Menetlusväline isik I: K. K. (isikukood: xxxx); Hageja seaduslik esindaja / menetlusväline isik II: L. K. (isikukood: xxxx; aadress xxxx; e-post: xxxx); Kostja: R. K. (isikukood: xxxx; aadress xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teele Viilup (e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja K. K., menetlusvälise isiku I K. K., menetlusvälise isiku II L. K.i ja kostja R. K. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.L. K. ja R. K. on leppinud kokku 04.03.2022.a. sõlmitud notariaalse elatise maksmise kokkuleppe lõpetamises alates 01.12.2022.a vastavalt kompromissile lisatud kokkuleppele (määruse lisa 1). L. K. avaldab ja kinnitab, et ei oma R. K. vastu mis tahes rahalisi ega mitterahalisi nõudeid ning R. K. on kõik kohustused L. K.i ees kohaselt täitnud.
K. K. esitab kohtule kompromissi allkirjastamise päeval kompromissi lisaks 2 (määruse lisa 2) oleva avalduse hagiavaldusest loobumiseks tsiviilasjas nr xxxx. Käesolevas punktis sätestatud kohustuse täitmine on kompromissi jõustumise eelduseks. R. K. kinnitab, et on hagiavaldusest loobumisega nõus ja palub tsiviilasja nr xxxx menetluse lõpetada.
1.3.Alates 01.12.2022.a tasub R. K. K. K.le elatist 400 eurot kuus ja K. K.le elatist 400 eurot kuus ehk kokku 800 eurot kuus, kandes vastava summa L. K.i arvelduskontole nr xxxx iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.12.2022.a. Mis tahes kahtluste vältimiseks avaldavad K. K. ja K. K., et lisaks käesolevas punktis sätestatud summale, ei ole K. K.l ja K. K.l õigus nõuda R. K.lt mis tahes täiendavate summade tasumist ega mis tahes kulude hüvitamist.
2-22-11022
1.4.K. K. ja K. K. kinnitavad, et R. K.l ei ole K. K. ja K. K. ees mis tahes täitmata kohustusi ning R. K. on elatise tasumise kohustuse K. K. ja K. K. ees täitnud kohaselt.
1.5.K. K. ja K. K. on õigustatud saama elatist kuni 18-aastaseks saamiseni või seni, kuni nad täisealiseks saanuna jätkavad põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgharidust andvas õppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
1.6.K. K. avaldab ja kinnitab, et elatise kandmine L. K.i arvelduskontole kompromissis sätestatud tingimustel toimub tema teadmisel ja nõusolekul ning ta ei oma ega esita tulevikus sellega seonduvalt R. K. vastu mis tahes nõudeid.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3.Lugeda käesoleva määruse lahutamatuks lisaks 15.12.2022 esitatud kompromissi lisa 1 ja 2.
4.Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-11022 menetlus.
5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli K. K. ja K. K. hagi R. K. vastu elatise nõudes.
2.Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas 15.11.2022 määruse, millega eraldas tsiviilasjast nr 2-2211022 K. K. hagi iseseisvasse menetlusse. K. K. hagiavaldus registreeriti tsiviilasja nr xxxx alla.
3.Tsiviilasja nr 2-22-11022 juurde jäi K. K. hagi R. K. vastu elatise nõudes.
4.15.12.2022 esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kohtumäärusega kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Osalised märkisid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.
5.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
2-22-11022
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
7.Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). TsMS ei reguleeri seda, kas kompromissi kinnitamise määrus võiks kehtida täitedokumendina kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on kompromissi alusel õigustatud isik. Kompromissiga on ühinenud menetlusosalisena mitteosalev K. K. ja L. K.. Kohus leiab, et kompromiss kehtib ka K. K. ja L. K.i suhtes ehk määrus kehtib täitedokumendina ka menetlusvälisest isikust sissenõudja, kompromissi tingimusi arvestades eelkõige K. K. kasuks.
8.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu, et menetluskulud jäävad mõne osalise kanda, mistõttu tuleb lähtuda TsMS § 168 lg 2 ja määrata, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Osalised lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.