Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Lugeda Tartu Maakohtu 9. mai 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada hagi.

2(12)

muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid.

Kohustada D.D.lt tasuma A.A., B.B. ja C.C. igakuist elatist K.H. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (SEB Pank AS) hiljemalt iga kalendrikuu 6. kuupäeval."

Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmetes poolte endi kanda.

Keelduda D.D. poolt 5. detsembril 2022 esitatud menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest.

Otsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada D.D. nimi tähemärkidega ning jätta avalikustamata D.D. isikukood, sünniaeg ja aadress.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja palus mõista temalt A. kasuks välja elatise 135 eurot 57 senti, B. kasuks 135 eurot 57 senti ja C. kasuks 166 eurot 7 senti kuus. Kostja elas hagejatega koos kuni 2021. aasta alguseni ning talle on teada hagejate vajadused ja tavaline elulaad. Elatis 450 eurot (kolmele hagejale kokku) on kostja hinnangul piisav. Elatise vähendamise alused ei ole alates 1. jaanuarist 2022 muutunud ning seega saab elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades

3(12)

seda, millised on laste tegelikud vajadused. Kostja sissetulek on keskmiselt 2200 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus rahuldas 9. mai 2022. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise ühekordse summana perioodil 16. märtsist 2022 kuni

 Igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.  Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.  Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.  Alates 1. aprillist 2022 on A. elatis 168 eurot 97 senti kuus, B. elatis 168 eurot 97 senti kuus ja C. elatis 168 eurot 97 senti kuus. Kohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid. Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hagejate ema arvelduskontole. Menetluskuld jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on hagejad kostja lapsed, seega on kostja PKS § 96 lg 1 ja § 97 lg 1 järgi kohustatud andma hagejatele ülalpidamist. Kohus märkis, et kostja taotlused on vastuolulised. 12. aprilli 2022 menetlusdokumendi ps 1 on kostja palunud jätta hagi rahuldamata, kuid sama menetlusdokumendi p-s 3 palunud mõista endalt hagejate kasuks elatise teatud summas välja. Kohus järeldas sellest, et kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg-d 3–5). Ajavahemikul 16. märtsist kuni 31. märtsini 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot, millele lisandub 43 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 4(12)

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Hagejate ema on välja toonud, et saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust kokku 520 eurot ning lapsehooldustasu 19 eurot 18 senti. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Järelikult on hagejate puhul ühe lapse kohta mahaarvatav summa 86 eurot 67 senti (520 ÷ 3 ÷ 2). PKS § 101 lg 5 võimaldab arvestada maha lapsetoetused ja lasterikka pere toetused, kuid mitte lapsehooldustasu. Seega ei arvestanud kohus lapsehooldustasu 19 eurot 18 senti. Elatis on seega 156 eurot 77 senti (200 + 43,44 – 86,67) kuus lapse kohta. Ajavahemikul

kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Eelnevat arvestades ei saa kehtiva elatise regulatsiooni alusel vähendada elatist üksnes seetõttu, et laste vajadused on tegelikkuses väiksemad. Vastupidine lähenemine tooks kaasa olukorra, kus elatise regulatsiooni muutmine kaotaks oma mõtte ning elatise arvutamine muutuks järjekordselt keerukaks. Kohus leidis, et ei pea elatise vaidluses analüüsima seda, kui palju kulub rehvivahetuseks, kas lastele peab koju ostma eraldi värvipliiatsite komplekti või piisab neile ühest komplektist ning kas ema kulutab rohkem elektrit kui lapsed. Selline analüüs oleks kohtu hinnangul vastuolus elatise regulatsiooni muutmise eesmärgiga muuta kohtumenetlus võimalikult lihtsaks. Olukorras, kus isa sissetulek on keskmiselt 2200 eurot kuus, on kostjal võimalik tasuda lastele elatist miinimummääras (alates 1. aprillist 2022 kokku 506 eurot 91 senti kuus). Muid elatise vähendamise aluseid ei ole kostja menetluses välja toonud. Kostja ja hagejate ema kooselu kestus ei mõjuta elatise suurust. Kohus ei analüüsinud ka menetlusosaliste väiteid seoses nende kasutuses olevate sõidukite maksumustega ega seda, kas kostja on oma sissetulekut varjanud. Kostja ei tugine sellele, et tal ei ole võimalik tasuda elatist miinimummääras. Kostja sissetulek on piisav selleks, et tasuda lastele elatist miinimummääras, kahjustamata tema enda igapäevast toimetulekut. Mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel seega ei esine. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Juhul kui vastuolu jäi siiski kõrvaldamata, on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-s 2 sätestatut. Maakohus eksis 2022. a märtsikuu 16 päeva elatise suuruse arvestamisel. Kuna kostjalt tuli välja mõista elatis mitte terve märtsikuu, vaid märtsikuu 16 päeva eest, tulnuks kohtul arvutada välja 2022. a märtsikuu ühe päeva elatise summa ja see korrutada 16-ne päevaga järgmiselt: PKS § 101 lg-te 3–5 kohane elatis ühe lapse kohta 156 eurot 77 senti (200 + 43,44 – 86,67) jagada 31-ga (mitte 30-ga), kuna märtsikuus on 31 päeva, ning tulemus 5 eurot 10 senti päevas korrutada 16-ga. Selliselt on 16 päeva elatis ühele lapsele 80 eurot 92 senti (mitte 83 eurot 61 senti). Seega, isegi kui elatis tuleb kostjalt välja mõista PKS § 101 lg-te 3–5 alusel, ei ole maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1 kohaselt seaduslik ega põhjendatud. Maakohus mõistis alusetult kostjalt välja elatise ühekordse summana 83 eurot 61 senti iga hageja kasuks ajavahemikul 16. märtsist kuni 31. märtsini 2022. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et PKS § 102 lg 2 kohaldamise eelduseks ei saa olla see, et laste vajadused on tegelikkuses väiksemad ning kohus ei peaks asjaolude esinemisel hindama elatise vaidluses (tegelikke) ülalpidamiskulusid. Ka alates 2022. a jõustunud PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud elatise summa on eelduslik, mitte tegelik lapse vajaduste rahuldamise summa. Maakohtu otsus ei ole selles osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Maakohus jättis põhjendamatult PKS § 102 lg 2 alusel kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata elatise, mis vastab hagejate tegelikule ülalpidamiskulule, mis on väiksem kui PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatud elatis. Maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lgt 2 ja § 101 lg-d 3 ja 4. Ka alates 2022. aastast kehtiv elatise regulatsioon lubab PKS § 102 lg 2 alusel mõista elatise välja väiksemas summas, kui see on sätestatud seaduses, kui leiab kinnitust, et tegelikult on lapse ülalpidamiskulud väiksemad, kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Kohus ei põhjendanud järeldust, et kostja keskmine palk 2200 eurot kuus võimaldab tasuda hagejatele elatist seaduses sätestatud määras, kahjustamata kostja enda igapäevast toimetulekut. Kui kohus oleks tuvastanud kohtulahendis ja eelmenetluses kostja enda igakuiseid kohustused ning kulutused, mida kostja peab kandma oma palgast, oleks kohus võinud jõuda teistsugusele järeldusele. Kohtuotsus ei vasta selles osas TsMS § 442 lg-s 8 ja § 436 lg-s 1 sätestatule ning rikutud on ka eelmenetluse ülesandeid. Kuna maakohus leidis, et seaduses sätestatud miinimumsummast väiksemat elatist ei saa välja mõista põhjusel, et lapse ülalpidamiskulud kuus on tegelikult väiksemad kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma ning muid elatise vähendamise aluseid kohtu hinnangul kostja esitanud, ei analüüsinud kohus hagejate vajadustega seotud tõendeid (Eesti Energia AS-i arved ja KÜ XXXXX arve). Kuna käesoleval juhul esinevad PKS § 102 lg-s 2 nimetatud alused mõista elatis välja väiksemas summas, kui see on sätestatud PKS §-s 101, ja pelgalt keskmine palgasummast 2200 eurot kuus ei saa järeldada kostja võimekust tasuda elatist PKS § 101 sätestatud summas, kahjustamata kostja enese igapäevast toeimetulekut, siis jättis maakohus alusetult eelviidatud tõendid analüüsimata. Hagejate avaldatu põhjal on nende ülalpidamiskulud ühes kuus järgmised: A.l 465 eurot, B.l 473 eurot ja C.l 554 eurot, kokku seega 1492 eurot kuus. Hagejad võtsid järelikult TsMS § 231 lg 2 kohaselt eeltoodud ülalpidamiskulude suuruse omaks ning sellest tulenevalt puudus kostjal vajadus taotleda kohtult selles osas täiendavate tõendite kogumist. Eeltoodust tuleneb, et hagejate ülalpidamiskulud ühes kuus on väiksemad kui PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatud elatise miinimumsumma ning sellest tulenevalt tuleb elatise arvutamise aluseks võtta tegelik ülalpidamiskulu ehk tegelik ülalpidamiskulu asendab 7(12)

käesoleval juhul PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise põhjendamatus ja ebavajalikus ulatuses. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole oluline see, kui kaua kestis hagejate vanemate kooselu. Väitega kooselu kestusest soovis kostja näidata, et teab hagejate vajadusi ja tavalisest elulaadi, mitte seda, et hagejate ülalpidamiskulud on vanemate kooselu aastastest tulenevalt väiksemad. Laste tegelikest vajadustest lähtudes tuleks 16. märtsi – 31. märtsi 2022 elatis välja mõista järgmiselt: A.le ja B.le kummalegi 73 eurot 41 senti ning C.le 78 eurot 83 senti. Alates 1. aprillist 2022 tuleb elatis välja mõista järgmiselt: A. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142 eurot 23 senti, B. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142 eurot 23 senti ning C. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 152 eurot 73 senti. Maakohus kohaldas alusetult PKS § 100 lg-t 4 ning otsustas alusetult, et kostjal tuleb tasuda elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuli maakohtul otsustada, et elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest hiljemalt kalendrikuu 6. kuupäeval. Maakohus jättis otsuse resolutsioonis lahendamata, millises ulatuses tuleb arvestada sellega, et lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt on tasutud kostja poolt lapse ülalpidamiskulud. Samuti tuleb otsuses sätestada, et kui lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus muutub, siis tuleb arvestada elatise maksmise kuul nende toetuste summadega, mis elatise maksmise kuul kehtivad. Maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta selles osas TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Otsuse resolutsiooni oleks pidanud sõnastama selliselt, et sellest tuleneks üheselt, et elatise summast arvatakse maha pool elatise maksmise kuul kehtivast lapsetoetuse summast ja pool elatise maksmise kuul kehtivast lasterikka pere toetuse summast. Kostja jääb ka kõigi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde ja palub ringkonnakohtul nendega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada.

Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hagejad jäävad miinimummäära elatisnõude ja kõigi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada 16. märtsi – 31. märtsi 2022 eest kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas ning teha uus otsus, millega mõista 16. märtsi – 31. märtsi 2022 eest kostjalt iga hageja kasuks välja elatis 80 eurot 92 senti. Samuti tuleb muuta otsuse põhjendusi ja resolutsiooni sõnastust alates 1. aprillist 2022 välja mõistetud elatise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega mõisteti temalt 16. märtsi – 31. märtsi 2022 eest välja ühekordse summana elatis A.le suuremas ulatuses kui 73 eurot 41 senti, B.le suuremas summas kui 73 8(12)

eurot 41 senti ja C.le suuremas summas kui 78 eurot 83 senti. Alates 1. aprillist 2022 välja mõistetud elatisi puudutavalt vaidlustab kostja otsust osas, milles temalt A. ja B. (kummagi) kasuks välja mõistetud elatised ületavad 142 eurot 23 senti ning C. kasuks välja mõistetud elatis 152 eurot 73 senti. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Pooled ei vaidle, et kostjal on kohustus hagejatele ülalpidamist anda, kui pooled vaidlevad elatise põhjendatud suuruse üle. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus eksis 2022. a märtsikuu 16 päeva elatise suuruse arvestamisel. Nimetatud ajavahemiku elatise leidmiseks tuleb PKS § 101 alusel arvutatud märtsikuu ühe lapse elatise summa (156 eurot 77 senti) jagada 31-ga, st märtsikuu tegelike päevade arvuga, mitte 30-ga, ning saadud tulemus korrutada 16-ga. Selliselt kujuneb märtsikuu ühe päeva elatise suuruseks igale hagejale 5 eurot 6 senti ning 16 päeva elatiseks vastavalt kokku 80 eurot 92 senti (lapsele). Apellatsioonkaebuse muud väited ei anna alust mõista 16. märtsi – 31. märtsi 2022 eest elatist välja väiksemas summas kui 80 eurot 92 senti igale hagejale.

Kostja on palunud PKS § 102 lg 2 kolmandale lausele tuginedes mõista temalt välja elatise alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, kuna hagejate tegelikud ülalpidamiskulud kuus on sellest väiksemad. Maakohus asus seisukohale, et alates

tegelikud kulud järgmiselt – A.l 465 eurot, B.l 473 eurot ja C.l 554 eurot. Pool nimetatud kuludest moodustaks vastavalt 232 eurot 50 senti, 236 eurot 50 senti ja 277 eurot. Olukord ei oleks põhimõtteliselt erinev ka juhul, kui lähtuda kostja enda poolt maakohu menetluses esitatud kuluarvestusest, kus kostja on pidanud A. ja B. (kummagi) tegelikuks kuluks 444 eurot 47 senti kuus ja C. kuluks 505 eurot 47 senti kuus (dtl-d 92–93). Need kulud on samuti suuremad viidatud keskmisest ülalpidamiskulust.

Maakohtu järeldus, et muid PKS § 102 lg 2 kohaseid elatise vähendamise aluseid kostja maakohtu menetluses välja ei toonud, on kooskõlas asja materjalidega. Apellatsioonimenetluses on kostja asunud väitma, et tema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda tasuda hagejatele elatist PKS § 101 alusel arvestatud määras, kahjustamata kostja enda tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohtu arvates ei saa nende kostja väidetega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada.

menetlusdokumendi p-s 2.5.1 märgitust võib pigem järeldada, et maakohtu menetluses ei pidanud kostja enda palga suuruse täpset tuvastamist asja lahendamise seisukohalt vajalikuks (dtl 56). Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab 2200 euro suurune kuupalk vähemalt eelduslikult tasuda kolmele lapsele kehtiva PKS § 101 alusel arvestatud suuruses elatist. Kostja väidetest ei nähtu, et tema sissetulekud oleksid võrreldes maakohtus toimunud menetluse ajaga vähenenud.

võetakse (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 18.1 ja 20.2). Vastavas osas tuleb otsuse resolutsiooni täpsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.