2-15-7253/12 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna talle ei toimetatud kätte kostja trahviteadet enne selle kohtutäiturile täitmiseks esitamist. 24.04.2015 sai hageja e-posti teel kohtutäitur Hille Kudu täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja trahviteate. Trahviteate tegijaks oli Politsei- ja Piirivalveamet, selle täitmisele pööramise põhjuseks oli kohtutäituri teavituse kohaselt asjaolu, et hageja ei olnud trahviteatest tulenevat väidetavat rahalist kohustust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud. Hageja sai trahviteatest teada esmakordselt kohtutäituri pöördumise tulemusena. Hagejale ei ole seda kunagi kätte toimetatud, mistõttu ta ei saanud 9 eurost trahvi (millest täitmise käigus on saanud 40 eurot) tasuda vabatahtlikult. Hageja teatas trahviteate talle mitte kättetoimetamisest nii kohtutäiturile kui ka Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveametil oleks olnud võimalik minimaalse pingutusega saada hagejaga ühendust päringu tegemisega Google otsingumootorisse. Otsingusõna „arsi pavelts kontakt“ kaudu oleks veebilehe esimesel leheküljel nähtavad olnud hageja tööalased kontaktid (e-post ja telefon), millelt hageja tabamiseks puudub igasugune takistus. Seega oleks hagejaga ühenduse saamine olnud äärmiselt lihtne. Kohtutäitur sai hageja kätte esimese kontakti võtmise tulemusena, misjärel hageja kinnitas kohe dokumentide kättesaamist ega ole kunagi kättetoimetamisest kõrvale hoidunud. Hageja on korduvalt pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole, et tal võimaldataks trahv tasuda vabatahtlikult. Politsei- ja Piirivalveamet teatas, et on trahviteate hagejale kätte toimetanud Ametlike Teadaannete kaudu, mistõttu tuleb see lugeda hagejale kättetoimetatuks. Hageja leiab, et trahviteadet ei ole talle kätte toimetatud seadusega sätestatud korras ja seaduse mõttega kooskõlas. Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamise eeldusi reguleerib VTMS § 543 lg 2, millest tuleneb, et Ametlike Teadaannete kaudu saab kättetoimetamine aset leida vaid juhul, kui isiku tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole võimalik muul viisil kättetoimetada. Seoses trahviteate hagejale kätte toimetamata jätmisega enne 24.04.2015 ei ole see jõustunud. Jõustumata trahviteate alusel algatatud täitemenetlus on seadusevastane (puudub täitedokument; Riigikohtu lahend 3-2-1-138-13, p 21). Hageja palub tunnistada sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja arvates tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hageja on valinud ebaõige õiguskaitsevahendi. TMS § 221 reguleerib eelkõige juhtumit, mil täitedokumendist tulenev nõue ei ole mingil põhjusel täidetav (on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud). Hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Võlgniku vastuväited võivad põhineda pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Käesoleval juhul TMS § 221 lg-s 1 märgitud hagi esitamise eeldused puuduvad. Hageja põhjendab hagi talle trahviteate kättetoimetamisega VTMS § 543 lg-s 2 sätestatud korras, kusjuures trahviteade tulnuks kätte toimetada VTMS § 543 lg-s 1 sätestatud korras. Hageja ei vaidlusta täitedokumendi täidetavust, vaid täitedokumendiks oleva trahviteate kättetoimetamise viisi. Asjakohane ei ole hageja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-138-13, tegemist ei olnud

Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamise juhuga. Hageja oleks pidanud esitama kaebuse VTMS § 76 sätestatud korras (Riigikohtu lahend 3-1-1-43-12). Kui kohus hagi läbi vaatamata ei jäta on kostja vastuväited hagile järgmised. VTMS § 543 lg 1 annab kohtuvälisele menetlejale trahviteate edastamiseks füüsilisele isikule kaks võimalust: posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistrijärgsele aadressile või elektrooniliselt. Praktikas edastatakse kirjaliku hoiatusmenetluse eripärast tulenevalt trahviteade esmalt elektrooniliselt, kui isikul on riigiportaalis eesti.ee aktiveeritud [email protected] elektronposti aadress. 15.12.2014 kontrollis Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemi POLIS kirjaliku hoiatamismenetluse allsüsteemi HIS teenindav Siseministeeriumi Infotehnoloogia Arenduskeskuse server hageja [email protected] elektronposti aadressi aktiveeritust ja suunatust, positiivset tulemust ei saanud. Elektroonilise edastamise võimatuse tõttu edastati hagejale trahviteade tähtkirjaga 16.12.2014 (VTMS § 543 lg 1) hageja rahvastikuregistri aadressile Tüve 9-9, Tallinn. Rahvastikuregistri seaduse § 391 järgi on isikul kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest. Seega oli hageja kohustatud tagama andmete õigsuse rahvastikuregistris. Sõiduki Subaru Legacy registrereimismärgiga 249BLL registrisse kandmisel oli hageja elukohaks samuti märgitud Tüve 9-9, Tallinn. ASi Eesti Post kaudu ei õnnestunud hagejale tähtkirja kätte toimetada 18.12.2014. 19.12.2014 viidi Tüve 9-9, Tallinn teade tähtkirja saabumise kohta. 08.01.2015 tagastas AS Eesti Post (Omniva) tähtkirja kohtuvälisele menetlejale, kuna hageja tähtkirja hoiutähtaja jooksul ei nõudnud. Kuigi trahviteade tagastati Politsei- ja Piirivalveametile, jäi teade tähitud posti saatmise kohta postkasti. Hagejale peaks olema teada, et riik kasutab isikutega suhtlemiseks eelkõige rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui hageja ei soovinud kanda rahvastikuregistrisse õiget aadressi, oleks ta pidanud kontrollima rahvastikuregistri järgsele aadressile saabuvat posti. Hagejal oli piisavalt aega, et saada teavet kirja saatja ja saadetise sisu kohta, kuna teade oli postkastis. Ka oli hagejal võimalus teha Eesti Postile (Omnivale) taotlus posti ümbersuunamiseks. Hageja ise põhjustas oma õigusvastase käitumisega trahviteate mitte kättesaamise. Kooskõlas VTMS § 543 lg-ga 3 avaldati trahviteade, mida ei õnnestunud hagejale kätte toimetada tähtkirjaga, kahel korral 10.01.2015 ja 26.01.2015 Ametlikes Teadaannetes ning loeti kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval, so 27.01.2015. VTMS § 544 lg 1g 2 alusel saadeti trahviteade kohtutäiturile 21.04.2015 täitemenetluse alustamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet täitis kõiki VTMS nõudeid trahviteate kättetoimetamiseks hoiatamismenetluses. Ebaõige on hageja väide nagu oleks tema suhtes kohaldatud karistamise aluseks olevat materiaalõigust. Hoiatustrahvi näol ei ole tegemist karistusega. Selle kohta ei tehta märget karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Hoiatustrahvi maksimaalne määr on 190 eurot. Sellest tulenevalt on põhjendatud rakendada hoiatusmenetluses menetlusnorme, mis on leebemad kui üldmenetluse puhul. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, või rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte menetluse jooksul esitatud seisukohtadega, tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja vaidlustas sundtäitmise selle tõttu, et talle ei toimetatud enne täitmisavalduse ja täitedokumendi kohtutäiturile täitmiseks esitamist kätte täitedokumenti, mida ta oleks saanud vabatahtlikult täita. Hageja leiab, et sel põhjusel alustas kohtutäitur täitemenetluse ilma täitedokumendita, mistõttu on õige ka hageja poolt valitu õiguskaitsevahend – sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Viidatud sätte esimeses lauses on tegemist näidisloeteluga, mis tähendab, et nimetatud hagi võib esitada ka muudel põhjustel. TMS § 221 lg 11 järgi on muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul võlgnikul õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Käesoleval juhul oli täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-s 9 nimetatud kohtuvälise menetleja hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi teade nr 223014086289, 16.12.2014 (lk 8a-8c). Kuigi tegemist ei ole TMS § 2 lg 1 p-des 18-191 nimetatud täitedokumendiga, ei ole tegemist kohtulahendiga. Seega kohaldub asjas ka TMS § 221 lg 11. Tulenevalt esitatud asjaoludest peab kohus kontrollima trahviteate hagejale kättetoimetamist. Kohus ei analüüsi Politsei- ja Piirivalveameti poolt teostatud kättetoimetamise püüdu [email protected] kaudu kuna kostja on kinnitanud, et hageja poolt ei olnud aktiveeritud riigiportaalis eesti.ee elektronposti aadress. Sellise aktiveerimise kohustus hagejal ka puudus. Mis puudutab kostja väidet hagejale rahvastikuregistrisse märgitud aadressile trahviteate tähitud kirjaga Eesti Posti kaudu kättetoimetamise püüdu, siis hageja saadetist kätte ei saanud (lk 39). Hageja väitel ta rahvastikuregistrisse kantud aadressil ei ela. Seda kinnitab asjaolu, et hagiavalduses on hageja oma aadressiks märkinud aadressi, mis ei ole kantud tema elukohana rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 2 alusel on seaduse eesmärgiks tagada Eesti Rahvastikuregistri objekti peamiste isikuandmete kogumine ühte andmekogusse riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks isiku õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamiseks. RRS § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, lg 2 järgi seadusega ettenähtud juhtudel õiguslik tähendus. RRS §-s 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ei ole aga seaduses ettenähtud vahendeid, mis tagaksid isikute kohustuse oma andmeid rahvastikuregistrisse kanda, mistõttu on sisutühi ka seaduse § 39 1. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejale rahvastikuregistrisse märgitud aadressile trahviteate kättetoimetamine ilma hageja kättesaamise kinnituseta ei ole trahviteate kättetoimetatuks lugemiseks piisav vahend. Ka Politsei- ja Piirivalveamet ei lugenud trahviteadet hagejale rahvastikuregitsri aadressile saatmisega kättetoimetatuks kuna ta avaldas Ametlikes Teadaannetes teate trahviteate hagejale kättetoimetamiseks (lk 40, 41). Hageja on tõendanud oma väidet, et kohtutäitur saatis talle dokumendid e-posti aadressile ([email protected]), mille hageja väitel sai kohtutäitur Googlest ning hageja reageeris saadetult koheselt (lk 9-11). Ka on hageja teavitanud trahviteate talle mitte kättetoimetamisest ja seoses sellega trahviteate mitte jõustumisest kostjat (lk 12-18). VTMS §543 lg 1 sätestab, et füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil VTMS § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt VTMS § 41 lõike 4 kohaselt. VTMS § 41 lg 3 kohaselt loetakse postiga saadetud kutse (käesoleval juhul trahviteade) isiku poolt kättesaaduks postiteenuse osutaja väljastusteates märgitud päevast ning lg 4 kohaselt kutse (käesoleval juhul trahviteate) elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse kutse (käesoleval juhul trahviteade) isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Nagu märgitud ei lugenud Politsei- ja Piirivalveamet trahviteadet hagejale

kättetoimetatuks ei VTMS § 41 lg-s 3 ega lg-s 4 sätestatu kohaselt, vastasel juhul ei oleks ta trahviteadet hagejale kätte toimetanud Ametlike Teadaannete kaudu. VTMS §543 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus nõustub hagejaga selles, et kohtuväline menetleja ei teinud piisavalt selleks, et välja selgitada võimalust hagejale trahviteate kättetoimetamiseks muul viisil kui Ametlikes Teadaannete avaldamise kaudu. Seda tõendab asjaolu, et kohtutäitur leidis piisavalt kiiresti (trahviteade esitati kohtutäiturile täitmiseks 21.04.2015, kohtutäitur edastas hagejale täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitedokumendi juba 24.04.2015) hageja e-posti aadressi. Kohtuväline menetleja piirdus vaid trahviteate saatmisega hageja rahvastikuregistrisse märgitud aadressile ja uuris riigiportaalis eesti.ee elektronposti aadressi aktiveerimist hageja poolt. Esimesel juhul hageja dokumenti kätte ei saanud, teisele juhul tuvastas kohtuväline menetleja, et riigiportaalis eesti.ee hageja elektronposti aadress ei olnud aktiveeritud. Hageja tasus trahvi 9 euro suuruses 12.05.2015 ja kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovinud vaidlustada hoiatustrahvi määramist, kuid ta ei peaks tasuma täitemenetluse kulusid, sest täitemenetlust tema suhtes ei oleks tohtinud algatada kuna täitedokumenti talle kätte ei toimetatud enne täitemenetluse algatamist, ehk hagi aluseks on täitedokumendi puudumine. Kostja väide, et hoiatustrahv ei ole seaduse järgi karistus, ei puutu asjasse. See ei mõjuta asja lahendamist, kohus märgib vaid, et isik, kellele määratakse ükskõik millist nimetust kandev trahv, mille ta peab tasuma, peab seda karistuseks sõltumata sellest, kas see seaduse järgi on karistus või mitte. Ülalmärgitud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 euro suuruses, mille hageja tasus hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt ning lepingulise esindaja kulu 924 eurot. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista 1274 eurot. Hageja täiendavat menetluskulude nimekirja seoses kohtuistungiga ei esitanud. Kostja seisukohta hageja menetluskulude kohta ei esitanud. Kohtu arvates on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 1049 euro ulatuses. Arvestades, et kohus määras hagihinnaks TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel 46,76 eurot, millelt hageja pidi tasuma riigilõivu 75 eurot, kuid hageja tasus riigilõivu 300 eurot, millest tal on õigus tagasi saada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel 225 eurot, vähendab kohus hageja menetluskulusid 225 euro võrra. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 1049 euro suuruses ning tagastab hagejale enammakstud riigilõivu 225 euro suuruses vastavalt hageja poolt kohtuistungil esitatud taotlusele (protokolli lk 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik