28. veebruar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-152413
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Olerex hagi Siseveod OÜ ja B.Z-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
388,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja aktsiaselts Olerex (registrikood 10136870), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Kostja I Siseveod OÜ (registrikood 11280184) Kostja II B.Z (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja Kalle Oja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata aktsiaseltsi Olerex hagi Siseveod OÜ ja B.Z-i vastu.
3.Rahuldada Siseveod OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja mõista välja aktsiaseltsilt Olerex Siseveod OÜ kasuks menetluskulud 550 eurot (lepingulise esindaja kulu) ja viivis menetluskulude 550 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Rahuldada B.Z-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja mõista välja aktsiaseltsilt Olerex B.Z-i kasuks menetluskulud 671 eurot (lepingulise esindaja kulu) ja viivis menetluskulude 671 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Olerex (hageja) esitas 28.12.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Siseveod OÜ (kostja I) ja B.Z-i (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 06.02.2024. Harju Maakohus võttis 15.02.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Harju Maakohus edastas tsiviilasja 11.03.2024 kohtumäärusega kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtule.
1.1.Hageja esitas kohtule täpsustatud hagi 18.09.2024 ja 09.12.2024 (dtl 77–80 ja 91–93). Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõude 251,33 eurot ja viivise põhinõudelt iga viivitatud päeva eest viivisemääraga 0,15% päevas alates 10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni (dtl 80, 92). Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
1.2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 07.12.2017 kliendikaardi lepingu nr 10977, mille objektiks oli kostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse tanklast hageja krediitkaartide alusel. Lepingu juurde kuuluvate üldtingimuste punkti 3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma kaardiga sooritatud ostude eest arvel näidatud ulatuses ja makstähtajaks pangaülekandega hageja poolt näidatud arveldusarvele või sularahas hageja tankla kassasse, viidates maksekorralduses oma kliendinumbrile või arve numbrile. Kostjal on tasumata arve nr 505-11484415 summas 251,33 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 15.11.2023 (dtl 30). Kostja I ei ole täies ulatuses tasunud hageja poolt esitatud arvet nr 505-11484415 (summas 3999,81 eurot), mille maksekuupäev oli 15. november 2023. Kostja I tasus hagejale 4. jaanuaril 2024 summa 1000,81 eurot ja 9. jaanuaril 2024 summa 2999 eurot. Kostjad tasusid seega arve nr 505-11484415 1,5 kuu pikkuse hilinemisega (16.11.2023–09.01.2024). Ajaks, mil kostja I need maksed tegi, oli viivist kogunenud 251,33 eurot (viivisearve nr VA041784). Vastavalt põhilepingu osaks olevate üldtingimuste punktile 3.6. on hagejal rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. 2 (8)
Eelnevast tulenevalt luges hageja kostja I poolt jaanuaris 2024 tasutud summadest (kokku 3999,81 eurot) üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt tasutuks esmajärjekorras selleks hetkeks kogunenud viivise 251,33 eurot ja seejärel osaliselt põhivõlgnevuse summas 3748,48 eurot (3999,81-251,33) katteks. Pärast seda jäi kostjatel hagejale tasuda seega põhivõlgnevust veel summas 251,33 eurot (3999,81-3748,48). Pärast 9. jaanuari 2024 ei ole kostjad hagejale makseid teinud. Hageja selgitas 09.12.2024 vastuses järgmist. Arvel nr 505-11481620 toodud põhinõude suurus on 6268,28 eurot ja arve tasumise tähtaeg oli 30. oktoober 2023, millest tulenevalt muutus (põhi)nõue sissenõutavaks 31. oktoobril 2023. Kostjad tasusid arve nr 505-11481620 põhivõla osade kaupa. Viimane makse arvel nr 505-11481620 toodud põhivõla katteks laekus hagejale 4. jaanuaril 2024. Kostjad tegid seitse makset järgmiselt: - 20.10.2023 – 17,32 eurot. Selgituseks märgib hageja, et kostjad tasusid ja hagejale laekus sel kuupäeval makse 2275 eurot, millest 2257,68 eurot arvestati varasemalt esitatud arvel toodud võlasumma katteks ja 17,32 eurot käsitletava arve katteks, seega 2275-2257,68=17,32; - 24.10.2023 – 250,96 eurot; - 30.10.2023 – 2500 eurot; - 22.11.2023 – 21,46 eurot; - 28.12.2023 – 2486,05 eurot; - 29.12.2023 – 741,16 eurot; - 04.01.2024 – 251,33 eurot. Selgituseks märgib hageja, et kostja I tasus ja hagejale laekus sel kuupäeval makse 1000,81 eurot, millest 251,33 eurot arvestati arve nr 50511481620 katteks ja ülejäänud summa, s.o 749,48 eurot arvestati arve nr 50511484415 (summas 3999,81 eurot) katteks. Eelnevast tulenevalt, kui kostja I tegi 09.01.2024 makse summas 2999 eurot, siis jäi tal arvel nr 505-11484415 toodud põhivõlast (3999,81 eurot) tasuda veel 251,33 eurot (3999,81749,48-2999) ehk põhinõude osa, mille väljamõistmiseks on hageja esitanud hagi. Hageja märgib seoses arvega nr VA041784, et viivise tasumise kohustus ei tulene arvest, vaid pooltevahelisest lepingust. Ka ei mõjuta sel arvel toodud arvestus vaidlusaluse võla kujunemist. Seega on põhinõude suurus, millest antud juhul (alates 10.01.2024) viivist arvestatakse, 251,33 eurot, s.o arvel nr 505-11484415 toodud põhinõudest (3999,81 eurot) tasumata osa.
1.3.Hageja ja kostja II sõlmisid 07.02.2017 käenduslepingu kliendikaardi lepingust nr 10977 tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Lepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja II võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu nr 10977 nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Käendaja vastutab võlgniku poolt tasumata summa, kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 15 000 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt vastutab käendaja põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. Juhul, kui põhilepingu mistahes tingimusi muudetakse võlausaldaja ja võlgniku kokkuleppel, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides. 3 (8)
Hageja selgitas 09.12.2024 vastuses, et nõuab kostjalt II viivist põhivõlgniku kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja ei nõua kostjalt II seejuures suurema summa tasumist, kui käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 15 000 eurot.
2.Hageja märkis vastuseks kostja vastuväidetele järgmist. Hageja ei nõustu kostjatega selles, et kostja II suhtes ei ole hageja nõue tulenevalt käenduslepingu p 2.1. sätestatust sissenõutavaks muutunud. Nimetatud lepingu punktist ei tulene, et enne maksekäsu kiirmenetluse või hagiavalduse esitamist on hagejal kohustus saata eraldi teade (kohustuse täitmise nõue) käendajale. Õige ei ole kostjate seisukoht, et kostjale II ei ole esitatud kirjalikku nõuet kostja I poolt täitmata kohustuste täitmiseks ja et maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagi esitamine ei saa käenduslepingu p 2.1. regulatsiooni kohast teadet asendada. Kostjate vastuväited
3.Kostjad paluvad jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud kliendikaardi leping nr 10977, mille objektiks on kliendile müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused. Pooled ei vaidle ka selle üle, et eelnimetatud lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud hageja ja kostja II vahel 07.02.2017 käendusleping. Kostjad ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale I esitanud arved nr 505-11481620 ja 505-11484415. Kostjad on need arved tasunud. Hagejal ei ole kostjate vastu põhinõuet 251,33 eurot, sest kostja I on nõude täies ulatuses rahuldanud. Kostja I tasus arve nr 505-11484415 summas 3999,81 eurot kahe maksena – 04.01.2024 on arvest makstud 1000,81 eurot ja 09.01.2024 on makstud 2999 eurot. Kostja I ei saanud neid makseid teha viivisenõude katteks, sest viivisenõuet ei olnud kostjale I esitatud. Hagist ei nähtu, millise arvestuskäiguga või mille alusel on hageja leidnud, et arvest nr 505-11484415 tulenev põhinõue on tasumata 251,33 euro ulatuses. Kostjad leiavad, et hageja ei ole esitanud kostjate vastu eraldi viivisenõudeid. Viivise maksmise kohustus on kostjal I vaid juhul, kui seda hageja nõuab, kostjal puudus kohustus viivise arvestamiseks ja maksmiseks kuni hagejalt vastava nõude saamiseni. Hageja eraldi viivise maksmise nõude esitamist esile toonud ega kohtule esitanud ei ole. Hageja esitas arve nr 505-11484415 maksmisega viivitamisest tuleneva viivise maksmise nõude alles maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Kostjad on seisukohal, et juhul kui leping näeb ette viivise nõudmise võlausaldaja õigusena, siis muutub viivis sissenõutavaks pärast viivisenõude esitamist, ehk võlausaldaja poolt vastava tahteavalduse esitamisest, millest nähtuks selgelt, mis ajast ja millises summas viivist nõutakse. Kuivõrd kostja I tasus arve ära enne makseettepaneku ja seega ka hageja viivisenõude kättesaamist, siis ei olnud hagejal õigus pidada teatud makseid viiviste tasumiseks. Hageja oli teadlik ja pidi arvestama, et viivised kostja I poolt kohustuste täitmisega viivitamisel muutuvad sissenõutavaks eraldi nõude esitamisega, mitte automaatselt lepingu alusel. Hageja nõuded kostja II vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt kohustus käendaja täitma võlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata rahalised kohustused 7 kalendripäeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Seega on hageja nõuete sissenõutavus kostjalt II seotud kirjaliku nõude esitamisega. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuivõrd antud juhul ei ole kostja II jaoks kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg kulgema hakanud, siis ei ole ka nõuded kostja II vastu sissenõutavaks muutunud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagi esitamine ei asenda käenduslepingu punktis 2.1 nõutud 4 (8)
teadet, seda enam, et vastava teate saamise järel on kostjal II käendaja lisatähtaeg 7 päeva kohustuste täitmiseks. Kostja leiab, et hageja nõue on ebaselge ja hageja väited nõuete ulatuse, perioodide ja aluste suhtes on vasturääkivad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
6.VÕS § 401 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
7.Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja kostja I vahel 07.02.2017 sõlmitud kliendikaardi lepingu nr 10977 (dtl 32–35). Leping on kostja I juhatuse liikme poolt (kostja II poolt) allkirjastatud. Kohus märgib, et tegemist on krediidilepinguga osas, millega võimaldati kostjale I krediiti kaupade soetamiseks. Lepingu kohaselt sai kostja I soetada kaupu Olerexi ja Olerexi koostööpartnerite tanklates. Kostja I krediidilimiidiks oli 10 000 eurot. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I soetas kaupu saadud krediidiga ja hageja esitas kostjale I tasumiseks arve nr 505-11484415 summas 3999,81 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 5 (8)
15.11.2023 (dtl 38). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja I soetas kaupu saadud krediidiga ja hageja esitas kostjale I tasumiseks arve nr 505-11481620 summas 6268,28 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 30.10.2023 (dtl 94, 95). Kohus loeb eeltoodud asjaolud tuvastatuks.
8.Hageja tugineb sellele, et kostja hilines arvete tasumisel, mistõttu arvestas hageja kostja I poolt jaanuaris 2024 tasutud summadest (kokku 3999,81 eurot) üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt tasutuks esmajärjekorras selleks hetkeks kogunenud viivise 251,33 eurot ja seejärel osaliselt põhivõlgnevuse summas 3748,48 eurot katteks. Pärast seda jäi kostjatel hagejale tasuda põhivõlgnevust veel summas 251,33 eurot. Lepingu p 3.7. esimene lause sätestab, et lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised ja seejärel põhivõlgnevus alates varasemast võlgnevusest (dtl 34). Kostjate vastuväidete kohaselt on kostja I arved hagejale tasunud ja kostjatel ei ole hageja ees võlgnevust. Kostja I esitas kohtule pangakonto väljavõtte hagejale teostatud maksete kohta (dtl 60). Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja I tasus perioodil 09.10.2023–09.01.2024 hagejale 14 368,17 eurot, sh perioodil 30.10.2023–09.10.2024 kokku 10 035,22 eurot. Lisaks leiavad kostjad, et hageja viivisenõue on ebaselge. Kohus märkis 04.09.2024 kirjas hagejale, et hagejal tuleb muu hulgas kohtule teatada, milliseid makseid on kostja kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on nende maksete alusel toimunud kohustuste täidetuks lugemine (täitmise järjekord) (dtl 75). Kohus määras hagejale 24.11.2024 tähtaja nõude aluseks olevate asjaolude välja toomiseks (dtl 87). Kohus märkis, et hageja tugineb sellele, et kostjad tasusid arve hilinemisega ning kogunes viivis 251,33 eurot. Hageja viitab viivisarvele nr VA041784. Nimetatud arvest nähtub, et arvest nr 505-11484415 tekkinud viivis on 90 eurot ja arvest nr 505-11481620 tekkinud viivis on 161,35 eurot. Kohus selgitas hagejale, et kuna kostjad tuginevad sellele, et nad on arved ära tasunud, tuleb kohtul kontrollida võlgnevuse täitmise asjaolusid ka arve nr 505-11481620 osas, sealhulgas täitmise järjekorda. Kohus märkis, et selleks, et kohtule oleks arusaadav, kuidas tekkis viivisarvel märgitud viivis arve nr 505-11481620 osas, tuleb hagejal välja tuua järgmised asjaolud: arvest tulenev põhinõude suurus; arvest tuleneva põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg; millal kostja arvest tuleneva põhivõla tasus (kuupäevaliselt); põhinõude suurus, millelt viivist arvestatakse; põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg (millelt viivist arvestatakse); nõudelt viivise arvestamise periood (viivise arvestamise algus ja lõpp); viivise arvutuskäik või väljavõte viivisekalkulaatorist. Hageja eeltoodud viisil oma nõuet ei täpsustanud. Kohtul ei ole võimalik kontrollida võlgnevuse ja viivise tekkimise perioodi, võlgnevuse täitmise asjaolusid ja kohustuste täitmise järjekorda. Hageja märkis puutuvalt viivisearvesse nr VA041784, et viivise tasumise kohustus ei tulene arvest, vaid pooltevahelisest lepingust ja arvel toodud arvestus ei mõjuta vaidlusaluse võla kujunemist (dtl 92). Hageja vastusest selgub, et kostjal I oli võlgnevus ka enne arvet nr 505-11481620, mille katteks kostja I tasutud summasid arvestati (dtl 92 p 3 a). TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kui hageja jätab vaatamata kohtu selgitamiskohustuse täitmisele kohtule esitamata hagi aluseks olevad asjaolud ega tõenda nõude eeldusi, tuleb jätta hagi rahuldamata (vt nt RKTKm 03.07.2024, 2-22-139256/27, p 15, 16).
6 (8)
Hageja ei ole välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid ega tõendanud, et kostjal I on hageja ees võlgnevus. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse kostja I vastu rahuldamata. Kuna hagi jääb kostja I vastu rahuldamata, siis jääb hagi rahuldamata ka kostja II kui käendaja vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
10.1.Kostja I palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 550 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja II palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 671 eurot (sh käibemaks). Kostjad märgivad, et kasutasid ühist esindajat, kuid esinesid menetluses iseseisvalt, mistõttu jagasid kostjad esindaja kulud võrdselt. Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise sätete, eelkõige TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult üksnes enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja), näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Juhul kui kohus ei ole menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 15). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Kostjate lepingulisel esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega tutvumisele 0,25 tundi, nõupidamisele kliendiga ja õigusliku positsiooni kujundamisele 0,5 tundi, vastusväite koostamisele makseettepanekule 0,75 tundi, hagimaterjalide analüüsile 1 tund, nõupidamistele õigusliku positsiooni kujundamiseks 0,5 tundi ja hagi vastuse koostamisele 2,5 tundi, kokku 5,5 tundi. Esmalt märgib kohus, et maksekäsu kiirmenetluses tekkinud kulude puhul on tegemist lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja selle lisade läbitöötamisele ning kostja vastuse koostamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti arvestab kohus menetlusdokumentide mahtu ja sisu (sh hagi sisuline maht 3,5 lk ja tõendite maht 7 lk; kostja hagivastuse maht 3,5 lk). 7 (8)
Kostjate lepingulisel esindajal kulus 11.03.2024 kohtumääruse analüüsile ja telefoninõupidamisele kliendiga seoses kohtualluvuse muutmisega 0,25 tundi, 10.01.2025 kohtumäärusega tutvumisele, 18.09.2024 ja 09.12.2024 hagi täpsustuste analüüsile 1 tund, nõupidamisele kliendiga õigusliku positsiooni kujundamiseks 0,5 tundi, kostja lõplike seisukohtade koostamisele 3,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi, kokku 5,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Samuti arvestab kohus menetlusdokumentide mahtu ja sisu (sh kostja 10.01.2025 vastuse sisuline maht 4,5 lk). Suhtlus kliendiga on vajalik ning praegusel juhul ei nähtu, et see oleks ülemäärane võrreldes teiste toimingutega. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
10.2.Kostjate esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja 122 eurot (koos käibemaksuga). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurused 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja 122 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjate lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Kostja I palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 550 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjad märgivad, et kasutasid ühist esindajat, kuid esinesid menetluses iseseisvalt, mistõttu jagasid kostjad esindaja kulud võrdselt. Eeltoodut arvestades olid kostja I esindaja menetluses tehtud toiminguid põhjendatud 5,5 tunni ulatuses, mistõttu on põhjendatud kostja I lepingulise esindaja tasu suuruseks 550 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks välja. Kostja II palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 671 eurot (sh käibemaks). Kostja II esindaja menetluses tehtud toiminguid on põhjendatud 5,5 tunni ulatuses, seega on põhjendatud kostja II lepingulise esindaja tasu suuruseks 671 eurot (sh käibemaks), mille kohus mõistab hagejalt kostja II kasuks välja. Kostja II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
11.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.