Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

perekond kasutavad XXX kinnistule ligipääsemiseks juurdepääsuteed, mis on jätkuks XXX üldmaale (katastriüksuse tunnus XXX) ning kulgeb läbi XXXomandireformi käigus tagastatud XXX maaüksuse. XXX kinnistul on nimetatud tee pikkuseks ca 50 m ning laiuseks ca 3 m. XXXon paigaldanud XXX maaüksust läbivale juurdepääsuteele takistused eravalduse siltide ja maasse löödud postide näol. Seega takistab XXXXXXning tema perekonna XXX kinnistule ligipääsu. Seejuures on XXXkuni käesoleva ajani korduvalt juurdepääsutee keskele püstitatud poste eemaldanud, kuid XXXon need vahetult pärast eemaldamist uuesti püsti pannud ehk XXXtahe on ilmselgelt suunatud sellele, et takistada XXXja tema perekonna juurdepääsu nende kodule ning tegemist ei ole tahtmatu või kogemata tehtud takistusega. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd tal puudub XXX maaüksusele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning ainus juurdepääsutee tema kinnistule kulgeb läbi XXXomandis oleva XXX kinnistu, siis on tal õigus nõuda juurdepääsu tagamist AÕS § 156 lg 1 alusel. Kõnealuse juurdepääsutee näol on tegemist teega, mis on jätkuks XXX üldmaale ning kulgeb läbi XXX maaüksuse. Antud juhul on XXXja tema perekonna poolt kasutatav XXX kinnistule ligipääsemiseks vajalik juurdepääsutee, mis kulgeb läbi XXX maaüksuse, tee TeeS § 2 lg 1 mõttes. Nimetatud teed mööda on võimalik liigelda nii igat liiki sõidukitega kui jalgsi. Avaldajale teadaolevalt on antud tee ehitatud ca 1982. aastal ehk ajal, millal ehitati AÜ XXX tegutsemiseks vajalikku avalikult kasutatavat teed. Koos nimetatud teega ehitati ka XXX kinnistule ligipääsemiseks juurdepääsutee teelõik, mis kulgeb läbi XXX maaüksuse, koos sealt läbi voolava oja silla truubiga. Tee on kantud ka 1984.a koostatud kaardile. Nimetatud kaardilt nähtub selgelt läbi XXX maaüksuse kulgev teelõik koos sealt voolava oja silla truubiga. Kõnealuse tee valmimisel oli teetööde eestvedajaks AÜ XXX tollane ühistu esimees Hr Helina ning teetööde teostajateks XXX maaüksuse elanikud. XXXon XXX kinnistu omanikuks saanud alles 02. märtsil 2007.a, seega oli antud tee valminud juba enne XXX kinnistu XXXomandisse minekut. Avaldaja on seisukohal, et antud juhul on XXXhuvi XXX maaüksusele juurdepääsu õiguse vastu ilmselgelt ülekaalus, võrreldes XXXjuurdepääsuõigusest tuleneva kitsendusega. Olukorras, kus Meigo Mäesalul puudub võimalus kasutada XXX kinnistule ligipääsemiseks juurdepääsuteed, mis kulgeb läbi XXX maaüksuse, puudub viimasel igasugune võimalus oma kinnisasjale ligi pääseda ning seda sihtotstarbeliselt kasutada. Taoline piirang on põhjendamatu ning XXXebamõistlikul koormav. Samas ei oleks XXXõigused XXXXXX maaüksust läbiva XXX maaüksusele juurdepääsuõiguse andmisel kuidagi ülemääraselt kitsendatud. XXXpeaks üksnes taluma avaldaja poolt juba aastakümneid eksisteerinud tee kasutamist. Eeltoodu ei takista XXXXXX kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ega ka kõnealuse tee kasutamist. Samuti ei vähene kitsenduse tagajärjel XXXkinnistu väärtus. Puutuvalt juurdepääsutee kasutamise eest tasu maksmisesse on avaldaja seisukohal, et kuivõrd antud teelõiku kasutab esmajoones Meigo Mäesalu, siis on igati põhjendatud tee korrashoiu ja hooldamise kohustuse panemine ning eeltooduga seonduvate kulutuste tegemine avaldajale. Käesoleva ajani on XXXjuurdepääsuteed hooldanud ja parandanud. Tee korrashoiuks vajalike tööde all peab XXXsilmas lumekoristust, tee hööveldamist, muru niitmist, võsa piiramist jne. Samuti on XXXpaar aastat tagasi ise teostanud tee remondi ning praegusel ajal on see piisavalt tugeva kattega, et suudab kanda ka suuri veokeid. XXXkinnitab, et on senini lähtunud ning lähtub ka edaspidi juurdepääsutee hooldamisel ning korrashoiul TeeS § 25 lg-s 4 ning TeeS § 30 lg-s 1 sätestatust. Avaldaja on seisukohal, et olukorras, kus viimane teostab tee korrashoiu ja hoolduse ning tasub sellega seonduvad kulutused, ei ole põhjendatud määrata tee kasutamise eest eraldiseisvat juurdepääsu tasu. XXXon kohustatud andma nõusoleku XXX maaüksuse juurdepääsuõiguse osas

vastavasisulise märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse Avaldaja palub määrata XXXkuuluvale XXX kinnistule (registriosas nr XXX) asukohaga XXX küla, XXXvald, Harjumaa juurdepääs avalikuks teeks olevalt XXX üldmaalt (katastritunnus XXX) üle XXX kuuluva XXX kinnistu kulgeva juurdepääsutee jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab XXX kinnistu kasutamisele maatulundusmaana. Juurdepääsuteeks on XXX külas, XXX vallas, Harjumaal asuvat XXX kinnistut (registriosa nr XXX) läbiva tee pikkusega ca 50 m ja laiusega ca 3 m alates XXX kinnistu ja XXX üldmaa katastriüksuse piirist kuni XXX kinnistu piirini vastavalt Maaameti kaardiserveri kaardil märgitud juurdepääsutee asukohale. XXX kinnistu igakordne omanik hooldab juurdepääsuteed pikkusega ca 50 m ja laiusega ca 3 m. Avaldaja palub tuvastada XXX kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse märkuse sissekandmiseks registriossa nr XXX juurdepääsu kohta üle kinnistu. Menetluskulud jätta XXX kanda. Puudutatud isiku XXX seisukoht Puudutatud isik XXX vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Puudutatud isiku XXX seisukoha kohaselt vajab ta ise avaldaja poolt taotletavat juurdepääsuteeks mõeldud kinnisasja osa enda kasutuseks. Nii XXX kinnistul kui selle kõrvalkinnistul asukohaga XXX , XXX küla, XXX vald, Harjumaa (reg. osa nr. XXX, katastritunnus XXX) (edaspidi „XXX kinnistu“), mis kuulub XXX, toimuvad pidevalt üleujutused. Igaaastaselt tõuseb vesi keldris kuni 35 cm, keldri sisustus mädaneb, kinnistul puud kuivavad, XXX kinnistu on iga väiksemagi saju korral suures osas veel all ja XXX kinnistuga külgnevas osas olev kuusehekk on vee all jne. Kinnistu omanik on tellinud kooskõlas XXX 30 kinnistu omanikuga vee ära juhtimiseks projekti (edaspidi „Projekt“) ning vajab selleks XXX kinnistu osa, mille osas taotleb XXX kinnistu omanik juurdepääsuteed. Nimelt liigvee ära juhtimiseks muud võimalust kui Projekti kohane lahendus ei ole, sest kuivenduskraavi ei saa rajada ülesmäge ning lisaks oleks mõeldamatu XXX kinnistul põlishaljastuse raiumine. Ühtlasi välistaks muu lahenduse ka XXX kinnistul asuva hoone renoveerimisega seotud maakütte paigaldamine. Hoone jaoks mõeldud maakütte paigaldamine on võimalik selliselt, et maaküttetorustik tuleks suunata XXX kinnistul asuvast hoonest kuni XXX 26 kinnistu piirini, sealt vasakule XXX oja alt läbi kinnisasja omanikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, XXX küla, XXX vald, Harjumaa (reg. osa nr. XXX, katastritunnus XXX) (edaspidi „XXX kinnistu“), kus hakkaks paiknema suurem osa maaküttetorustikust. Kirjeldatud torustiku peale mootorsõidukiga liiklemiseks tee rajamine on spetsialistide arvates lubamatu. Samas ei välistaks maaküttetorustik kitsa kuivenduskraavi XXX kinnistu piirile rajamist. Et mitte liialt koormata XXX 26 kinnistut, on kinnisasja omanik nõus kuivenduskraavi rajamisega XXX kinnistule tagamaks liigvee äravool lisaks XXX kinnistult ka XXX 30 kinnistult. Kuivenduskraavi rajamisest järgi jäävast materjalist saaks rajada ühtlasi teetammi XXX 26 kinnistule. XXX 26 kinnistule XXX kinnistu asemel XXX kinnistu kasuks juurdepääsu määramine riivaks ilmselgelt vähem XXX 26 kinnistu omaniku huve kui arvestada asjaolu, et XXX 26 kinnistu ei kasuta vastavat kinnisasja osa ning ajalooliselt on viidatud osa olnud tühermaa ja jääb XXX 26 kinnistu eluhoonetest tunduvalt kaugemale võrreldes XXX kinnistuga. Igati põhjendatud oleks XXX 26 kinnistule XXX kinnistu kasuks juurdepääsu määramine. Ebaõige on avaldaja väide, et kinnisasja omanik on XXX kinnistut ja sellel olevaid hooneid kasutanud alates kinnistamisest 2007.a. Kinnisasja omanik kasutab ja hoiab korras XXX kinnistul asuvaid hooneid alates 1971.a., mille on omakorda üle võtnud enda vanematelt, ning võib esitada vajadusel sellekohased tõendid. Vale on ka avaldaja väide, just kui viimane oleks hooldanud väidetavat teed.

Puudutatud isik XXX on palunud XXX kinnistule juurdepääsu määramise korral avaldajalt välja mõista järgmised summad: juurdepääsu aastase korrashoiukulu 1 615, 20 eurot, 937,94 eurot esialgse õiguskaitse määruse täitmise eest, 395 eurot XXX kinnistu väärtuse vähenemise eest ja alternatiivse maaküttelahenduse kasutamise hüvitamiseks 232 215,91 eurot. Puudutatud isiku XXX seisukoht Puudutatud isik XXX leiab, et juurdepääse XXX kuuluvale XXX kinnistule tuleb määrata üle XXX kinnistu. Puudutatud isiku XXX seisukoha kohaselt vastavalt Eesti Vabariigi Kinnistamisotsusele 19. jaanuaril 1999.a. on kinnistusraamatusse kantud elamumaa, XXX vald, XXX küla, XXX 26 pindalaga 4259 m2, omanikuks XXX(isikukood XXX) ilma igasuguste piirangute või kohustusteta. Enne erastamist koostati piiriprotokoll 14.mail 1997 a. millele piirinaabrina kirjutas alla ka Heino Rüütel. Eriarvamus XXXpiirimärkide kättenäitamisel ei olnud, mida tõestab ka tema allkiri. XXX on erastanud oma maa 02. märtsil 2007 a. XXX kinnistu katastriplaanil (katastriüksus XXX) on tee olemas. XXXoli teadlik, et erastas üldkasutatava tee, mida kasutas ka XXXläbipääsuteena. Oma maakütte ehitusprojekti pole XXX kooskõlastanud oma piirinaabritega, keda see otseselt puudutab. Samuti ei ole maakütte projekt saanud vallast ehitusluba, s.t kui XXXon maaküttetorustikku paigaldanud, siis on see toimunud ebaseaduslikult. Ta on ainuisikuliselt otsustanud, et olemasolev tee tuleb likvideerida ja uus tee tuleb rajada XXXmaa peale. Puudutatud isik XXXon erastanud oma maa selle plaaniga, et seda kasutada oma perega elamiseks ja puhkamiseks. See krundi osa, mille haljastus on veel pooleli on planeeritud viljapuude ja põõsaste jaoks, kuna mujal pole selleks vajalikku pinda. Maja ümbruses on looduslik kõrghaljastus, ilupuud, lilled, mõned peenrad ja muruplatsid. Vastavalt Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaülevaatele oli 2012.a. viimase poolsajandi sajuseim aasta. Sellest oligi tingitud ka XXX oja kõrge veetase. Tulevikus, kui tema pere soovib planeerida elamu kütmiseks XXXt on kõne all olev maa ainus koht kuhu saab XXXt rajada. Tee rajamine puudutatud isiku XXX kinnistule on täiesti ebamõistlik, sest see eeldab mitmeid pikaajalisi toiminguid ja rahalisi vahendeid mida puudutad isikul ei ole. Näiteks: 1. projekteerimistingimuste taotlemine kohalikust omavalitsusest(ca 2 kuud); 2. looduskaitse uuringute lähtetingimuste taotlemine seoses antud maaala paiknemisega XXX oja kaitsevööndis (ca 3kuud); 3. detailplaneeringu algatamise lähteandmete taotlemine (ca 1kuu); 4. keskkonnauuringute tellimine (mille teostamine on võimalik ainult soojal ajal, ca 1 aasta); 5. detailplaneeringu menetlemine (ca 2aastat); 6. teeprojekti koostamine (ca 8kuud);

kinnistule lähtub XXX valla XXX küla XXX kinnistult. XXX kinnistult XXXvallas asuvale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu rajamist ei pea XXXVallavalitsus realistlikuks. Ääsmäe–Haapsalu maanteeni on XXX kinnistult linnulennult 1,8 kilomeetrit ning XXX ringteeni 2,1 km. Tee rajamisel tuleks selle pikkuseks enamgi, sest teed ei ole tõenäoliselt võimalik rajada täiesti sirgena. Tee täpne asukoht sõltuks looduslikest tingimustest, maakorralduslikust võimalikkusest ja kokkulepetest isikutega, kelle kinnisasju tee läbima hakkaks. Olukorras, kus juurdepääsutee on olemas, oleksid kulutused uue tee rajamiseks XXX kinnistult Ääsmäe–Haapsalu maanteeni või XXX ringteeni kindlasti ebamõistlikud. XXXvald ei näe võimalust sellise tee rajamiseks rahaliselt ega muud abi anda. XXXVallavalitsus leiab, et juurdepääs XXX kinnistule peaks ka edaspidi lähtuma XXX vallast. Praegusest erineva juurdepääsutee rajamisel üle XXX oja tuleb arvestada XXX oja ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseadusest (LKS) tulenevate piirangutega. Uue eratee rajamine eeldab ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40 kohaselt. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Selleks peab kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Sellise detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine on XXXvalla ehitusmääruse kohaselt vallavolikogu pädevuses. Vallavalitsus ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas vallavolikogu üldse peab vastava planeeringu algatamist ja vastuvõtmist ning ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist vajalikuks. Teadmata on ka see, kas Keskkonnaamet on valmis selleks nõusolekut andma. LKS § 40 lõike 5 kohaselt hindab Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule. On täiesti selge, et XXX oja ehituskeeluvööndi vähendamine uue juurdepääsutee rajamiseks XXX kinnistule on töömahukas ja aeganõudev protsess, mille tulemus ei ole garanteeritud. Seetõttu toetab XXXVallavalitsus XXXavaldust määrata XXX kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle XXX kinnistu, kasutades selleks väljakujunenud juurdepääsuteed, sh truupi. Puudutatud isiku XXX Vallavalitsuse seisukoht Puudutatud isiku XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt XXXkuulub XXX kinnistu, millele avaldaja juurdepääsuõigust taotleb, asub XXXvallas XXX külas. XXX kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele ületab XXXXXX valla XXX külas kuuluvat XXX kinnistut. Kinnistute vahele jääb XXX oja, mis on ühtlasi XXX ja XXXvaldade vaheliseks piiriks. XXX Vallavalitsus ei nõustu XXXväitega, et XXX kinnistul ei ole üldse mingit teed, ja et tegemist on üksnes „sisse trambitud mudarööbastega“. Avaldaja poolt esitatud andmed selle kohta, et tee ja truup on rajatud ca 1982. a, võivad olla tõesed. Igal juhul nähtub tee ja truubi olemasolu 1985. a koostatud Aianduskooperatiivi „XXX“ (edaspidi XXX) hoonestusprojektilt. Tee (edaspidi XXX tee) on kantud ka XXXXXX maa tagastamise menetluse käigus 2005. a koostatud katastriüksuse plaanile. Liiklusseaduse § 2 punkti 81 kohaselt jagunevad teed olenevalt pealiskihist kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. XXX Vallavalitsus ei soovi anda hinnangut, kas XXX tee liigitub eeltoodud määratluse järgi kruusateeks või pinnasteeks. Igal juhul on tegemist teega, mis on teeks rajatud ja seda on ka kruusa või killustikuga täidetud. Eeltoodust tuleneb, et XXX teed tuleb ka sel juhul teena käsitada, kui tegemist on pinnasteega. Ka XXX Vallavalitsuse hinnangul saab XXX teed mööda liikuda igat liiki mootorsõidukiga. XXX tee on eratee, mida ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. XXX hoonestusprojektilt nähtuvat sirget teed üle XXX oja tänase XXX kinnistuni läbi

XXX AÜ 26 kinnistu ei ole kunagi välja ehitatud ja seda teed ei ole tänaseks olemas. Praegusest erineva juurdepääsutee rajamisel üle XXX oja tuleb arvestada XXX oja ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseadusest (LKS) tulenevate piirangutega. Uue eratee rajamine eeldab ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40 kohaselt. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Selleks peab kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Sellise detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine on XXX valla ehitusmääruse kohaselt vallavolikogu pädevuses. Kas XXX Vallavolikogu võib pidada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamist ja vastuvõtmist ning ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist vajalikuks, seda vallavalitsus ei tea. Teadmata on ka see, kas Keskkonnaamet nõustuks antud juhul ehituskeeluvööndi vähendamisega või mitte. LKS § 40 lg 5 kohaselt hindab Keskkonnaamet nõusoleku andmisel ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule. 1985. a koostatud XXX hoonestusprojekti ei ole XXX Vallavolikogu küll kehtetuks tunnistanud, kuid tegemist ei ole detailplaneeringuga LKS tähenduses, mis võimaldaks ehituskeeluvööndisse uusi rajatisi ehitada või asuda seisukohale, et sellega ongi juba ehituskeeluvööndit vähendatud. On selge, et planeerimismenetluse läbiviimine (eeldusel, et volikogu nõustub selle algatamisega) XXX oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja selleks ka Keskkonnaameti nõusoleku saamine on protsess, mille ajalist kestust ja ka tulemust ei ole võimalik prognoosida. Tuleb arvestada, et detailplaneeringu koostamine, sellega tõenäoliselt kaasnev keskkonnamõjude strateegiline hindamine, tee (sh truubi) projekteerimine ning ehitamine on seotud ka oluliste kulutustega. Jääb selgusetuks, kelle kanda kõik need kulutused peaksid jääma. Vallavalitsus ei näe, et XXX vallal oleks selleks rahalisi võimalusi. Vallavalitsus ei saa sellist varalist kohustust vallale ka võtta. XXX Vallavalitsuse hinnangul ei saa lugeda tõendatuks XXXväiteid selle kohta, et XXX tee takistab tal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist, ja et just XXX teealust kinnistu osa on ainuvõimalik kasutada vee ärajuhtimiseks ja maakütte paigaldamiseks. XXXon XXX Vallavalitsuse 03.07.2012. a korraldusega nr 307 antud ehitusluba Seimeauna kinnistul asuva üksikelamu (ehitisregistri kood XXX) rekonstrueerimiseks. Tulenevalt ehitusseaduse §-st 22 ei anna ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba õigust püstitada maaüksusele ehitist ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. XXXpuudub ehitusluba XXX kinnistul asuva üksikelamu teenindamiseks vajaliku rajatise – maakütte rajamiseks. Õigusliku aluseta püstitatavat rajatist ei ole õige kasutada argumendina käesolevas kohtuasjas. Maakütte paigaldamistööde tegemisest XXX kinnistul sai vallavalitsus teada kohtumaterjalidest. XXX kinnistul tehakse selle informatsiooni alusel ehitusjärelevalvet. Liigniiskuse vähendamiseks on vallavalitsus soovitanud asendada AÜ XXX tee alt läbiviidud truubitoru jämedama vastu, et suunata rohkem vett XXX AÜ 30 krundilt XXX AÜ 26 krundil asuvasse tiiki. XXX AÜ 26 krundi omanik on sellega ka nõustunud. Selle abinõu rakendamine, samuti XXX drenaaźisüsteemi korrapärane hooldamine võib parandada olukorda XXX kinnistul. XXX tee ei ole XXX Vallavalitsuse hinnangul kuivenduskraavi ainuvõimalikuks asukohaks. XXX tee on tänasel päeval olemas (oli olemas ka maareformi käigus maade eraomandisse andmise hetkeks) ja selle jätkuvat kasutamist avaldaja ja tema perekonna poolt tuleks aktsepteerida. Uue tee (ja truubi) ehitamine sisuliselt olemasoleva kõrvale ei ole möödapääsmatult vajalik. XXX Vallavalitsus toetab XXXavaldust määrata XXX kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle XXX kinnistu, kasutades selleks väljakujunenud

juurdepääsuteed. Puudutatud isiku Keskkonnaameti seisukoht XXX Vallavalitsus kui ka XXXVallavalitsus on kohtule teatanud, et vaidlusaluste kinnistute vahele jääb XXX oja, mis on ühtlasi XXX ja XXXvaldade vaheliseks piiriks ning praegusest erineva juurdepääsutee rajamisel üle XXX oja tuleb arvestada XXX oja ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseadusest (LKS) tulenevate piirangutega. Uue eratee rajamine eeldab ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40 kohaselt. Keskkonnaregistri andmetel on XXX oja (keskonnaregistrikood XXX) valgala pindala 54,7 km2. LKS § 38 lg 1 p 5 kohaselt on üle 25 km2 suuruse valgalaga ojal ehituskeeluvöönd 50 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 5 p 8 ja 10 kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale ja avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Seega sõltub ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus tee rajamiseks sellest, kas kavandatakse avalikult kasutatavat teed või mitte. Kui kavandatakse mitteavaliku tee rajamist on vajalik LKS § 40 lg 4 kohaselt taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. LKS § 40 lg 3 ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. LKS § 40 lg 4 kohaselt ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule, mille kohaselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Keskkonnaametile ei ole esitatud XXX kinnistule pääsu võimaldava uue tee asukohta. XXX kinnistu ise ja XXX kinnistule juurdepääsuks vajalikud XXX kinnistu või XXX AÜ 26 kinnistu ei paikne LKS § 14 lg 1 loetletud looduskaitseliste piirangutega aladel ning neil kinnistutel ei leidu keskkonnaregistri andmeil ka kaitstavaid liike ning kaitset vajavaid elupaigatüüpe ja koosluseid. Ehitustegevus üldiselt ja ka ehitustegevus ehituskeeluvööndis toob igal juhul kaasa mõningase mõju keskkonnale, mistõttu on selgelt eelistatud juba olemasoleva tee ja silla kasutamine, mitte lähipiirkonda uue tee ja silla rajamine. Kuni Keskkonnaametile ei ole esitatud vastuvõetud planeeringut (täna ei ole Keskkonnaametile esitatud isegi uue tee ligikaudset asukohta), ei ole võimalik anda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas Keskkonnaameti lõplikku seisukohta. Lõpliku otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendatuse osas saab Keskkonnaamet teha LKS § 40 sätestatud vastuvõetud planeeringu ja kohaliku omavalitsuse taotluse alusel. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 131 alusel menetleb kohus antud asja hagita asjana. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et avaldajale XXXkuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXX) asukohaga XXX küla, XXXvald, Harjumaa, pindalaga 5,89 ha, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa (I kd tlk 23). XXXkuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXX) asukohaga XXX küla, XXX vald, Harjumaa, pindalaga 17 914 m2, mille sihtotstarbeks on elamumaa (I kd tlk 24). XXXkuulub XXX 26 kinnistu (registriosa XXX) asukohaga XXX küla, XXX

vald, Harjumaa, pindalaga 4259 m2, mille sihtotstarbeks on elamumaa (I kd tlk 61). XXX kuulub XXX 30 kinnistu (registriosa nr XXX), XXX küla, XXX vald, Harjumaa, pindalaga 1424 m2, mille sihtotstarbeks on elamumaa (I kd tlk 62). Avaldaja on pöördunud kohtusse avaldusega avalikult teelt juurdepääsu nõudes. Avaldaja palub määrata XXXkuuluvale XXX kinnistule asukohaga XXX küla, XXXvald, Harjumaa juurdepääs avalikuks teeks olevalt XXX üldmaalt (katastritunnus XXX) üle XXXkuuluva XXX kinnistu kulgeva juurdepääsutee jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega ning kanda vastav märge kinnistusraamatusse. Juurdepääsunõude aluseks on AÕS § 156 lg 1. Vastavalt AÕS § 156 lg 1 omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Nimetatud sätte kohaselt on juurdepääsuta kinnisasja omanikul üldjuhul õigus nõuda juurdepääsu nii jalgsi kui autoga, sõltumata sellest, milleks kinnisasja kasutatakse. Juurdepääsu määramisel arvestab kohus juurdepääsu võimalikkust, võimalikke juurdepääsu kulusid, tavasid, kinnisasjade kasutusotstarvet ja muid asjaolusid. Seega avalikule teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (Riigikohtu 27. septembri 2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-05, p 16 ja 26. oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1406, p 25). Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohus peab sellistes olukordades langetama sisuliselt diskretsiooniotsuse, st. ta peab põhjalikult kaaluma mõlema poole huvisid ning veenduma, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas avaldaja kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avalikult kasutatav tee on vastavalt teeseaduse § 4 lg 1 riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikku teed võib kasutada igaüks tee seaduses ja teistes õigusaktide ja sätestatud piiranguteta. Vaidlust ei ole, et avaldajale kuuluvalt XXX kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Nimetatud asjaolu on kohtu poolt tuvastatud ka väljavõttega Maa-ameti kaardiserverist (I kd tlk 26 ) ja kohtu poolt läbi viidud vaatlusel (I kd tlk 154-161). Vaidlust ei ole selle üle, et avaldajale kuuluva XXX kinnistu lähim avalik tee on XXX üldmaal asuv tee (katastritunnus XXX ) Asja materjalidest nähtuvalt avaldaja palub määrata avaldajale kuuluvale XXX kinnistule asukohaga XXX küla, XXXvald, Harjumaa juurdepääs avalikuks teeks olevalt XXX üldmaalt üle XXXkuuluva XXX kinnistu. Seega tuleb kohtul käesolevas asjas hinnata, kas avaldajal on õigus nõuda juurdepääse avalikule teele AÕS § 156 lg 1 alusel avaldaja poolt soovitud kohas st. üle XXX kinnistu. Kohus osundab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-04, milles on väljendatud seisukoha, et lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb arvestada sedagi, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs avalikult teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Seega ei ole kohus seotud avaldaja taotlusega nimetatud juurdepääsutee võimalusega ning võib määrata ka muul viisil juurdepääsu tagamise avalikule teele. Juurdepääsu tee nõudjal ei ole üldjuhul õigust nõuda juurdepääsu kindlast kohast ja seda, et juurdepääsutee oleks kõige lühem tee avalikult kasutatava teeni. Riigikohtu otsuse nr 3-2-19

33-04 p 18 kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega saab juurdepääsuõigus maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele juurdepääs on kõige vähem koormavam. Juurdepääsuõiguse konkreetsemal määramisel tuleb arvesse võtta muuhulgas ajalooliselt väljakujunenud kohalikke huvisid, st. tuleb arvestada, kuidas toimisid varasemalt selles piirkonnas teeolud. Asjaolu, et ajalooliselt vähemalt viimased paarkümmend aastat on XXX kinnistule juurdepääs avalikult teelt olnud tagatud läbi XXX kinnistu on tõendatud Riisipere sovhoosi XXX küla majavalduse mõõdistamise dokumentatsiooniga. Kohtule esitatud 1978 koostatud Riisipere sovhoosi XXX küla majavalduse mõõdistamise joonisest nähtub, et juurdepääsutee on olnud samas kohas vähemalt alates 1978 ( II kd tlk 146-147). Avaldaja on kasutanud XXX maaüksust läbivat teed alates XXX kinnistu omanikuks saamisest. Kuni 2011 sügiseni ei teinud XXXantud tee kasutamiseks mingeid piiranguid, seega oli XXXnõus taluma tema maal asuvat teed. Kohus on 29. oktoobril 2012 toimunud vaatluse tuvastanud, et XXX kinnistule praegu kasutatav juurdepääs kulgeb üle XXX kinnistu. XXX kinnistu ja XXX kinnistu vahele jääb XXX oja. XXX kinnistult XXX kinnistule pääseb üle XXX oja peal asuva silla ( I kd tlk 154-161). XXXväidab, et XXX kinnistul ei paikne teed teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kohus märgib, et Riigikohus on 17.05.2010.a määruses nr 3-2-1-42-10 selgitanud, et AÕS § 156 lg 1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Liiklusseaduse § 21 punkti 81 kohaselt jagunevad teed olenevalt pealiskihist kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kruusatee on kruusast, kruus-või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa -või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Kuivõrd XXX maa tagastamise käigus 2006.a koostatud katastriüksuse plaanile on märgitud XXX kinnistul asuv tee ja nimetatud teed on kasutatud juba paarkümmend aastat XXX kinnistule pääsemiseks ja teisele poole XXX oja jõudmiseks, siis ilmeselgelt on tegemist Liiklusseaduse § 21 punkt 82 mõistes teega. Käesoleval juhul XXX kinnistul asuv tee on teeseaduse (TeeS) § 52 tähenduses eratee. Igal juhul on tegemist teega, mis on teeks rajatud ja sea on ka kruusa või killustikuga täidetud. .Samuti ei oma tähtust kas tegemist on kruusateega või pinnaseteega. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et AÕS § 156 ei tulene, et juurdepääsutee peab vastama teeseaduses sätestatud määratlusele. Juurdepääsutee viidatud sätte tähenduses saab olla igasugune jala ja sõidukiga läbitav kindla pinnasega rajatis. XXX Vallavalitsuse 17.12.2002 korraldusega nr 594 on XXXtagastatud õigusvastaselt võõrandatud 17 092 m2 suurune maatükk vastavalt XXX valla XXX küla XXX katastriüksuse plaanile (I kd tlk 12). XXX kinnistul asuv tee on kantud XXXXXX maa tagastamise käigus 2006.a. koostatud katastriüksuse plaanile (II kd tlk 108-109). XXXon XXX kinnistu omanikuks saanud 02.03.2007 (I kd tlk 24). Maakatastri väljavõttel on üheselt nähtav tee olemasolu. Kohus leiab, et XXXon kogu aeg olnud teadlik, et talle on omandireformi käigus tagastatud maa, kus asub tee, mida kasutab XXX kinnistu omanik juurdepääsuna oma kinnistule. XXXväide, et praegune juurdepääsutee on rajatud valesse koha ja senini kehtib 1986. a. projekt, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. XXX vallavalitsuse seisukoha kohaselt XXX hoonesutsprojektil nähtuvat sirget teed üle XXX oja tänase XXX kinnistuni läbi XXX AÜ 26 kinnistu ei ole kunagi välja ehitatud ja seda teed ei ole tänaseks olemas (II kd tlk 106). Järgnevalt tuleb kohtul välja selgitada, kas avaldajale kuuluvale XXX kinnistule on võimalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt muul viisil ehk puudutatud isikule

XXXkuuluvat XXX kinnistut läbimata. Puudutatud isik XXXon seisukohale, et avaldajale kuuluvale XXX kinnistule on võimalik juurdepääs üle XXX kõrvalkinnistu, asukohaga XXX, mis kuulub XXX. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et XXX kinnistul asuv tee külgneb XXX 26 kinnistuga. XXX ja XXX 26 kinnistu vahel on XXX oja (I kd tlk 154-161). Kohus leiab, et tõendatud on, et juurdepääs avaldajale kuuluvale XXX kinnistule on võimalik väljaspool XXX kinnistut. Puudutatud isik XXXväidete kohaselt vajab ta XXX kinnistut taotletavat juurdepääsu XXX kinnistul enda otstarbeks, s.o. maakütte paigaldamiseks ja kuivenduskraavi rajamiseks, mis on ainuvõimalikud lahendused. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist ja kohus on vaatlusel tuvastanud, et nii XXX kinnistul kui selle kõrvalasuval XXX 30 kinnistul toimuvad pidevalt üleujutused (I kd 63-76, 159-160). Iga-aastaselt tõuseb vesi keldris kuni 35 cm, XXX 30 kinnistu on iga väiksemagi saju korral suures osas vee all ja XXX kinnistuga külgnevas osas olev kuusehekk on vee all. Puudutatud isik XXXon tellinud vee ärajuhtimiseks projekti ning väidetavalt vajab selleks XXX kinnistu osa, mille osas taotleb XXX kinnistu omanik juurdepääsuteed. Kohus on tuvastanud, et XXX 26 kinnistu omanik puudutatud isik XXXei kasuta XXX kinnistule võimalikku alternatiivset juurdepääsu võimaldavat XXX 26 kinnistu osa, mida tõendab aastatel 2011-2014 järjepidevalt muutmata rohi (I kd tlk 64, tlk 121, II kd tlk 33-36, 38, IV kd tlk ). Sellest tulenevalt kohus nõustub puudutatud XXXseisukohaga, et XXX 26 kinnistule XXX kinnistu asemel XXX kinnistu kasuks juurdepääsu määramine riivaks ilmselgelt vähem XXX 26 kinnistu omaniku huve, sest XXX 26 kinnistu ei kasuta vastavat kinnisasja osa ning ajalooliselt on viidatud osa olnud tühermaa. Samuti jääb nimetatud vastav kinnisasja osa XXX 26 kinnistu eluhoonetest tunduvalt kaugemale võrreldes XXX kinnistuga. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-05 märkinud, et naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada äralõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamiseks tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust. Kuigi kohus on eelnevalt leidnud, et XXX 26 kinnistule XXX kinnistu asemel XXX kinnistu kasuks juurdepääsu määramine riivaks ilmselgelt vähem XXX 26 kinnistu omaniku huve, siis tuleb kohtul hinnata, kas juurdepääsutee rajamine üle XXX 26 kinnistu on üldse maakorralduslikult võimalik ja milliseid kulusid peab avaldaja tegema üle XXX 23 kinnistu XXX kinnistule pääsemiseks. Samuti peab kohus hindama kas XXX kinnistu juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla XXXkui XXX kinnistu omaniku jaoks oluliselt odavam kui XXXkui XXX kinnistu omanikku koormav ( Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-14-06, p 28). Kohus leiab, et XXXhuvi XXX kinnistule juurdepääsu õiguse vastu üle XXX kinnistu on ilmselgelt ülekaalus, võrreldes XXXjuurdepääsuõigusest tuleneva kitsendusega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et käesoleval hetkel pääseb avaldaja XXX kinnistule ainult läbi XXX kinnistu. Muid ligipääsuteid XXX kinnistule pääsemiseks ei ole. Ka ajalooliselt on toimunud juurdepääs XXX kinnistule üle XXX kinnistu. Nii XXX Vallavalitsuse, XXXVallavalitsuse ja Keskkonnaameti poolt kohtule esitatud seisukoha kohaselt vaidlusaluste kinnistute vahele jääb XXX oja, mis on ühtlasi XXX ja XXXvaldade

vaheliseks piiriks ning praegusest erineva juurdepääsutee rajamisel üle XXX oja tuleb arvestada XXX oja ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseadusest (LKS) tulenevate piirangutega. Uue eratee rajamine eeldab ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40 kohaselt. Keskkonnaregistri andmetel on XXX oja (keskkonnaregistrikood XXX) valgala pindala 54,7 km2. LKS § 38 lg 1 p 5 kohaselt on üle 25 km2 suuruse valgalaga ojal ehituskeeluvöönd 50 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 5 p 8 ja 10 kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale ja avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Kui kavandatakse mitteavaliku tee rajamist on vajalik LKS § 40 lg 4 kohaselt taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. LKS § 40 lg 3 ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Selleks peab kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Sellise detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine on XXX valla ehitusmääruse kohaselt volikogu pädevuses. Seda kas XXX Vallavolikogu võib pidada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamist ja vastuvõtmist ning ehituskeeluvööndi vähendamist vajalikuks, ei ole ette teada. Samuti on teadmata ka see, kas Keskkonnaamet nõustuks antud juhul ehituskeeluvööndi vähendamisega. LKS § 40 lg 5 kohaselt hindab Keskkonnaamet nõusoleku andmisel ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust kalda kaitse eesmärgile LKS § 40 lõikes 1 sätestatule. On selge, et planeerimismenetluse läbiviimine (eeldusel, et volikogu nõustub selle algatamisega) XXX oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja selleks ka Keskkonnaameti nõusoleku saamine on pikaajaline protsess, mille ajalist kestust ja tulemuslikkust ei ole võimalik täpselt ette näha. Tuleb arvestada, et detailplaneeringu koostamine, sellega tõenäoliselt kaasnev keskkonnamõjude strateegiline hindamine, tee (sh truubi) projekteerimine ning ehitamine on seotud ka oluliste kulutustega. XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt neil selleks rahalisi võimalusi pole. Sellisel juhul jääksid kõik need kulud avaldaja XXX kanda. Avaldaja poolt kohtule esitatud XXXOÜ 01. aprilli 2013 hinnapakkumise kohaselt on XXX 26 juurdepääsutee rajamise maksumuseks 28 032 eurot (II kd tlk 58-59). Nimetaud pakkumine ei hõlma detailplaneeringu koostamise ja menetlemise kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX 26 kinnistule uue tee rajamise kulutused on ebamõistlikud ja ettearvamatud, kuna rajatav tee peab minema üle XXX oja, mis asub veekaitsevööndis. Ka Keskkonnaamet on avaldanud oma 22. mai 2013 seisukohas, et selgelt eelistatum peaks olema juba olemasoleva tee ja silla kasutamine, mitte lähipiirkonda uue tee ja silla rajamine. Kohus leiab, et XXXhuvid ei kaalu üles XXXõigust taotleda juurdepääsu XXX kinnistule. XXXväite kohaselt vajab ta enda kasutusse XXX maaüksusel kulgevat teed, kuna soovib rajada sinna kuivenduskraavi ja juhtida läbi selle XXX ojja XXX ja XXX 30 maaüksustele tekkiv vesi. XXXhinnangul on see ainuvõimalik lahendus, kuidas juhtida ära kinnistutele kogunev vesi. Tee uueks asukohaks pakub ta välja naaberkinnistu XXX 26. XXXon seisukohal, et kuna tee hakkaks koormama naaberkinnistut, siis vastutasuks lubab ta naaberkinnistu omanikul juhtida kinnistule kogunev vesi läbi rajatava kuivenduskraavi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt naaberkinnistute omanikud XXXja XXXei nõustu XXXettepanekuga. 23. mai 2012.a vastuses teatas XXX, et ta ei vaja XXX 30 omanikuna uut kuivenduskraavi, kuna on rahul olemasoleva drenaažisüsteemiga. XXXavaldas arvamust, et juurdepääsutee XXX kinnistule peab alles jääma. Kohus leiab, et XXXpoolt esitatud argument kuivenduskraavi rajamiseks on põhjendamatu, sest XXX AÜ-s on tegelikult olemas drenaažisüsteem ja seda oleks lihtsalt vaja aeg-ajalt hooldada ja puhastada. Vaidlust pole selle üle, et drenaažisüsteem on ühenduses XXX ojaga ehk XXXei ole võimalik saavutada oma kinnisasjal veetaseme alandamist pelgalt sellega, et

ta kaevab lisakraavi XXX ojja. Kohtu hinnangul on selge, et nn ühendatud anumate põhimõtte kohaselt on veetase ühendatud süsteemis pidevalt ühene ehk kui XXX oja veetase on kõrge, siis on see kõrge ka XXX kinnistul ja XXXei ole võimalik veetaset alandada lihtsalt ühe uue kraavi kaevamisega samasse XXX ojja. XXX oja veetaset mõjutavad aga muu hulgas kopratammid, mis viimastel aastatel on oja allavoolule tekkinud. XXX Vallavalitsus on liigniiskuse vähendamiseks soovitanud asendada AÜ XXX tee alt läbiviidud truubitoru jämedama toru vastu, et suunata rohkem vett XXX 30 krundilt XXX 26 krundil asuvasse tiiki. XXX 26 omanik on sellega nõustunud. Selle abinõu rakendamine, samuti Tuulik drenaažisüsteemi korrapärane hooldamine või parandada olukorda XXX kinnistul. Kohus märgib, et kui XXXsoovib rajada kuivenduskraavi olemasolevale teele peab ta arvestama kõikide naaberkinnistute omanikega. Kuna naaberkinnistute omanikud ei ole XXXettepanekuga nõus ja ei soovi uut kuivenduskraavi rajada, siis puudub alus nõuda olemasoleva tee kasutamise lõpetamist. Kohus ei nõustu XXXväitega, et XXX kinnistu ainukene kuivendamise võimalus on olemasoleva tee asemel kraavi rajamine. XXX kinnistu piirneb 70 meetri ulatuses XXX ojaga ja kinnistu kuivendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. XXXei ole põhjendanud, miks ei saa kraavi rajada olemasoleva juurdepääsutee äärde, sest ka see tagaks liigvee ärajuhtimise. Kohtule esitatud XXXpoolt koostatud asjatundja arvamuse kohaselt XXXpoolt soovitud maaküttelahendus ei ole ainuvõimalik. Nimelt on XXXpoolt esitatud asjatundja arvamuse kohaselt vähemalt kolm arvestatavat alternatiivi muutmata kavandatava hoone kütteprojekti kardinaalset: rajada soojusvõtutorustik soojuspuurkaevudena, kasutada soojusvõtutorustikus kompaktkollektoreid, paigaldada soojusvõtutorustiku XXX AÜ 26 kinnistu poolne kontuur hoonest kagupoole, kus Maa-ameti ortofoto kohaselt on hõredam haljastus või jätta soojusvõtutorustik põhimõttelisel skeemil kujutatud asukohta, kuid juurdepääsutee osas rajada torustiku kohale soojusisolatsioon pinnase külmumise vastu ja betoonist plaat koormuse ühtlustamiseks ja hajutamiseks ( II kd tlk 29-35). XXXpoolt esitatud XXXt paigaldava XXX OÜ hinnapakkumise kohaselt läheb alternatiivne maakütte paigaldus maksma 237 216,91 eurot (II kd tlk 73). Samas avaldaja XXXpoolt kohtule esitatud OÜ XXX 13. mai 2013 näidispakkumise kohaselt on XXXpoolt soovitava maakütte rajamise maksumus 18 000-20 000 eurot pluss käibemaks. Kusjuures nö tavalahendus (ilma aukude puurimiseta ) on XXX OÜ näidispakkumise kohaselt 10 820 eurot pluss käibemaks (II kd tlk 150-153). Seega kui paigalda XXX kinnistule XXX XXX OÜ poolt näidatud viisil, siis kallineb XXXmaaküttelahendus orienteeruvalt 7000-9000 eurot võrra. Tegemist on üle 3 korra väiksema summaga kui kuuluks XXX AÜ 23 kinnistule uue tee ehitamiseks. XXXon XXX kinnistu omanikuks saanud 2007.a., so juurdepäästeega, mis oli kantud nii XXX maa tagastamise käigus 2006.a. koostatud katastriüksuse plaanile, tee olemasolu nähtus Maa-ameti kaardiserveris ja juurdepääsutee oli ka füüsiliselt olemas. Juba XXX kinnistu omandamisel pidanuks XXXarvestama konkreetse kinnisasja iseärasustega, so maakütte ehitamise võimalikkusega. Kohus leiab, et isikul puudub subjektiivne õigus nõua, et ta peab sama rajada oma kinnisasjale maaküttesüsteemi. XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt XXXon XXX Vallavalitsuse 03.07.2012. a korraldusega nr 307 antud ehitusluba Seimeauna kinnistul asuva üksikelamu (ehitisregistri kood XXX) rekonstrueerimiseks. Tulenevalt ehitusseaduse §-st 22 ei anna ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba õigust püstitada maaüksusele ehitist ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. XXXpuudub ehitusluba XXX kinnistul asuva üksikelamu teenindamiseks vajaliku rajatise – maakütte rajamiseks. XXXpoolt õigusliku aluseta püstitatav rajatis (maaküttesüsteem) ei anna talle õiguspärast ootust ega õiguskindlust selle ehitise püsima jäämise suhtes. Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis ja kaaludes XXX kinnistu, XXX kinnistu, XXX

26 kinnistu ja XXX 30 kinnistu huve leiab kohus, et juurdepääs avaldajale kuuluvale XXX kinnistule tuleb määrata üle XXX kinnistu. Kuivõrd käesoleval juhul on juurdepääsu asukoha tekstiline kirjeldamine raskendatud ning väheülevaatlik, siis vaidlusaluste kinnisasjade andmete esitamise kõrval tuleb kohtulahendis viidata avaldaja poolt esitatud asendiplaanile, mis on piisavalt ülevaatlik võimaldamaks vaidluse korral juurdepääsu asukoht täpselt määratleda. Nimetatud asendiplaan on kohtumääruse lahutamatu lisa. Lõpuks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu suurust. Avaldaja on palunud määrata juurdepääsuõigus kindlaks muu hulgas tingimusel, et juurdepääsuteed pikkusega 50 m ja laiusega ca 3 m hooldab XXX kinnistu igakordne omanik. Avaldaja leiab, et kui kohus jätab vaidlusaluse juurdepääsutee hooldamiskohustuse avaldaja kanda, ei ole põhjendatud avaldajat täiendava juurdepääsutasu väljamõistmine. Puudutatud isik XXXon palunud XXX kinnistule juurdepääsu määramise korral avaldajalt välja mõista järgmised summad: juurdepääsu aastase korrashoiukulu 1 615, 20 eurot, 937,94 eurot esialgse õiguskaitse määruse täitmise eest, 395 eurot XXX kinnistu väärtuse vähenemise ees ja alternatiivse maaküttelahenduse kasutamise hüvitamiseks 232 215,91 eurot. Riigikohtu senise praktika järgi on eratee omanikul õigus nõuda teed juurdepääsuna kasutavalt isikult tasu AÕS § 156 lg 1 järgi. Teeomanikul on sellisel juhul õigus nõuda tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutusi (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 28 ja 16. novembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 14 teine lõik). Juurdepääsutasu suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige TeeS-s sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi. Näiteks peab teel olema TeeS § 10 lg 1 järgi võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Kuivõrd XXX kinnistul asuvat teed kasutab esmajoones XXX kinnistu omanik, siis on kohtu hinnangul põhjendatud tee korrashoiu ja hooldamise kohustuse panemine ning eeltooduga seonduvate kulutuste panemine XXX kinnistu omanikule. Kuna XXX kinnistu omanik täidab tee hooldamise kohustus, siis puudub alus XXX kinnistu omanikult välja mõista XXX kinnistu omaniku kasuks juurdepääsu korrashoiu ja hooldamise kulud. Riigikohus on märkinud, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest (vt 12. oktoobri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 12). Puudutatud isik XXXon taotlenud XXX kinnistu väärtuse vähenemise eest hüvitist summas 395 eurot. Kohtule esitatud eksperdi arvamuse kohaselt XXX kinnistu taotletava juurdepääsutee alla jääva äralõike hüvitisväärus on ca 395 eurot ( IV Kd tlk 40 -52). Kohus leiab, et eelnimetatud ekspertarvamusega on tõendatud, et juurdepääsuõiguse määramisega üle XXX kinnistu väheneb XXX kinnistu väärtus 395 euro võtta. Kohus peab põhjendatuks määrata juurdepääsu õiguse eest XXX kinnistu omaniku poolt XXX kinnistu omanikule hüvisena 20 eurot aastas. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus sellega, et kohus on pannud juurdepääsutee hooldamiskohustuse avaldaja kanda. Samuti võtab kohus hüvitise suuruse määramisel arvesse, et seoses juurdepääsu määramisega väheneb XXX kinnistu väärtus 395 euro võrra. Avaldaja on taotlenud juurdepääsu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 selgitanud, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab muuta kolmandate isikutele kehtivaks kinnistusraamatusse vastava märkusega vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1 ja p 4 ja 141 lg 3.

Riigikohtu 22.06.2006.a otsuse nr 3-2-1-63-06 punkti 11 kohaselt saab märkuse kandmist kinnistusraamatusse nõuda AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel. Märkuse sissekandmine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut tuginedes KRS § 341 lg 1, mida võib asendada ka kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8. Seega tuleb tuvastada XXXTallinn asuva kinnisasja omaniku kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Kooskõlas TsMS § 460 lg 1 (ja § 477 lg 1) kehtib käesolev kohtumäärus ka isikute suhtes, kes on saanud menetlusosaliste õigusjärglaseks pärast avalduse esitamist. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega lahendas hagita menetluses avaldus, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustatud isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et puudutad isik XXXei ole nõustunud juurdepääsu võimaldama ja on teinud takistusi avaldajale XXX kinnistule pääsemiseks, mistõttu TsMS § 172 lg 7 kohaselt tuleb jätta menetluskulud XXXkanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohtu tehtud lahendi jõustumises. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.