Osaühingu Aktiva Finants hagi LT vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1013,76 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ene Solovjev Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): LT (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.11.2015 otsus tühistada.
2.Saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.02.2015 esitas Osaühing Aktiva Finants (hageja) maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse LT-lt (kostja) põhivõla 506,88 eurot ja viivise 387 eurot saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt kohustus kostja tasuma Tele2 Eesti AS-le telekommunikatsiooniteenuste ja kaupade eest ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude hagejale. Maakohus andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.28.05.2015 esitas hageja maakohtule hagiavalduse (täiendatud 17.07.2015), milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 506,88 eurot, viivise 350,51 eurot ja alates avalduse esitamisest viivise määraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni summani 156,37 eurot.
3.Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid liitumislepingud ja juurdeostulepingu, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja üle andma kaubad (telefonid Samsung Galaxy Note II N7100 ja Nokia 1101) ning kostja kohustus teenuste ja kauba eest vastavalt arvetele tasuma. Lepingutel kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Tele2 Eesti AS on oma kohustused täitnud ja esitanud kostjale igakuised arved teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud raha tasunud.
4.Tele2 Eesti AS loovutas nõude 03.10.2014 hagejale. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS hakkas arvestama viivist pärast lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast.
5.Juurdeostulepingud muutsid liitumislepingud tähtajalisteks. 23.11.2012 liitumislepingu alusel oli saadud teenuse kuutasu oli 29,90 eurot. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohustus klient tasuma leppetrahvi 489 eurot. Leppetrahvi suurus tulenes teenuspaketi tingimustest, mis olid kostjale kättesaadavad Tele2 Eesti AS kodulehel. 28.08.2012 sõlmitud liitumislepingu ennetähtaegne lõpetamine tõi kaasa leppetrahvi 80 eurot.
6.Arved on kostjale esitatud tarbitud telekommunikatsiooniteenuste ja saadud seadmete kuumaksude eest. Võlgnevuse tõttu saadeti kostjale 16.09.2013 teatis lepingu lõpetamise kohta, milles hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingud üles ja sel juhul lisandub leppetrahv. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Kostja sõlmis 28.08.2012 Tele2 Eesti AS-ga liitumislepingu telekommunikatsiooni teenuste tarbimiseks ja juurdeostulepingu mobiiltelefoni järelmaksuga ostmiseks.
2(6)
23.11.2012 sõlmis kostja uue juurdeostulepingu telefoni järelmaksuga soetamiseks. Igakuine makse 29,90 eurot sisaldas järelmaksu, kõnesid ja internetti. Kostjale selgitati lepinguid sõlmides, et iga kuuga väheneb telefoni jääkväärtus ja lepingu lõpetamisel on telefonid välja makstud või lepingu ennetähtaegsel peatamisel tuleb tasuda telefonide jääkväärtused. Kostja ei ole Tele2 Eesti AS-le ega hagejale tasunud arveid nr 40269798 ja nr 400505466, millele on lisatud arusaamatud leppetrahvid. Kokku on kostja tasunud 812,12 eurot. Kostja on oma lepingulised kohustused Tele2 Eesti AS ees täitnud vastavalt lepingule ja viimane on täitmise vastu võtnud. Tele2 Eesti AS ei ole seadusest tulenevat leppetrahvist teavitamise kohustust nõuetekohaselt täitnud ega kostjat teavitanud leppetrahvi nõudmise soovist. Seega on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõudmiseks. Lihtsalt tüüptingimuste alusel leppetrahvi nõudmine ei ole põhjendatud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus 27.11.2015 otsusega rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 506,88 eurot, viivise 350,51 eurot ja viivise 0,15% päevas põhinõudelt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni summani 156,37 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 487,60 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Puudub vaidlus, et Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 28.02.2012 liitumislepingu ja juurdeostulepingu nr 30047330 ning 23.11.2012 liitumislepingu ja juurdeostulepingu nr 30047330, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutele kohaldati üldtingimusi. Tele2 Eesti AS andis kostjale üle mobiiltelefonid Samsung Galaxy Note II N7100 ja Nokia 1101. Tele2 Eesti AS esitas kostjale regulaarselt arveid, millised kostja jättis õigeaegselt tasumata.
11.Tele2 Eesti AS loovutas 03.10.2014 oma nõude kostja vastu hagejale (tlk 24). Tele2 Eesti AS teatas kostjale 03.10.2014 nõude loovutamise teatisega nõude loovutamisest põhisummas 506,88 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjal on hagejale raha maksmise kohustus.
12.Tele2 Eesti AS ja kostja vahelise 28.02.2012 liitumislepinguga ja juurdeostulepinguga nr 30047330 kaasnes teenusepakett „hinnaliider extra 15“ ja 23.11.2012 liitumislepinguga ja juurdeostulepinguga nr 30047330 kaasnes teenusepakett „nuti 5“. Poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud lepingute lahutamatuks osaks olevates Tele2 teenuste kasutamise tingimustes, mida osapooled lepingutele alla kirjutades kohustusid täitma (tlk 44-56). Juurdeostulepingute alusel andis Tele2 Eesti AS kostjale üle kaks mobiiltelefoni. Juurdeostulepingud sõlmiti tähtajalistena kestusega 24 kuud alates lepingute sõlmimisest. Kostja kohustus nimetatud perioodi kestel mitte muutma kasutatavaid teenuspakette väiksema kuutasuga teenuspaketi vastu või lepinguid ennetähtaegselt mitte lõpetama.
13.Kostja on perioodil 01.04.2014-01.06.2014 esitatud arvetest nähtuvalt tasunud võlgnevuse katteks kokku 409,72 eurot ning tasumata on põhivõlg 506,88 eurot. Poolte vahel sõlmitud teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.15 kohaselt on kliendil õigus teenuse tasu suurust vaidlustada tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud
3(6)
tähtaja jooksul. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks nõude aluseks olevat arvet summas 506,88 eurot vaidlustanud.
14.Tele2 Eesti AS on lepingutest ja nende lahutamatuks lisaks olevatest kasutamise tingimustest tulenevaid kohustusi täitnud ning käitunud hea usu põhimõtte kohaselt ja mõistlikult. Kostja on jätnud oma lepingutest tulenevad kohustused täitmata, milline käitumine ei ole vabandatav. Kostja on ostnud soodustingimustel kaks mobiiltelefoni ning võtnud endale kohustuse olla 24 kuud Tele2 Eesti AS klient. Kostja on nimetatud kohustust rikkunud arvete tasumata jätmisega, mis tõi endaga kaasa vajaduse lepingud ennetähtaegselt lõpetada. Puudub vaidlus lepingute ennetähtaegse lõpetamise üle.
15.Pooled on kokku leppinud, et „hinnaliider extra 15“ paketiga liitumisel kohustus kostja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma Tele2 Eesti AS-le lepingujärgse leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale 7-24 kuud summas 80 eurot. Teenusepaketi „nuti 5“ ennetähtaegsel lõpetamisel 7-24 kuud enne tähtaja lõppu kohustus kostja tasuma leppetrahvi 498 eurot. Hageja nõutav leppetrahv ei kompenseeri telefonide jääkväärtust, vaid on kehtestatud tähtajaliste lepingute ennetähtaegse lõpetamise korraks. Tele2 Eesti AS õigustatud huvi lepingute sõlmimisel oli eelkõige kliendisuhete säilitamine sideteenuste pakkumiseks kokkulepitud ajal, mitte kliendile mobiiltelefonide müümiseks järelmaksu pakkumine. Leppetrahvi nõude esitamine ei saanud kostjale tulla üllatusena, kuna kostja oli teadlik leppetrahvi tasumise kohustusest lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Hageja leppetrahvi nõue kajastus kostjale esitatud arvetel ning hageja ei pidanud oma soovist leppetrahvi nõuda kostjale eraldi teatama. Kuivõrd kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi, siis tuli tal tasuda nii tasuta enda käsutusse saadud telefonide jääkväärtused kui ka kokkulepitud leppetrahvid tähtajalise lepingu ennetähtajalisel lõpetamisel (VÕS § 158 lg 1).
16.Kuivõrd kostja on arvete tasumisega viivitanud, on põhjendatud hageja nõude rahuldamine ka viivise osas.
17.Hageja lepingulise esindaja tasu 287,60 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades lepingulise esindaja poolt läbiviidud toimingutega ja nende mahuga. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada.
19.Pooled ei ole leppetrahvis eraldi kokku leppinud. Hageja on kinnitanud, et leppetrahv tuleneb tüüptingimustest. Maakohus ei ole arvestanud, et tüüptingimused on kallutatud ja võivad olla teisele poolele äärmiselt kahjulikud.
20.Maakohus ei ole arvestanud, et kostja on juba tasunud lepingu p 4.9 alusel Tele2 Eesti AS-le leppetrahve 409 eurot. Tele2 Eesti AS käitumine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Ei ole arusaadav, miks maakohus on pidanud Tele2 Eesti AS käitumist õigeks.
21.Maakohus ei ole arvestanud leppetrahvi nõudmise tingimusi. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitestki nähtub, et kostja on arved vaidlustanud. On küsitav, kas Tele2 Eesti AS informeeris kostjat leppetrahvi nõudest.
4(6)
22.Maakohus ei ole süvenenud asjaolusse, et Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu kogu väärtus 24 kuu jooksul oleks olnud 856 eurot ning Tele2 Eesti AS on tänaseks saanud kostjalt 812,12 eurot, kuigi 11 kuud sellest perioodist teenust ei osutatud. Arved, millega kostja ei nõustu, sisaldavad kokku leppimata ja arusaamatuid leppetrahve ja viiviseid. Nõue on muutunud kostja jaoks ebamõistlikult suureks (VÕS § 42). Tele2 Eesti AS on viinud kostja makseraskustesse. Vastustaja seisukoht
23.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
25.Maakohus ei ole piisavalt järginud otsuse põhjendamise nõudeid (TsMS § 442 lg 8). Maakohtu otsuses ei ole kõiki nõude eeldusi ja kostja vastuväiteid kontrollitud. Maakohus on oma järeldusi põhjendanud osaliselt ekslike seisukohtadega ja otsuse järeldused on vastuolulised.
26.Maakohus on otsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas märkinud hagi alusena asjaolu, et kostjal oli kohustus tasuda teenuste ja kauba eest ning Tele2 Eesti AS esitas kostjale regulaarselt arveid, mille kostja jättis õigeaegselt tasumata. Samas aga ei ole maakohus lahendanud hagi teenustasu või ostuhinna tasu nõudes, vaid leppetrahvi nõudes.
27.Maakohtu otsuse põhjendusest ei selgu, kas või mil viisil või mis ulatuses maakohus on arvestanud asjaolu, et kostja on teinud oma rahaliste kohustuste täitmiseks makseid. Maakohus leidis, et kostjal tuli tasuda telefonide jääkväärtused, kuid otsusest ei selgu, millistel hageja esitatud asjaoludel ja asjas uuritud tõenditel selline seisukoht põhineb.
28.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Maakohus on märkinud, et kostja kohustus 24 kuu kestel mitte muutma kasutatavaid teenuspakette väiksema kuutasuga teenuspaketi vastu või lepinguid ennetähtaegselt mitte lõpetama. Hageja ei ole esile toonud lepingute lõppemise asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et tähtajalised lepingud oleks üles öelnud kostja. Hageja esitatud asjaolud viitavad sellele, et tähtajalised lepingud lõpetas Tele2 Eesti AS. Maakohtu otsuses ei ole jälgitav lepingulise kohustuse ja selle rikkumise tuvastamine, millest võis kostjal tekkida leppetrahvi maksmise kohustus. Maakohtu põhjendus, mille kohaselt kostja rikkus kohustust olla 24 kuud Tele2 Eesti Aktsiaseltsi klient arvete tasumata jätmisega, ei ole arusaadav. Hageja esile toodud lepingutingimuste kohaselt ei ole antud juhul leppetrahvi aluseks rahalise kohustuse rikkumine.
29.Maakohus ei ole vastanud kostja väitele, mille kohaselt arusaamatut leppetrahvi tüüptingimust ei tuleks lugeda lepingu osaks (VÕS § 37 lg 3). Kostja väidetel olid leppetrahvid vastavate lepingute kogumahuga võrreldes suured. Maakohus ei ole ammendavalt põhjendanud, kas leppetrahvi nõude aluseks olevad tingimused kahjustavad kostjat ebamõistlikult. Maakohtu põhjendus, mille kohaselt oli hageja õigustatud huvi lepingute sõlmimisel eelkõige kliendisuhete säilitamine, on
5(6)
leppetrahvi aluseks olevate tingimuste hindamisel asjakohatu, juhul kui kliendisuhte lõpetas Tele2 Eesti AS.
30.Ringkonnakohus ei pea võimalikuks asja ise lahendada ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul, vajadusel andes hagejale võimaluse asjaolusid täpsustada, välja selgitada kostja kohustus ja selle rikkumine, millele hageja leppetrahvi nõude alusena tugineb. Maakohtul tuleb tuvastada asjaolud, mille alusel võtta põhjendatud seisukoht, kas leppetrahvi nõude aluseks olevad tingimused on lepingu osaks ja kas need ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. Samuti tuleb tsiviilasja uuel läbivaatamisel, vajadusel andes kostjale võimaluse oma vastuväiteid täpsustada, tuvastada, millised maksed kostja on lepingute alusel teinud ja milliste kohustuste katteks tuleb makseid arvestada, kui maksetest ei piisanud kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks.
31.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.