nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Q (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vladimir Makarov (e-post: xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vitali Denikin (e-post: xxx)
3.Mõista Ylt X kasuks alates 1. jaanuarist 2023 kuni X täisealiseks saamiseni (29. novembril 2036) välja elatis igakuiselt summas 161,47 eurot. Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
Kohustada Y tasuma X elatis Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Kohustada Y tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu seitsmendaks kuupäevaks.
5.Jätta hagi rahuldamata elatise nõudes perioodi 01.02.2022-31.12.2022 eest.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
2-22-1744 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.X esitas 01.02.2022 hagi Y vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja Q ja Y ühine laps X sündinud 29.11.2018. Vanemad elavad lahus. Hageja elab koos emaga. Kostja tasus kuni 31.12.2021 hagejale vabatahtlikult igakuiselt elatist 290 eurot kuus. Kostja on tasunud antud summa ebakorrapäraselt, kandes eelpool nimetatud summa üle suvalistel ehk kindlaksmääramata kuupäevadel (nt 2021.aastal 13.01, 07.02, 11.03, 14.04, 14.05, 16.06, 17.07, 17.08, 17.09, 18.10, 16.11, 19.12) lapse ema kontole. 2022. aasta jaanuaris otsustas kostja maksta hagejale elatist 156 eurot kuus (tuletades summa elatiskalkulaatori abi1), veebruaris 2022 korrigeeris kostja arvutuskäiku ja tasus 163 eurot. Tegemist on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 ette nähtust oluliselt väiksema elatisega. Hageja tugineb nõude esitamisel sellele, et kostja on andnud ülalpidamist ettenähtust vähem ja ebaregulaarselt. Laps veedab kostja juures vähem kui 7 päeva kuus. Hageja reaalsed kulud ühes kuus on 755,21 eurot. Kostja sissetulek on keskmisest suurem. Hageja hinnangul on põhjendatud võtta elatise summa määramisel arvesse lapsetoetus, kuid mitte lasterikka pere toetus. Lapsetoetus oli aastal 2022 pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Hageja emal on kolm alaealist last, mistõttu makstakse hageja emale lasterikka pere hüvitist. Hageja on hageja ema ja kostja ühine laps, kuid teised hageja ema lapsed ei oma mingit seost kostjaga. Seetõttu ei ole õigustatud hagejale kostjalt nõutava elatise vähendamine teiste hageja ema (mitte kostja) laste arvel (mitmikud), sest lasterikka pere toetus makstakse vanemale, kes on vähemalt kolme lapsega seoses. Kostjal sellist seost tuvastatud ei ole. Hageja hinnangul saab elatist vähendada ka vaid mõjuval põhjusel, praegu elatise vähendamiseks mõjuvat põhjust ei ole. Perehüvitiste eesmärk on lapse kasvatamisega seotud kulude osaline katmine, mistõttu makstakse toetust vanemale, kes last igapäevaselt kasvatab ning on oluline, et kõigi kolme lapse lapsetoetused oleksid vormistatud ühele isikule ning lasterikka pere toetust saab üks vanem, eestkostja, hooldaja, last kasvatava vanema abikaasa või last kasvatav isik, kellel on lapse vanemaga ühine laps ning kelle peres kasvab vähemalt kolm lapsetoetust saavat last. Ka perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas selgitati, et lasterikka pere toetus kuulub arvestamisele vaid juhul, kui tegemist on hageja vanema ja kostja ühiste lastega. Hageja palub kohtult välja mõista elatis miinimummääras alates 01.02.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (sh arvestamata lasterikka pere toetusega). Hageja soovib, et elatis makstaks ette hiljemalt iga kuu seitsmendaks kuupäevaks. Hageja märkis 27.12.2022 2(6)
2-22-1744 seisukohas, et jääb oma taotluse juurde tõendite kogumiseks kostja varalise seisu kindlaks tegemiseks. Kostja seisukoht
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et elatise summa arvestamisel tuleb arvata maha hageja emale hageja eest makstav lapsetoetus 60 eurot ja lasterikka pere toetus (hageja osa 100 eurot). Hageja emale makstakse lasterikka pere toetust ka hageja eest. Põhjendatud ei ole jätta lasterikka pere toetust arvestamata seetõttu, et hageja ema teised lapsed ei ole hageja ema ja kostja ühised lapsed. Kostja on tasunud hagejale alates jaanuarist 2022 kuni 31.03.2022 elatist 504 eurot ehk 168 eurot kuus ja alates 01.04.2022 elatist 176 eurot kuus. Seega on kostja andnud ülalpidamist nõuetekohaselt ning hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda, kuna viimane ei ole kasutanud oma menetlusõiguseid heauskselt. Kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja märkis 27.12.2022 seisukohas, et jääb oma taotluse juurde tõendite kogumiseks kostja varalise seisu kindlaks tegemiseks. Kohus on vastava taotluse juba 12.12.2022 läbi vaadanud ning jätnud taotluse rahuldamata. Kohus jääb oma 12.12.2022 määruses esitatud seisukoha juurde, ei hakka seda siinkohal kordama ning jätab korduva taotluse rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus mõista elatise välja PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest, et olukorras, kus esitatud on nõue PKS § 101 alusel elatise väljamõistmiseks ning tõendatud ei ole lapse tavapärasest suuremad kulud (s.o kahekordset miinimummäära ületavad), peaks kohus automaatselt arvestama elatist lähtudes kohustatud isiku tegelikust sissetulekust, mitte PKS § 101 lg 4 kohasest brutokuupalgast. See eeldab suuremas summas elatise nõude esitamist ja põhjendatud vajaduste tõendamist.
4.Hageja on viidanud 27.12.2022 seisukohas 23.11.2007. a Haagi protokollile ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, tuginenud kostja elukohale Maltal ning leidnud oma argumentatsioonis, et tulenevalt kostja elukohast peaks elatise väljamõistmisel lähtuma ka Malta kohtupraktikast. Kohtu hinnangul ei ole taoline viide põhjendatud. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 15 sätestab, et ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Viidatud Haagi protokolli art 3 järgi kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Seega kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus ning hageja ei ole ka väitnud, et kohalduma peaks mõne muu riigi (näiteks kohustatud isiku elukohariigi) õigus. Kohus jätab seega hageja viite Malta võimalikule kohtupraktikale (mida ei saa ka käsitleda välisriigi seadusena) tähelepanuta.
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on 3(6)
2-22-1744 õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
7.Hageja sünnitunnistusest (tl 5) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 sätestatud määras alates 01.02.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tasaarvestada kohtumenetluse ajal tasutud summad väljamõistetud elatisega.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
9.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
10.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
11.Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
12.Andmaks hinnangut sellele, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul tuvastada, milline on PKS § 101 kohane summa antud hageja puhul. Põhiline vaidlus seisneb selles, kas kohus peaks arvestama elatise väljamõistmisel lisaks lapsetoetusele (mille suurus on praegusel hetkel 60 eurot kuus) ka lasterikka pere toetusega. PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 4(6)
2-22-1744 12.1 Hageja hinnangul on põhjendatud võtta elatise summa määramisel arvesse lapsetoetus, kuid mitte lasterikka pere toetus. Lapsetoetus oli aastal 2022 pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Hageja emal on kolm alaealist last, mistõttu makstakse hageja emale lasterikka pere toetust. Hageja on hageja ema ja kostja ühine laps, kuid teised hageja ema lapsed ei oma mingit seost kostjaga. Seetõttu ei ole hageja hinnangul õigustatud hagejale kostjalt nõutava elatise vähendamine teiste hageja ema laste arvel, sest lasterikka pere toetus makstakse vanemale, kes on vähemalt kolme lapsega seoses ning kostjal sellist seost tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et perehüvitiste seaduse §-s 2 sätestatud eesmärgiga (toetada lastega peresid ja laste kasvatamist) ei ole vastuolus lasterikka pere toetusega arvestamine. Taolise toetusega arvestamine elatise väljamõistmisel on PKS § 101 lg-s 5 sõnaselgelt ette nähtud. Seega ei saa olla võimalik asuda igas kohtulahendis eraldi käsitlema, kas lasterikka toetuse arvestamine kui selline on üldse põhjendatud. Seadusest ei tulene, et mingitel juhtudel tuleks jätta lasterikka pere toetusega arvestamata. 12.2 Hageja tugineb oma seisukoha esitamisel ka perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjale. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474SE, vastu võetud 08.12.2021) seletuskirjas on märgitud, et lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kohus ei saa nõustuda sellega, et seadusandja oleks selgelt soovinud eristada kärgperedes elavate laste ülalpidamist neist lastest, kellel on oma õdede-vendadega samad vanemad. Kui taoline eristamine oleks seadusandja hinnangul olnud põhjendatud, siis oleks see ka seaduses sõnaselgelt välja toodud. Eelnõu seletuskiri on vaid abivahend normi tõlgendamisel, kuid seletuskirja seisukohast ei saa tuleneda iseseisvat õiguslikku alust. Kohtu hinnangul puudub ka sisuline põhjendus, miks peaks ühe lapse ülalpidamiskohustuse suurus sõltuma sellest, kas ta kasvab kärgperes või mitte. 12.3 Seisukohale, mille kohaselt saaks lasterikka pere toetust arvestada vaid ühiste laste puhul, ei ole asunud ka kohtupraktika. Kohtu hinnangul on põhjust nõustuda Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-21-19586. Nimelt on ringkonnakohus 13.09.2022 lahendis (p 11.3) leidnud, et kolleegiumi hinnangul võis maakohus PKS § 102 lg 2 järgi elatist vähendada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (Riigikogu XIV koosseis, 474 SE seletuskiri, lk 4). Seadus ei täpsusta, kas ka kärgperede puhul tuleb lasterikka pere toetust arvesse võtta või on toetuse arvestamine eeskätt õigustatud olukorras, kus lapsed on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kolleegium leiab, et kui üks vanematest saab lasterikka pere toetust, tuleb sellega arvestada. See ei kahjusta ebaproportsionaalselt elatise maksmise eesmärki. Tallinna Ringkonnakohus on ka tsiviilasjas nr 2-21-8472 tehtud 30.11.2022 lahendis pidanud põhjendatuks arvestada elatise väljamõistmisel lasterikka pere toetusega olukorras, kus hageja emal oli kaks alaealist last varasemast kooselust. 12.4 Hageja vaidleb vastu lasterikka pere toetuse arvestamisele ka argumendiga, et elatist saab vähendada vaid mõjuval põhjusel, praegu elatise vähendamiseks mõjuvat põhjust ei ole. Kohtu hinnangul ei ole lasterikka pere toetuse arvestamisel tegemist elatise vähendamisega PKS § 102 alusel. Tegemist on asjaoluga, mida tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada. 5(6)
2-22-1744
13.Eeltoodust tuleneb, et elatise väljamõistmisel tuleb praegusel juhul arvestada nii lapsetoetusega (60 eurot) kui ka lasterikka pere toetusega (100 eurot). Lähtudes sellest, oli PKS § 101 alusel arvestatud põhjendatud elatise suurus ajavahemikus 01.02.2022-31.03.2022 163,44 eurot ning ajavahemikus 01.04.2022-31.12.2022 summas 175,64 eurot. Hagi esitati 02.02.2022. Jaanuari 2022 eest oli hageja tasunud selleks ajaks elatist ennetähtust (163,44 eurot) vähem, s.o 156 eurot. Samuti nähtub kontoväljavõttest (tl 6), et elatise tasumine on toimunud mõningase ebaregulaarsusega, s.o varieerudes kuu 7. kuupäevast 19. kuupäevani. Kohus märgib, et esitatud tõenditest ja seisukohtadest ei nähtu, kas pooltel oli kokkulepe konkreetse elatise maksmise kuupäeva suhtes, samas ei saa jõuda järeldusele, et kuu 18. või 19. kuupäeval elatise tasumist saaks lugeda elatise ette tasumiseks sama kuu eest (PKS § 100 lg 4). Seega tuleb jõuda järeldusele, et hagi esitamise hetkel andis kostja ülalpidamist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Hageja oli seega õigustatud pöörduma oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Seda ei muuda asjaolu, et kostja on pärast hagi esitamist andnud ülalpidamist vajalikus ulatuses ning praeguseks hetkeks elatise võlgnevus puudub.
14.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Ajavahemiku 01.02.2022-31.12.2022 eest tasumisele kuulunud elatis on eeltoodust tulenevalt (3*163,44+9*175,64) 2071,08 eurot. Kostja on sel ajavahemikul tasunud elatist (tl 32, 58) kokku 2088 eurot. Seega puudub 31.12.2022 seisuga võlgnevus ning selle ajaperioodi elatise nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata.
15.Kohus saab seega elatise välja mõista vaid alates 01.01.2023. Kohus rahuldab hagi selliselt, et mõistab välja PKS § 101 alusel arvutatava elatise, mille puhul on arvesse võetud nii lapsetoetust kui ka lasterikka pere toetust. Kuna perehüvitiste seaduses muutuvad lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurust puudutavad sätted (alates 01.02.2023 kehtima hakkava redaktsiooni kohaselt) tagasiulatuvalt alates 01.03.2023, mõistab kohus selguse mõtte välja elatise alates 01.01.2023 lähtudes tulevikus tagantjärele muutuvast toetuse suurusest. Sealjuures on kohus arvestanud vastavalt PKS 101 lg 5 (alates 01.02.2023 kehtivas redaktsioonis) teisele lausele kogu lastetoetusega ja poole lasterikka toetusega. Selliselt kuulub kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2023 väljamõistmisele elatis 161,47 eurot kuus, mis muutub vastavalt PKS § lg-tele 3-5.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.