Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
18.01.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-22-17404
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
S. K. kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse K. P. nimel tehingu tegemiseks Avaldaja: S. K. xxxxxxxxxxx; e-post:); Puudutatud isik: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx).
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
Jätta S. K. kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse K. P. nimel tehingu tegemiseks menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
S. K. Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles, et kohus annaks talle esindusõiguse tema poja K. P. esindamiseks K. P. (xxxxxxxxxxx) pärandiga seotud toimingutes.¤ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva maja jättis 22.11.2022. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduse kõrvaldamiseks - avalduse täpsustamiseks ja riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks. Kohus selgitas avaldajale, et avaldajal tuleb märkida, mis tingimustel tehtavaks tehinguks konkreetselt kohtult nõusolekut taotletakse. Samuti tuleb avaldajal põhjendada, miks on tehingu tegemine vajalik ja kuidas on see lapse huvides. Avaldajale määratud tähtaja jooksul saatis avaldaja kohtule e-kirja, mille kohaselt on kohtu nõusolekut vaja võimaldamaks K. P. vastu võtta pärandvara. Pärandvaraks on pangakontol olev summa 13586,27 eurot. Avaldaja lisas ka riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse.
Kohus selgitas avaldajale, et perekonnaseadusest tulenevalt ei ole pärandvara vastuvõtmiseks kohtu nõusolek vajalik. Kohus palus avaldajal selgitada, kas tal on tekkinud takistusi lapse nimel pärandvara vastuvõtmisel ja kui, siis milles need seisnevad. Samuti selgitas kohus, et kui avaldaja soovib kohtult nõusolekut pärandvara jagamiseks, tuleb kohtule täpsustada selle tehingu asjaolusid. Kohus andis avaldajale selgituste andmise tähtajaks 10.01.2023. a. Nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud avaldaja kohtule täiendavaid selgitusi, jättes sellega avalduse puudused kõrvaldamata. TsMS § 3401 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna avaldaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud (selgitanud, milliste tehingute tegemiseks täpselt on kohtu nõusolek vajalik), jätab kohus hagi menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et kui avaldaja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb tal kohtule selleks vastav avaldus esitada. Tulenevalt TsMS § 372 lg 5 võib avaldusse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.