisa, mille esindaja oli ise kogunud. 08.08.2012 õigusabi on vajalik, kuna esindaja pidas oluliseks ise olukorraga tutvuda, et saada tervikpilt järjekordselt aset leidnud muudatustest (metallpost teel, killustiku ärakoorimine, tee kitsendamine piiretega jne). Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et õigusabi saab ja tuleb osutada üksnes advokaadi kontoris ning kohapeal asjaoludega tutvumine on alati kliendi enda riisikol selles mõttes, et vastavad kulud jäävad kindlasti kliendi enda kanda. Seetõttu tuleb toimingule kulunud 1 tundi pidada kohtuasjaga seotud toiminguks. 29.10.2012 paikvaatluse põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 2 tundi ja 40 minutit. Maakohus määras paikvaatluse algusajaks kell 12.00 ja menetlusosalised olid kohal alates sellest kellast, kuigi kohus hilines paikvaatlusele üle 1 tunni. HR 26.10.2012 EÕK muutmise taotluse läbitöötamisele ja sellele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik vähemalt 4 tundi. Maakohus ei arvestanud, et HR tugines taotluses sellele, et üle Hingu oja saaks rajada uue silla. See väide oli menetluses uus ja vajas seetõttu süvendatult läbitöötamist. Ilmselgelt ei saa pidada heaks tavaks õigusaktidesse süvenematult menetlusdokumentide koostamist. 05.03.2013 õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Maakohus arvestas küll istungi faktilist ajakulu ja nõupidamise ajakulu, kuid jättis täielikult arvestamata ettevalmistuse kulu. Istungiks kogunenud dokumentide maht oli võrdne ühe täiemahulise kohtutoimikuga ja on ebamõistlik eeldada, et esindaja suudaks selle mahu läbi töötada vähem kui 1 tunniga. 02.04.2013 taotluse sisu ja mahtu arvestades ei ole 1 tund ja 30 minutit sugugi ülemäärane. Samuti ei ole ülemäärane ajakulu 08.05.2013 Maaküte OÜ-le järelepärimisele, mis on üheleheküljeline A4formaadis e-kirja väljatrükk, kulunud 30 minutit. 16.05.2013 taotluse põhjendatud ajakulu on kindlasti vähemalt 1 tund, arvestades, et taotlusel on lisad, mis vajasid läbitöötamist. 29.05.2013 taotlus kohtutäitur Kairi Kummile on 1-lehekülje pikkuse sisuga ning sellele on lisatud tõendid mistõttu 1 tund ja 30 minutit ei ole sugugi ülemäärane ajakulu. 16.09.2013 ja 24.09.2013 õigusabitoimingud tuli teha seetõttu, et HR rikkus EÕK määrust. Ebaõiglane on, kui HR poolse õigusrikkumise tagajärg jäävad hüvitamata avaldaja menetluskulud, mille teke on otseses põhjuslikus seoses HR õigusvastase käitumisega. Kahe toimingu peale 1 tund on põhjendatud ajakulu1. 08.11.2013 õigusabitoimingu kulu tuleb hüvitada, sest menetlustoiminguks, mis tehti oli kohtule järelepärimise saatmine. Kohtule järelepärimiste saatmine menetluse seisu ja ajakava osas on asjakohane ja vajalik toiming ning kogu asjaajamisele (s.h kliendiga nõupidamine jne) kulunud 1 tund ei ole ülemäärane. MM päringule järgnes kohtu 11.11.2013 selgituskiri osapooltele.

27.-29.11.2013 õigusabikulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses. 2013 novembri lõpuks oli kohtumenetlus seisnud ca pool aastat. Seetõttu oli esindajal vaja läbi töötada kogu eelnev toimik koostamaks kohtu poolt küsitud vastust. 07.01.-10.02.2014 õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. 07.01.2014 taotluse põhjendused olid 1 lehel ning 40 minutit ei ole ülemäärane ajakulu. 13.01.2014 esialgse õiguskaitse taotlus kajastas endas uusi asjaolusid ning selle koostamine ei olnud võimalik 45 minutiga. 29.09.2014 ettevalmistus ja esindus maakohtu istungil on põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 tunni ulatuses. Väär on kohtu seisukoht, et kohtuistungi ajakulu on üksnes 2 tundi. Kohtukutsetes paluti kõigil menetlusosalistel ja nende esindajatel ilmuda kell 9:30. See, et kohus alustas istungit 30 minutit hiljem, ei tähenda, et menetlusosalised või nende esindajad oleks tohtinud hilineda.

Täiendavalt märgib ta, et TsMS § 336 lg 5 ning justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 203 lg-te 11 ja 2–5 ning § 241 lg 5 koostoimes tohib advokaat tsiviilkohtumenetluses kohtule esitada dokumente alates 01.04.2015 üksnes E-toimiku süsteemi vahendusel. TsMS § 336 lg 6 sätestab, et eelkirjeldatud põhimõtteid rikkuvat e-kirja teel edastatud menetlusdokumenti võib kohus menetleda üksnes juhul, kui e-kirja teel menetlusdokumendi edastamiseks on toodud välja mõjuv põhjus, mida avaldaja esindaja ei ole aga välja toonud. Seega tulnuks avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jätta menetlemata ja avaldajale tagastada. Maakohus ei võtnud seisukohta selle osas, et NM põhiliseks esindajaks kohtumenetluses oli Kaido Miitra, kes osales NM esindajana paikvaatlusel ning istungitel ning selles osas, et alates 03.05.2013 oli NM esindajatena M. Tamme ja M. Paddari kaasamine täiendavate esindajatena põhjendamatu ning ebavajalik. Käesolev asi ei olnud keerukas ning mitme esindaja menetluses osalemise vajaduse puudumist kinnitab ka fakt, et HR ja avaldajat esindas menetluses üks esindaja. Pealegi juurdepääsu ajaloolise kulgemise põhilise vastuväite esitas varasemas menetluses NM ning seda kordas paikvaatlusel ja 05.03.2013 istungil K. Miitra. Järelikult ei olnud täiendavate esindajate M. Tamme ja M. Paddari kaasamine vajalik. Ka ei ole maakohus arvestanud ühegi K. Miitra, M. Tamme ega M. Paddari vastuväitega. Järelikult ei olnud NM esindajate vastuväited asjakohased ega vajalikud. Maakohus oleks pidanud rakendama TsMS § 172 lg 8, 152 lg 3, Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg 3 ning Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ koostoimes tunnitasu alammäära 2,34 euro keskmist ehk viiekordset korrutist 11,7 eurot lepingulise esindaja kulude välja mõistmisel. Menetluskulude kindlaks määramisel ja välja mõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha hagi (või ka hagita menetluses avalduse) esitamisel. Seega tulnuks maakohtul mõistliku suurusena rakendada lepingulise esindaja tunnitasu 11,7 eurot. Vastused määruskaebustele Avaldaja ja NM paluvad jätta HR määruskaebus rahuldamata. HR palub jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu määrus tuleb HR-lt avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada ning uue määrusega suurendada HR-lt avaldaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid 250 euro võrra. MM määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, HR määruskaebus jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub avaldajaga, et kohtule esitatud RTS Infraehitus OÜ hinnapakkumise näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, mistõttu on selle saamiseks tehtud kulutused käsitletavad menetluskuludena. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on menetluskuludeks kohtukuludena asja läbivaatamise kulud, mille hulka kuulub ka dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kuna kohtud jätsid menetluskulud HR kanda, siis on avaldajal õigus nõuda ka nimetatud kulutuste hüvitamist (menetluskulude jaotamisel ei ole kohtud teinud otsustes mingeid erandeid). Hinnapakkumisele viitas otsuse põhjendavas osas ka maakohus. Seetõttu ei ole alust väita, et vastavat kulu summas 250 eurot ei tuleks avaldajale hüvitada. Ülejäänud osas ei anna avaldaja väited alust esimese astme kohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses loetletud tööde sisu ja nimetatud tööle väidetavalt kulunud aega ning avalduses esitatud tööde sisu ja ajakulu analüüsides

jõudnud järeldusele, et avaldaja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab lugeda 42,29 tundi. Vastavale järeldusele on kohus jõudnud iga avalduses nimetatud töö sisu ja sellele väidetavalt kulunud aega hinnates, seega on põhjendamatu määruskaebuses toodud väide, et kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Määrusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad avaldaja esindaja tööde kirjeldusel ja toimiku materjalil. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte nõustuda ja menetluskulusid välja mõista avaldaja taotletud ulatuses. Samuti ei ole õige avaldaja kaebuses sisalduv hinnang kohtupoolsele käsitlusele õigusabi tunnihinna suuruse osas. Maakohus on igati põhjendanud, miks ta leidis, et vajalikuks ja põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot (käibemaksuga). Kohus kohaldas nimetatud tunnitasu määra seetõttu, et sellist tunnitasu on vajaliku ja põhjendatuna käsitlenud oma praktikas ka Riigikohus. Lisaks arvestas kohus lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilise kogemusega ning asjaoluga, et tsiviilasi on keskmise keerukusega hagita asi. Madalama astme kohtu kaalutlusotsust saab ringkonnakohus muuta vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole kohus seda teinud. Põhjendamatu on ka avaldaja etteheide maakohtu menetluskulu arvutuskäigule. Maakohus leidis, et esindajatasu suuruseks on tunnihind 120 eurot (käibemaksuga) ning korrutas selle põhjendatud ja vajaliku ajakuluga, s.o 42,29 tunniga, saades matemaatiliselt korrektselt summaks 5074,80 eurot. Avaldaja leiab alusetult, et väljamõistetud summale lisandub täiendavalt käibemaks. Vastuseks HR määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et nimetatud isiku õigusi ei ole riivatud sellega, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaadati, kuigi avaldusest ei nähtu mõjuv põhjus, miks see esitati e-posti teel. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on see edastatud HR esindajale, toimikust nähtuvalt esitas HR avalduse kohta oma vastuväited, millega maakohus määruse tegemisel ka arvestas. Toimiku materjalist nähtub, et 03.05.2013 andis adv M. Tamme kohtule teada esindusõigusest ja NM-ga 29.04.2013 sõlmitud kliendilepingust (tl 115, II köide). Samuti nähtub toimikust, et 06.12.2013 palus adv M. Paddar end lisada e-toimikusse NM esindajana. Lisaks nähtub toimikust, et NM nimel on menetlusdokumente allkirjastanud lepingulised esindajad, kes on ka võtnud osa kohtuistungitest. Seega on tõendatud, et kulu näol, mille hüvitamist HR-lt nõuti, on tegemist NM kulutusega lepingulistele esindajatele. See, et NM esindas menetluses K. Miitra, ei mõjuta õigust kasutada professionaalset õigusabi. Kulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel hindas kohus mitme lepingulise esindaja osalemise vajalikkust ning leidis, et põhjendatud on ühe professionaalset õigusabiteenust pakkuva esindaja osalemine ning vähendas selle võrra väljamõistetavat õigusabikulu. HR viide TsMS § 172 lg-le 8 ei ole asjakohane, kuna Riigikohtu praktikast lähtuvalt tuleb ka hagita menetlustes esindajakulu väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-31 ning lähtuda eelkõige kulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Eeltoodust tulenevalt ei muuda ringkonnakohus maakohtu seisukohta vajaliku ja põhjendatud õigusabi ulatuse osas. Menetlusosalisi esindanud lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutluspiire ületanud. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.