Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(6)

2-15-124339

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid osapooled laenulepingu, mille alusel kanti kostjale 17.01.2013 üle laenusumma 200 eurot. Kostja taotles laenu perioodiks 30 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 16.veebruar 2013.a. Kostja ei ole tähtaegselt oma kohustusi täitnud ega laenu tagastanud. Hageja arvestab intressi vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 791% aastas, seega laenu perioodiga 30 päeva puhul summas 240 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 1,5% päevas alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o alates 17.veebruarist 2013 kuni 15. veebruarini 2016, summas 3279 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivise summat 200 euroni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 200 eurot, intressi 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 200 eurot, võla sissenõudmisekulud 26 eurot, menetluskulud.

2(6)

2-15-124339

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud, mida tõendab viimase allkiri /tl. 36/. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Poolte vahel lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

3(6)

2-15-124339

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale 17. jaanuaril 2013 laenu summas 200 eurot 30 päevaks intressiga 40 eurot /tl 22/. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2013 oli 37,21%. Hagile lisatud tarbijakrediidi standardinfo teabelehest nähtuvalt oli aastane krediidi kulukuse määr 791 % /tl 24/. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 4 korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületas Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 4 korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi ja viivist. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (200 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014 - 0,15 % . Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) 30 päeva eest (17. jaanuar 2013 kuni 16. veebruar 2013). Intress 200 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 1,20 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

4(6)

2-15-124339

loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd laenuleping on tühine, saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenu tervikuna tagastamise tähtajast, s.o alates 10. veebruarist 2013. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt (200 eurot) perioodil 17. veebruarist 2013 kuni 15. veebruarini 2016. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 17. veebruarist 2013 kuni 30. juunini 2015 oli 8,5% aastas; alates 01. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 oli 8,25% aastas, alates 01. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014 oli 8,15% aastas; alates 01. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli 8,05% aastas, alates 01. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 8,05% aastas, alates 01. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli 8,05% aastas ning alates 01. jaanuarist 2016 kuni 29. veebruarini 8,05 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alljärgnevalt: 17.02.2013 -30.06.2013 summas 5,36 eurot (200 eurot x 8,5% x 134 päeva /365 päeva); 01.07.2013 -31.12.2013 summas 9,24 eurot (200 x 8,25% x 231 päeva/365päeva); 01.01.2014 -30.06.2014 summas 7,24 eurot (200 x 8,15% x 181 päeva /365päeva) 01.07.2014 -31.12.2014 summas 7,36 eurot (200 x 8,05% x 184 päeva/365); 01.01.2015 -31.12.2015 summas 14,60 (200 x8,05% x 365 päeva/365); 01.01.2016 -15.02.2016 summas 1,84 eurot (200x8,05% x 46/365). Kokku summas 45,64 eurot. VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla meeldetuletusega seotud kulude hüvitamist summas 26 eurot. Kohus leiab, et nõue võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla meeldetuletuse tasu summas 26 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 200 eurot, intress summas 1,20 eurot, viivis perioodi eest 17. veebruar 2013 kuni 15. veebruar 2016 summas 45,44 eurot ja võla meeldetuletus tasu summas 26 eurot, kokku 271,84 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 634 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 350 eurot, seega 43% hagihinnast, seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb 57% ulatuses jätta hageja ja 43% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus on menetlusse võtmise määruses küsinud hagejalt menetluskulude nimekirja. Hageja eraldi nimekirja esitanud ei ole, mistõttu lähtub kohus tsiviilasja juures olevatest tõenditest.

5(6)

2-15-124339

Kohtule on hageja poolt esitatud kaks riigilõivu tasumist tõendav dokument, mille kohaselt on tasutud 16.02.2016 riigilõiv summas 80 eurot. Kohtusse on antud avaldus saabunud maksekäsu kiirmenetlusest, mille raames hageja tasus riigilõivu 45 eurot. Seega on tõendatud menetluskulude summa 125 euro ulatuses. Kohus jättis menetluskulud 43% ulatuses kostja kanda, mis teeb summaarselt 53,75 eurot. Kostja menetluskulud jätab kostja kanda. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.