2-22-14620
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.01.2023. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-22-14620
Tsiviilasi
Vxxxxxxx Kxxxxxxxx ja Axxxx Kaxxxxxxx hagi Vxxxxxx Kxxxxxxxx vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Vxxxxxxx Kxxxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxüla, xxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond); Hageja II: Axxxx Kxxxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxx, xxxxxxküla, xxxxxx vald,xxxxxxxxxxxxx maakond); Hagejate seaduslik esindaja: Axxxxxxxx Kxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxx, xxxxx küla, xxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x Kostja: Vxxxxxx Kxxxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxx, xxxxxxalevik, xxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
2-22-14620
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
2-22-14620 andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu lahend nr 2-16-118651/31 p 15). Hagejate seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid 09.01.2023. a kompromissi, mille kohaselt kostja kohustub igakuiselt kummalegi hagejale tasuma elatist 100 eurot, kokku 200 eurot. Kohus selgitas 09.01.2023. a toimunud kohtuistungil pooltele, et elatis on ettenähtud laste ülalpidamiseks ning see peab katma laste kulud. Elatis 100 eurot kuus ei taga laste vajaduste katmist. Hagejate seaduslik esindaja selgitas hagejate igakuiseid kulutusi ning leidis, et kostjaga kokkulepitud igakuine elatis on liiga väike ning ei kata hagejate igakuiseid kulusid. Ta nõustus sellise kokkuleppe allkirjastama, kuna teab kostja viletsaid võimalusi. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et kostja maksab igakuiselt kummalegi hagejale elatist 160 eurot, kokku 320 eurot. Seega leppisid pooled kokku igakuises elatises, mis on väiksem miinimumelatisest. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Kostja on 28.12.2022. a kohtuistungil toonud välja, et ta toetab igakuisel oma lapsi võimaluste piires (sh sõidutab neid vajadusel). Kostjale on määratud täielik töövõime kaotus ning tema pension on ligikaudu 500 eurot. Töötab liinitrimmerdajana, kuid see on hooajaline töö. Seega pole kostjal võimalik igakuiselt kummalegi hagejale 200 eurot elatist maksta. Eeltoodust tulenevalt on võimalik kinnitada poolte vahel 09.01.2023. sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja maksab alates 2023. a veebruarist kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 160 eurot (kokku 320 eurot), s.o miinimumelatisest väiksemat elatist. 2023. a jaanuaris maksab kostja hagejatele elatis samamoodi nagu ta seda ka varasemalt teinud on.
2-22-14620 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmise osas. Seega jäävad asja menetluse lõpetamisel menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.