Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

2-15-14896

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29. septembril 2005 laenulepingu nr EEL-290905OB, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 51 129,31 eurot. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt anti laen hageja poolt laenusaaja kasutusse ja käsutusse pärast lepingu põhitingimuste alajaotuse "tagatis" kohaselt seati panga kasuks hüpoteek I järjekohale seatav hüpoteek kinnistule (registriosa nr 33205) asukohaga XXX. Hageja ja kostja sõlmisid 26. märtsil 2007 laenulepingu muudatuse nr 1, milles pooled leppisid kokku, et vastavalt poolte kokkuleppele fikseeriti, et laenusaaja kasutuses ja käsutuses oleva laenusumma jääk seisuga 26. märts 2007 on 48 515,40 eurot. Laenulepingu muudatuse nr 1 kohaselt seati panga kasuks I järjekohale hüpoteek kinnistule nimetusega Poolsaare (registriosa nr 3320509) asukohaga XXX. 23. novembril 2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muudatuse nr 2, milles pooled leppisid kokku, et vastavalt poolte kokkuleppele võimaldatakse laenusaajale 2(4)

2-15-14896 laenu põhiosa tagasimaksmisel maksepuhkust kuni 25. märtsini 2010 ning vormistatakse sellega seoses uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafik. Kuna kostja laenulepingut vastavalt kokkulepitud tingimustele ei täitnud edastas hageja 19. septembril 2012 laenusaajale lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja andis kostjale lepingu ülesütlemise avalduses viimase täiendava tähtaja lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks kuni 08. oktoobrini 2012. Kostja hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul võlgnevus hagejale ei tasunud ja hageja ütles laenulepingu erakorralisel üles 09. oktoobril 2012. Hageja pöördus 25. oktoobril 2012 avaldusega täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole, milles palus pöörata täitmisele hageja nõude laenusaaja suhtes hüpoteekidega koormatud korteriomandi sundrealiseerimise läbi. Hageja realiseeris laenulepingu tagatise. Kinnistu müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt kustutas pank vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud ja laenulepingus kokkulepitud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekorrale esmalt sissenõudmiskulu summas 44,10 eurot ja seejärel tähtajaks tagastamata laenu võlgnevust summas 51 952,77 eurot. Hageja kohustas 05. märtsi 2015 nõude kohaselt kostjat tasuma võlgnevuse hiljemalt 14 päeva jooksul. Kostja hagejale võlgnevust kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev põhinõue 33 087,46 eurot, laenulepingust tulenev intress 1727,38 eurot (perioodi eest 25. veebruar 2012 – 08. oktoober 2012), hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 1463,13 eurot, kokku 36 277,97 eurot; viivised põhinõudelt (33 087,46 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning menetluskulud summas 1498 eurot (sh riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 498 eurot) ning viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-46-47). Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (t.l.-95-99). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 33 087,46 eurot, intressid 1727,38 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1463,13 eurot, kokku 36 277,97 eurot ning viivised alates 06. oktoobrist 2015 kuni põhinõude summas 33 087,46 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

3(4)

2-15-14896 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 1000 eurot ja õigusabikulude summas 498 eurot, kokku 1498 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 1000 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 498 eurot (ilma käibemaksuta) hagi dokumentide analüüsi, komplekteerimise ning hagi avalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 86 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindaja on kuulunud hagi dokumentide analüüsiks, komplekteerimiseks ning hagi avalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks kokku 5,8 töötundi. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 86 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud kokku summas 498 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1, loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 498 eurot ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1498 eurot (1000+498). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude summad hageja poolt märgitud arvelduskontole. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.