Kohtla-Järve linna avaldus hooldusõiguse piiramiseks ja eestkoste seadmiseks. Esialgne õiguskaitse.
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. detsembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. määruskaebus ja K.E. määruskaebus
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Määruskaebuse esitaja I: A.A. (puudutatud isik), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Marina Kelpman Määruskaebuse esitaja II: K.E. (puudutatud isik), ik
XXXXXXXXXXXX
Vastustaja: Kohtla-Järve linn (avaldaja, linnavalitsuse kaudu), rk 75001017; esindaja Merle Renzer ja Ilanka Gloger Puudutatud isik: A.E., ik XXXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. detsembri 2022 määrus.
2.Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata KohtlaJärve linna taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD
1.Kohtla Järve linn (avaldaja) esitas 30. juunil 2022 avalduse, milles palus võtta K.E.lt (puudutatud isik, ema) ja A.E.lt (puudutatud isik, isa) ära nende lapse A.A. (puudutatud isik, laps) hooldusõigus lapse kasvatamiseks, tema üle järelevalvamiseks, tervise küsimuste otsustamiseks ja viibimiskoha määramiseks. Avaldaja palus emalt ja isalt võtta ära ka lapse varahooldusõiguse. Avaldaja palus määrata end lapse eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
31.mail 2022 (enne põhiavalduse esitamist) esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus eraldada laps perekonnast, piirata vanemate hooldusõigust ning määrata avaldaja lapse ajutiseks eestkostjaks. Avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt ei saa lapsevanemad hakkama lapse kasvatamisega. Lapsel on Aspergeri sündroom ja laps võib endale ohtlik olla. Vanemad ei mõista piisavalt lapse vaimsest tervislikust seisundist lähtuvat riski. Avaldaja märkis, et puudub kindlus, kas vanemad suudavad lapse heaolu tagada.
2.Viru Maakohus rahuldas 1. juuni 2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja eraldas lapse perekonnast. Maakohus võttis esialgse õiguskaitse korras täielikult ära vanemate hooldusõiguse ning määras lapse eestkostjaks avaldaja kuni menetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks, kui kuueks kuuks.
3.Avaldaja esitas 6. detsembril 2022 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata avaldaja lapse eestkostjaks kuni kohtumenetluse lõpuni, kuid mitte kauemaks, kui kuueks kuuks. Avalduse kohaselt ei ole võimalik pärast esimese esialgse õiguskaitse kuuekuulise tähtaja lõppu lubada lapsel minna vanemate juurde.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Viru Maakohus rahuldas 8. detsembri 2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse, määras lapse ajutiseks eestkostjaks avaldaja kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, ning määras, et avaldajale kuulub lapse isiku- ja varahooldusõigus. Maakohus jättis muus osas kehtima 1. juuni 2022 määrusega reguleeritu. TsMS § 551 lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Lapse tagastamine vanematele ei ole veel lapse huvides, sest järelevalveta ringi hulkumine ja asotsiaalse eluviisiga täisealistega suhtlemine oleks jätkuvalt ohtlik. Kohalik omavalitsus on peres omavaheliste suhete parandamiseks määranud tugiisiku, lastekaitsespetsialist on korraldanud koos lapsevanematega ümarlaudu, viinud vanematega läbi erinevaid vestlusi ja suunanud neid psühholoogi juurde, kuid märkimisväärset abi sellest veel pole.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Laps esitas Viru Maakohtu 8. detsembri 2022 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lähtus maakohus ebaõigetest asjaoludest ning vanemate hooldusõigus tuleb taastada ja lubada lapsel koju pöörduda. Vanemad suudavad lapse käitumist kontrollida ning laps järgib vanemate juhiseid. Lapse õppeedukus on olnud hea, mis kinnitab, et ta suudab käituda eeskujulikult. Laps ei ole hoolekandeasutuses reegleid rikkunud.
Suhted vanematega on muutunud paremaks. Vanemad on kinnitanud, et nad on valmis toetama teda nii õpingutel kui ka eeskujuliku käitumise tagamisel. LasteKS § 21 lg 2 p 2 kohaselt tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Kuna laps soovib koju minna, tuleb seda võtta arvesse ning taastada hooldusõigus.
6.Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub taastada vanemate hooldusõigus ning võimaldada lapsel elada kodus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on olukord laabunud, suhted tütrega on lojaalsed ja mõistvad. Ema märkis, et ta on käinud laste kasvatamise kursusel. Sillamäe hoolekandeasutuses on kasinad elutingimused, seal hoitakse kokku toidult ning lapsel ei võimaldata tegeleda käsitöö ja õmblemisega. Laps ei saa käia ka huviringides, tal on keelatud osaleda kooliprojektides. Laps soovib elada kodus.
7.Avaldaja vaidles lapse ja ema määruskaebusele vastu.
8.Ringkonnakohus küsis avaldajalt, kas laps käib samas koolis, kus enne esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kas peresse tagasipöördumisel peaks laps kooli vahetama. Avaldaja vastas, et laps käib samas koolis ega peaks kooli vahetama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Mõlemad määruskaebused rahuldatakse.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Maakohtu määruse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas ohustab menetluse ajal kodus elamine last, miks on talle vaja ajutist eeskostjat ning mis põhjusel tuleb menetluse ajaks piirata varahooldusõigust. Maakohus ei ole põhjendanud esialgse õiguskaitse abinõu vajalikkust ja ei ole hinnanud selle proportsionaalsust.
11.Kohus võib hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid (TsMS § 551 lg 1). TsMS § 377 lõike 2 alusel võib õigussuhet esialgselt reguleerida, kui see on vajalik olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel. Kuna maakohus eraldas esialgse õiguskaitse abinõuna lapse perest ja määras lapse isiku- ja varahoolduse eestkostjale, peab selleks esinema kaalukad põhjused. Tegu on väga intensiivsete perekonnaautonoomiat riivavate esialgse õiguskaitse abinõudega ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliste abinõude kohaldamiseks piisavat alust.
12.Kohtul tuleb lapse heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid. Vajadusel saab kohus rakendada muid vähem koormavaid abinõusid nii esialgse õiguskaitse kohaldamisel kui ka lõpplahendi tegemisel. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt ka RKTKm 3-2-1-142-13, p 15). Ringkonnakohus leiab, et praegusel ajal ei esine aluseid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna laps on täitnud
koolikohustust, nii laps kui ka vanemad soovivad, et laps elaks kodus ning ei ole esinenud reeglite rikkumist hoolekandeasutuses. Ainuüksi Aspergeri sündroomi olemasolu ei ole piisav alus lapse perest eraldamiseks. On üldteada, et tegu on sotsiaalse suhtlemise eripäraga. Sellisel juhul tuleb nii last kui vanemat nõustada ja neile abi pakkuda. Menetluses pole esile tulnud, et laps oleks viimasel ajal suhelnud võõraste talle ohtlike isikutega. Samuti käib laps samas koolis, kus ta käis enne esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega ei too lapse koju tagasi pöördumine kaasa kooli muutumist. Kuna lapse vanemad soovivad last ise kasvatada ning ka laps soovib ise koju pöörduda, ei ole lapse huvides tema jätkuv viibimine hoolekandeasutuses. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada, lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine ning võimaldada lapsel naasta tema perekonna juurde. Lapse vanemad ja ka laps saavad esialgse õiguskaitse lõpetamisel võimaluse veenda avaldajat ja kohut, et lapse kodus elamine on lapse huvides. Kui lapse kodus elamisega tekivad taas probleemid ja lapse heaolu satub ohtu, siis on kohtul õigus kasutada kõiki seaduses ettenähtud võimalusi lapse heaolu tagamiseks.
13.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus lõpplahendi tegemisel. (digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.