4.Eesti Vabariigil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AP esitas 13.05.2015 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 035/2015/631.
2.Hagiavalduse kohaselt sai hageja 24.04.2015 e-posti teel kohtutäitur Hille Kudu täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja trahviteate. Sissenõudjaks oli kostja ja täitmisele pööramise põhjuseks oli kohtutäituri teavituse kohaselt asjaolu, et hageja ei olnud trahviteatest tulenevat väidetavat rahalist kohustust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud.
3.Hagejale ei ole trahviteadet enne selle kohtutäiturile täitmiseks esitamist kätte toimetatud, mistõttu ta ei saanud 9 eurost trahvi vabatahtlikult tasuda. Hageja sai trahviteatest teada esmakordselt kohtutäituri pöördumise tulemusena. Hageja teavitas asjaolust, et trahviteadet ei ole talle kätte toimetatud nii kohtutäiturit kui ka kostjat.
4.Kostjal oli võimalik minimaalse pingutusega saada hagejaga ühendust päringu tegemisega Google otsingumootorisse. Otsingusõna „AP kontakt“ kaudu oleks veebilehe esimesel leheküljel nähtavad olnud hageja tööalased kontaktid (e-post ja telefon), mille kaudu hageja kättesaamiseks ei olnud mingeid takistusi. Kohtutäitur sai hageja kätte esimese kontakti võtmise tulemusena, misjärel hageja kinnitas kohe dokumentide kättesaamist. Hageja ei ole kunagi kättetoimetamisest kõrvale hoidunud.
5.Hageja pöördus korduvalt kostja poole, et tal võimaldataks trahv tasuda vabatahtlikult. Kostja teatas, et trahviteade avaldati nõuetekohaselt Ametlike Teadaannetes, mistõttu tuleb see lugeda hagejale kätte toimetatuks. Hageja leiab, et trahviteadet ei ole talle kätte toimetatud seadusega sätestatud korras ja seaduse mõttega kooskõlas. Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamise eeldusi reguleerib väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 543 lg 2, millest tuleneb, et Ametlike Teadaannete kaudu saab kättetoimetamine aset leida vaid juhul, kui isiku tegelik viibimiskoht ei ole teada ja trahviteadet ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada.
6.Trahviteate hagejale kättetoimetamata jätmisega enne 24.04.2015 ei ole see jõustunud. Jõustumata trahviteate alusel algatatud täitemenetlus on seadusevastane (puudub täitedokument; Riigikohtu lahend 3-2-1-138-13, p 21). Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et hageja on valinud ebaõige õiguskaitsevahendi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 reguleerib eelkõige juhtumit, mil täitedokumendist tulenev nõue ei ole mingil põhjusel täidetav (on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud). Hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Võlgniku vastuväited võivad põhineda pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Käesoleval juhul puuduvad TMS
§ 221 lg-s 1 märgitud hagi esitamise eeldused. Hageja oleks pidanud esitama kaebuse VTMS § 76 sätestatud korras (Riigikohtu lahend 3-1-1-43-12).
8.Kostja vastuväited hagile olid järgmised. VTMS § 543 lg 1 annab kohtuvälisele menetlejale trahviteate edastamiseks füüsilisele isikule kaks võimalust: posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistrijärgsele aadressile või elektrooniliselt. Praktikas edastatakse kirjaliku hoiatusmenetluse eripärast tulenevalt trahviteade esmalt elektrooniliselt, kui isikul on riigiportaalis eesti.ee aktiveeritud [email protected] elektronposti aadress. 15.12.2014 kontrollis kostja infosüsteemi POLIS kirjaliku hoiatamismenetluse allsüsteemi HIS teenindav Siseministeeriumi Infotehnoloogia Arenduskeskuse server hageja [email protected] elektronposti aadressi aktiveeritust ja suunatust, kuid positiivset tulemust ei saanud. Elektroonilise edastamise võimatuse tõttu edastati hagejale trahviteade tähtkirjaga 16.12.2014 hageja rahvastikuregistri järgsele aadressile XXXX X-X, Tallinn. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 391 järgi on isikul kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest. Sõiduki Subaru Legacy registreerimismärgiga XXXXXX registrisse kandmisel oli hageja elukohaks samuti märgitud XXXX X-X, Tallinn. 18.12.2014 ei õnnestunud AS Eesti Post kaudu hagejale tähtkirja kätte toimetada. 19.12.2014 viidi teade tähtkirja saabumise kohta aadressil XXXX X-X, Tallinn. 08.01.2015 tagastas AS Eesti Post (Omniva) tähtkirja kohtuvälisele menetlejale, kuna hageja tähtkirja hoiutähtaja jooksul ei nõudnud. Kuigi trahviteade tagastati kostjale, jäi teade tähitud posti saatmise kohta postkasti.
9.Hagejale pidi olema teada, et riik kasutab isikutega suhtlemiseks eelkõige rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui hageja ei soovinud kanda rahvastikuregistrisse õiget aadressi, oleks ta pidanud kontrollima rahvastikuregistrijärgsele aadressile saabuvat posti. Hagejal oli piisavalt aega, et saada teavet kirja saatja ja saadetise sisu kohta, kuna teade oli postkastis. Ka oli hagejal võimalus teha AS-le Eesti Post (Omnivale) taotlus posti ümbersuunamiseks. Hageja ise põhjustas oma õigusvastase käitumisega trahviteate mittekättesaamise.
10.Kooskõlas VTMS § 543 lg-ga 3 avaldati trahviteade, mida ei õnnestunud hagejale kätte toimetada tähtkirjaga, kahel korral - 10.01.2015 ja 26.01.2015 Ametlikes Teadaannetes ning loeti kätte toimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval, so 27.01.2015. VTMS § 544 lg 1g 2 alusel saadeti trahviteade 21.04.2015 kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Kostja täitis kõik VTMS nõuded trahviteate kättetoimetamiseks hoiatamismenetluses.
11.Ebaõige on hageja väide, nagu oleks tema suhtes kohaldatud karistamise aluseks olevat materiaalõigust. Hoiatustrahvi näol ei ole tegemist karistusega. Selle kohta ei tehta märget karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Hoiatustrahvi maksimaalne määr on 190 eurot. Sellest tulenevalt on põhjendatud rakendada hoiatusmenetluses menetlusnorme, mis on leebemad kui üldmenetluse puhul. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
13.Maakohus leidis, et asjas kohaldub TMS § 221 lg 11.
14.Kohus ei analüüsinud Politsei- ja Piirivalveameti poolt teostatud kättetoimetamise püüdu [email protected] kaudu, kuna kostja kinnitas, et hageja poolt ei olnud aktiveeritud
riigiportaalis eesti.ee elektronposti aadress. Sellise aktiveerimise kohustus hagejal ka puudus.
15.RRS § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, lg 2 järgi seadusega ettenähtud juhtudel õiguslik tähendus. RRS §-s 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ei ole aga seaduses ettenähtud vahendeid, mis tagaksid isikute kohustuse oma andmeid rahvastikuregistrisse kanda, mistõttu on sisutühi ka seaduse § 391. Seetõttu asus kohus seisukohale, et hagejale rahvastikuregistrisse märgitud aadressile trahviteate kättetoimetamine ilma hageja kättesaamise kinnituseta ei ole trahviteate kättetoimetatuks lugemiseks piisav vahend.
16.VTMS § 543 lg 1 sätestab, et füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil VTMS § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt VTMS § 41 lõike 4 kohaselt. VTMS § 41 lg 3 kohaselt loetakse postiga saadetud kutse (käesoleval juhul trahviteade) isiku poolt kätte saaduks postiteenuse osutaja väljastusteates märgitud päevast ning lg 4 kohaselt kutse (käesoleval juhul trahviteate) elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse kutse (käesoleval juhul trahviteade) isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Politsei- ja Piirivalveamet ei lugenud trahviteadet hagejale kätte toimetatuks ei VTMS § 41 lg-s 3 ega lg-s 4 sätestatu kohaselt, vastasel juhul ei oleks ta trahviteadet hagejale kätte toimetanud Ametlike Teadaannete kaudu.
17.VTMS § 543 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus nõustus hagejaga selles, et kohtuväline menetleja ei teinud piisavalt selleks, et välja selgitada võimalust hagejale trahviteate kättetoimetamiseks muul viisil kui Ametlikes Teadaannete avaldamise kaudu. Seda tõendas asjaolu, et kohtutäitur leidis piisavalt kiiresti (trahviteade esitati kohtutäiturile täitmiseks 21.04.2015, kohtutäitur edastas hagejale täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitedokumendi juba 24.04.2015) hageja e-posti aadressi. Kohtuväline menetleja piirdus vaid trahviteate saatmisega hageja rahvastikuregistrisse märgitud aadressile ja uuris riigiportaalis eesti.ee elektronposti aadressi aktiveerimist hageja poolt.
18.Hageja tasus 9 euro suuruse trahvi 12.05.2015 ja ta ei vaidlusta hoiatustrahvi määramist, kuid ta ei pea tasuma täitemenetluse kulusid, sest täitemenetlust ei oleks tohtinud tema suhtes algatada, sest enne täitemenetluse algatamist täitedokumenti talle kätte ei toimetatud, st hagi aluseks on täitedokumendi puudumine. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Kostja jääb endiselt selle juurde, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja on oma õiguste kaitseks valinud ebaõige õiguskaitsevahendi. Hageja ei ole esitanud nõude vastu materiaalõiguslikke põhjendusi, mistõttu ei ole hagejal võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga saavutada taotletavat eesmärki. Käesoleval juhul TMS § 221 lg-s 1 märgitud hagi esitamise eeldused puuduvad.
21.Hageja põhjendab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamist sellega, et talle toimetati trahviteade kätte Ametlike Teadaannete kaudu (VTMS § 543 lg 2 sätestatud korras), mitte aga VTMS § 543 lg 1 sätestatud korras. Seega ei vaidlusta hageja täitedokumendi täidetavust, vaid vaidlustab trahviteate, mis on täitedokumendiks,
kättetoimetamise viisi. Järelikult vaidlusaluses asjas ei tule hinnata täitedokumendi kehtivust ega sellest kohustuste tekkimise või tekkimata jäämise asjaolusid. Hageja ei ole vaidlustanud sundtäitmisele esitatud nõude tekkimist ja ei ole esitanud nõude vastu materiaalõiguslikke põhjendusi.
22.Juhul kui kohus leiab, et hageja on oma õiguste kaitseks kasutanud õiget õiguskaitsevahendit, palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hagejale üritati trahviteadet kätte toimetada kasutades [email protected] e-posti aadressi, tähitud posti ja teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes, siis on kostja järginud kõiki trahviteate kättetoimetamise nõudeid ja teinud kõik selleks, mida seaduse kohaselt saab mõistlikult eeldada, et lugeda trahviteade hagejale kättetoimetatuks. VTMS § 543 lg 2 kasutatav väljend „trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada“ ei tähenda seda, nagu peaks kohtuväline menetleja asuma otsima isiku andmeid veebist või hakkama saatma trahviteateid kõikidele aadressidele, millel asuv kinnisvara isikule kuulub. Taoline tegutsemine oleks ilmselgelt ebamõistlik ning liigselt riigi ressursse koormav ja maksumaksja raha kulutav, samuti ei näe sellist võimalust kohtuvälisele menetlejale ette trahviteate edastamist puudutavad sätted. Ühtlasi kaoks sellega ka kirjaliku hoiatamismenetluse kui kiire ja efektiivse menetluse eesmärk ning automatiseeritud liiklusjärelevalve mõte.
23.Antud juhul õnnestus täituril hagejaga kontakti saada, kuna hagejal on harukordne nimi, samuti on hageja näol tegemist vandeadvokaadiga, kelle andmed on Internetist hõlpsasti leitavad. Kui tegemist oleks aga näiteks JT-ga, siis oleks õige isiku leidmine oluliselt keerulisem. On ilmselge, et seadusandja ei saa teha vahet selle järgi, kui haruldane või sageli esinev kellegi nimi on. Igal juhul nõuab isiku andmete veebist otsimine lisaressurssi, mis aga politseil puudub ja mis aeglustab oluliselt kogu menetlust, muutes selle sisuliselt mõttetuks. VTMS § 543 lg 5 kohaselt tuleb aga trahviteade välja saata väga lühikese tähtaja - 5 tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest arvates.
24.Kiiruskaamera tuvastatud lubatud sõidukiiruse ületamise korral teavitab sõidukijuhti asjaolust, et tema õigusrikkumine fikseeriti, automaatse kiirusemõõteseadme fotografeerimisseadme punane välk, mis ei jää sõidukijuhile märkamata. Ka seda asjaolu arvesse võttes pidi hageja olema teadlik, et lähitulevikus saabuvad talle trahviteated.
25.Hagejal on seadusest tulenev kohustus registreerida rahvastikuregistris oma elukoht. Juhul, kui hageja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust, oleks kogu vaidlus ära jäänud. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja kohtu määratud tähtajaks apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Maakohus leidis õigesti, et asjas kohaldub TMS § 221 lg 11 ja kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud.
29.Põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kostja rakendas kõiki mõistlikke vahendeid, et hagejale hoiatustrahv kätte toimetada ehk kas hageja õigusi on rikutud trahviteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, millega loeti trahviteade kätte toimetatuks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja ei ela rahvastikujärgsel aadressil ja ta ei ole aktiveerinud riigiportaalis eesti.ee [email protected] elektronposti aadressi.
30.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kohtuväline menetleja ei teinud piisavalt selleks, et välja selgitada võimalust hagejale trahviteate kättetoimetamiseks muul viisil kui Avalike Teadaannete kaudu. VTMS § 543 lg 1 kohaselt saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil VTMS § 41 lg 3 kohaselt või elektrooniliselt VTMS § 41 lg 4 kohaselt. VTMS § 41 lg 4 võimaldab elektroonilise kättetoimetamise korral saata trahviteate kas isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil.
31.Nõustuda ei saa kostja käsitlusega, et elektroonilise kättetoimetamise korral piisab üksnes sellest, et kostja kontrollib hoiatustrahvi saaja [email protected] elektronposti aadressi aktiveeritust ja kui see ei ole aktiveeritud, siis täiendavate kontaktandmete otsimine Interneti teel ei vasta seaduseandja tahtele. Seaduseandja tahe on väljendatud seaduses. VTMS § 41 lg-s 4 nimetatud Internetis avaldatud elektronposti aadressina ei saa seaduse teksti ega mõtte kohaselt mõista ainult aadressi [email protected]. Kuni [email protected] elektronposti aadress ei ole sõnaselgelt määratud kohustuslikuks kasutamiseks ametlikus suhtluses riigiasutustega, ei saa isikult nõuda selle aadressi aktiveerimist ega selle kaudu suhtlemist.
32.Kostja väide, et hageja täiendavate kontaktandmete otsimine Internetist on liigselt aega ja riigi ressurssi nõudev toiming, on asjakohatu. Hageja nime Google otsingumootorisse sisestamiseks ja tema kontaktandmete saamiseks oleks kulunud mõni minut ja selle toimingu tegemine ei oleks ilmselgelt nõudnud riigilt täiendavaid ressursse. Kostja märgib apellatsioonkaebuses ka ise, et kohtutäituril õnnestus hageja kontakti saada seetõttu, et hagejal on harukordne nimi ja hageja on vandeadvokaat, kelle andmed on Internetist hõlpsasti leitavad. Sama nimi ja tegevusala oli hagejal ka siis, kui menetleja tegeles trahviteate kättetoimetamisega. Seega oli ka kostjal mõistlik võimalus hageja kontaktandmete kindlakstegemiseks ja trahviteate kättetoimetamiseks.
33.Lisaks sellele tuleb märkida, et hageja kehtiv elektronposti aadress XXX, mille kaudu sai kohtutäitur temaga koheselt ühendust, on kantud rahvastikuregistri andmebaasi (tl 22). Seega ei oleks kostja pidanud antud juhul tegema isegi täiendavat infootsingut selleks, et saada teada hageja toimiv elektronposti aadress. Kuna hageja sai trahviteate kätte ja täitemenetlust alustati 4 kuud pärast trahvi määramist, oleks just trahviteate edastamine elektrooniliselt teeninud kirjaliku hoiatusmenetluse kiiruse ja ressursi kokkuhoiu eesmärki.
34.VTMS § 543 lg-test 1 ja 2 tulenevalt eelistatakse trahviteate edastamist posti ja elektronposti teel ning välistatakse trahviteate avaldamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui trahviteade on võimalik muul viisil kätte toimetada. Trahviteate avaldamine Ametlikes Teadaannetes on kohtuvälisele menetlejale võimaldatud äärmine abinõu, mille kohaldamine tuleb kõne alla siis, kui kohtuväline menetleja on ammendavalt kasutanud kõik abinõud trahviteate edastamiseks muul viisil. Antud juhul oli kostjal võimalik minimaalse pingutusega saada hageja kontaktandmed rahvastikuregistrist või Google päringu kaudu.
35.Maakohus leidis õigesti, et hageja suhtes ei oleks tohtinud täitemenetlust algatada, sest enne täitemenetluse algatamist talle täitedokumenti kätte ei toimetatud. Trahviotsus kui isikut koormav õigusakt tuleb isikule kätte toimetada ja kättetoimetamisega otsus jõustub. Kui trahviteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud, ei ole alust täitemenetluse alustamiseks, sest
sellisel juhul ei ole võlgnikul olnud võimalust trahvi vabatahtlikult tasuda ega hoiatustrahvi vaidlustada ja see ei ole jõustunud. Praegusel juhul sai trahviteate lugeda hagejale kättetoimetatuks selle kohtutäiturilt saamisega. Kui trahviteadet ei ole seaduses ettenähtud korras kätte toimetatud, on hagejal võimalik esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi kohtusse. Seega kasutas hageja oma õiguste kaitseks kohast õiguskaitsevahendit. Menetluskulud
36.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti apellandi kanda.
37.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad vastustaja menetluskulud apellatsioonimenetluses 777,60 eurost, mis on õigusabitasu 5,4 töötunni eest. Õigusabi seisnes maakohtu otsuse ja põhjenduste analüüsis (0,4 h), apellatsioonkaebuse ja selles esitatud seaduseelnõu seletuskirja ning õiguskantsleri seisukoha analüüsis (1,5 h) ning hageja lõplike seisukohtade koostamises (3,5 h).
38.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on õigusabikulu 1,9 töötunni eest.
39.Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks apellatsioonkaebusele vastust. Hageja lepinguline esindaja sai apellatsioonkaebuse kätte 01.02.2016 ja vastus apellatsioonkaebusele tuli esitada 20 päeva jooksul, s.o hiljemalt 21.02.2016. Vastus apellatsioonkaebusele on esitatud 15.03.2016 menetlusdokumendis, kuigi see on pealkirjastatud „vastustaja lõplikud seisukohad“. Ringkonnakohus selgitas ka 09.03.2016 kirjas, et seni esitamata avaldusi ja seisukohti saab kohtule esitada üksnes juhul ja ulatuses, milles TsMS seda võimaldab. Samuti märkis ringkonnakohus, et vastus apellatsioonkaebusele tuli esitada kaebuse menetlusse võtmise määruses määratud tähtaja jooksul. Hageja seda ei teinud. Antud juhul puudub seaduslik alus hilinemisega esitatud apellatsioonkaebuse vastusega arvestamiseks, hageja ei ole põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse vastuse TsMS § 66 alusel tähelepanuta ja selle dokumendi koostamise ajakulu 3,5 tundi ei kuulu kostja poolt hagejale hüvitamisele.
40.Hageja esindaja teenuse tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) on tavapärane õigusabiteenuse hind. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitamiseks 273,60 eurot (käibemaksuga) ja hageja taotlusel viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.