Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt Rahvastikuregistri andmetele on kostja, Kxxxxxx Kxxxx hageja, Axxxxx Kxxxxxx tütar (t lk 44). Kohus tegi kindlaks, et hagejalt on kostja ülalpidamiseks tsiviiliasjas 2-08-14021 Tartu Maakohtu 06.01.2009.a otsusega välja mõistetud elatis summas 3377 krooni, mis käeolevalt on 215.83 eurot (t lk 38-41). Poolte vahel ei vaidlust selles, et hageja ei ole nimetatud kohtuotsust nõuetekohaselt täitnud ja tal on elatise võlgnevus 2018.aastast. Hagejale saadetud kohtutäituri maksekinnistusest (t lk 3, tõlge lk 20) nähtub, et eelnimetatud kohtuotsuse alusel alustatud täiteasjas 1707837671 on hagejal jääksaldo seisuga 04.02.2022 9282.09 eurot. Maksekinnitusest nähtub, et hagejal on sundtäitmisel veel kaks elatise tasumise kohustust: täiteasi 1807602150 jääksaldo 7452.93 eurot ja täiteasi 2152401513 jääksaldo 1071.49 eurot. Saldo väljavõtte kohaselt (t lk 4 p, tõlge t lk 21 p) on hageja kostjale elatise osas võlgu alates 2018 aastast, kusjuures 2019, 2020 ja 2021 aastal on hagejal täitmata kogu elatise summa (aasta kohustuse 2589.96 jagamisel 12 kuuga saame elatise kuumakse 215.83 eurot). TsMS § 459 lg 1 sätestab: Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega peab hageja nõude rahuldamiseks olema täidetud üheaegselt kaks tingimust: varasema otsuse ajal olnud olukord peab olema oluliselt muutunud ja see muutus toimus pärast eelmise asja arutamise lõppemist. Kohtu 06.01.2009.a otsuse kohaselt ei esitanud hageja tolles menetluses tõendeid oma sissetulekute kohta ja kohus määras elatise suuruse lähtuvalt lapse kuludest ja tema esindaja sissetuleku suurusest- jättes osa, mida kostja esindaja sissetulek ei katnud hageja kanda. Kohtuotsuse kohaselt oli tal ka tol ajal lisaks kostjale kaks ülalpeetavat- neist üks laps on sündinud xxxx.aastal ja on seega käesolevalt täisealine. Kohus märgib, et välja mõistetud elatis oli suurem kui 2009.a seadusjärgne elatise miinimum (see oli 2175 krooni ehk 139 eurot). Käeoleva asja lahendamise ajaks on hagejalt kostja ülalpidamiseks 2009.a välja mõistetud elatis jäänud alla seadusega määratud miinimumelatise määra. Alates 01.01.2022 kehtiva Perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt määratakse elatise miinimum § 101 alusel. Seejuures lähtutakse nn baassummast, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil tarbijahinnaindeksiga. Viidatud paragrahvi lg 2 kohaselt oli algseks baassummaks 200 eurot. Baassummale lisandub igal aastal ka 3% eelneva aasta keskmisest brutopalgast (lg 3). Lisaks arvestatakse nn miinimumelatise määramisel seda, kummale vanemale laekuvad peretoetused (lg 5), kui pikalt laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures (lg 6) ja kas kohustatud vanem peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele (lg 7). PrkS § 101 lg 2-4 alusel oli alates 01.04.2022 miinimumelatise suuruseks 255.64 eurot. Võttes arvesse peretoetuse, mis lakub kostja esindajale, oli kostjal õigus saada elatist 225.64 eurot. Kostja esindaja ei esitanud nõuet elatise suurendamiseks- vastupidi: esindaja oli nõus,

et kokkuleppel võib elatise suuruseks määrata 200 eurot, lõppseisukohas leidis, et elatise suuruseks peab jääma varasem summa, mis oli 215.83 eurot. Hageja soovis aga elatise summat vähendada veel alla käesolevalt kehiva elatise määra ja oli nõus tasuma maksimaalselt 172 eurot. Hageja tõi oma nõude alusena välja asjaolu, et tal on veel kaks ülalpeetavat ning ülalpidamist vajab ema ja kostjale kohtu määratud suuruses elatise tasumisel jääksid teised lapsed halvemasse olukorda võrreldes kostjaga. Seega on hageja toonud muutunud olukorrana välja, et tal on ülalpeetavad ja tema sissetulek on väiksem kui oli 2009.aastal. Hageja esitas tõendi, et osaleb oma ema hoolduskulude tasumises: xxxxx Vallavalitsuse 07.10.2020 korralduse kohaselt pidi hageja tasuma ööpäevaringse hooldusteenuse kohatasust 50 eurot (t lk 6). Tõendeid selle kohata, kas hageja seda kohustust täidab, hageja ei esitanud. Kohus selgitab, et kostja alaealiste ülalpeetavate ülalpidamisõiguse ulatuse määramisel ei saa arvesse võtta hageja ema ülalpidamiskohustustja lapsele määratavat elatist selle tõttu vähendada. PrkS § 98 sätestab ülalpidamist saama õigustatud isikute järjekorra. Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab: kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Nimetatud sätte kohaselt on hagejal kohustus esmalt ülal pidada oma alaealisi lapsi ja kui tal jääb rahalisi vahendeid üle, siis ema, kes on tema üleneja sugulane. Kuna hageja väidab, et tal pole piisavalt vahendid isegi kõigi kolme lapse jaoks, siis võib ta keelduda üleneja sugulase ülalpidamisest ja esitada vastav taotlus koos tõenditega xxxxx Vallavalitsusele. Hageja teise argumendi osas selgitab kohus järgmist. PrkS § 102 lg 2 lausete 3 ja 4 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tegi kindlaks, et hagejal on Eestis registreeritud kaks alaealist last: kostja ja xxxxxxxxxx.a sündinud Sxxxx-Sxxxxx Kxxxxxx (t lk 44, 75). Hageja esitatud teabe kohaselt on tal veel üks Soomes registreeritud alaeline laps, kelle sünnitunnistust või muud analoogset tõendit hageja ei esitanud- esitatud on vaid elatise maksmise kokkulepe, millest nähtub vaid lapse nimi: Ixxxxxxx Exxxxx Kxxxxxx. Seega ei ole hageja olukord ülalpeetavate arvu osas võrreldes 2009.aastaga muutunud- tal on jätkuvalt 3 alaealist ülalpeetavat. Selleks, et rakendada eelviidatud PrkS § 102 lg 2 ja vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb eelkõige teha kindlaks, milline on hageja varanduslik olukord, millised on hageja teiste laste vajadused ja millises ulatuses hageja neid lapsi ülal peab (Riigikohtu otsus 2-16-2343 p 11). Kohus märgib, et hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised on Sxxxx-Sxxxxx Kxxxxxx ja Ixxxxxxa Exxxxx Kxxxxxx vajalikud kulud. Hageja esitas osaliselt tõendeid vaid enda ülalpidamiskohustuse kohta. Soomes elava lapseIxxxxxxx Exxxxx Kxxxxxx- suhtes on hageja 03.02.2022 sõlminud elatise tasumise kokkuleppe (t lk 10, tõlge 19), mille kohaselt tasub ta 01.11-2021-31.01.2023 igakuiselt 55 eurot ja 01.02.2023-29.01.2030 172.59 eurot. Tõendist ei nähtu, kas ja millises ulatuses katab lapse vajalikud kulutused Soome riik või teine vanem. Eestis elava lapse- SxxxxxSxxxxx Kxxxxxx – osas teatas hageja istungil, et Tartu Maakohus rahuldas tema analoogse hagi elatise vähendamiseks ja mõistis välja 150 eurot. Kohtuotsust hageja kohtule ei esitanud.

Kohus rõhutab, et TsMS § 230 lg 1 tulenevalt esitavad hagimenetluses tõendeid pooled- seega pidanuks eelviidatud tõendid esitama eelkõige hageja ise. Kohus on tõendite esitamise vajadust hagejale istungil selgitanud. Hageja esitatud pangakonto väljavõttelt perioodist 25.04-26.09.2022 (t lk 90-92) nähtub vaid elatise vabatahtlik tasumine osadel kuudel Soomes elavale lapsele (kokkuleppes lapse emana märgitud Sxxxxxxx Sxxxxxxxxx on tehtud makseid). Palgalehtedelt nähtub samas, et tööandaja on kinni pidanud sundtäitmisel olevat elatist, so võlgnevusi eelmiste perioodide eest. Hageja pole jooksvat elatist ei kostjale ega teisele Eestis elavale lapsele tasunud. Eeltoodust tulenevalt saab kohus seega hinnata, kas hageja sissetulek on piisav, et tasuda Soomes elavale lapsele elatist vastavalt kokkuleppele ja Eestis elavale teisele lapsele 150 eurot. Kuna muid tõendeid ei esitatud, siis tuleb asuda seisukohale, et nimetatud suuruses elatis katab nende lasete vajalikud kulud ulatuses, mida ei anna teine vanem või riik. Kohus peab ka kontrollima, kas hageja sissetulek on oluliselt vähenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Nagu kohus eelpool märkis, ei tõendanud hageja varasemas menetluses üldse oma sissetulekut. Seega hindab kohus, kas hageja sissetulek on piisav kostjale elatise tasumiseks varasema lahendiga välja mõistetud suuruses. Hageja esitas kohtule oma palgalehed perioodist 03.01.-20.06.2022 (t lk 46-58, osaliselt korduvad lk 8 (tõlge lk 22), lk 9 (tõlge lk 9)). Palgalehed katavad perioodi 13.12.202112.06.2022- s.o kuus kuud. Kohus võttis palgalehtedel hageja sissetulekuna arvesse maksustavat tulu, mis kuue kuu kohta oli kokku 14 592.35 eurot. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et sissetulekuna ei saa arvestada preemiat, puhkusetasu või tasu lisa- või ületunnitöö eest, sest neid tasusid ei tea hageja ette arvestada. Kohus leiab, et ka need hagejale makstavad tasud on tema sissetulek (need on ka maksustatavad) ja kuna kohus arvestab sissetuleku nagunii 6 kuu keskmisena, siis kajastuvad need tasud sissetulekus adekvaatselt. Maksustavast sissetulekust arvestas kohus maha palgalehtedel kajastatud maksud: tulumaksu, pensionimakse, töötuskindlustusmakse, ametiühingu makse ja kindlustuskassa makse. Nimetatud arvestuse tulemusel oli hagejal netotulu perioodil 10 909.94 eurot, mis teeb kuu keskmiseks 1818.32 eurot. Lähtudes hageja väidetest, et ta tasub teistele lastele elatist järgmiselt: kuni 31.01.2023 205 eurot ja alates 01.02.2023 322.59 eurot, jääb kostjal keskmisest netosissetulekust vabu vahendid vähemalt 1495.73 eurot ja enne 01.02.2023 veel 117.59 euro võrra enam. Hageja on ka teatanud, et tal endal ei jää elatise tasumisel piisavalt raha, et katta enda kulusid. Hageja tõi välja ena kuludena kokku 776-796 eurot (üür+ elekter+vesi). Kohus möönab, et hagejal on ka kulud toidule, sideteenustele, transpordile, riietele jne. Samas on need kulud ja samuti eluruumi kulud ka kostjal ja tema esindajal. Kohus peab tagama olukorra, et elatist andma kohustatud vanema ja ülalpeetava vajalikud kulud saaksid kaetud samaväärses ulatuses. Kostja esindaja netosissetulekuks oli perioodil aprill-august 2022 kokku 3899.27 eurot, so kuus keskmiselt 779.85 eurot ( t lk 83-87). Kohus ei arvesta 2021.a märtsi palgalipikut (t lk 88), sest see pärineb eelmisest aastast. Eeltoodust nähtub, et hageja sissetulek enne kostja ülalpidamist on ligi 2 korda suurem kui kostja seaduslikul esindajal. Hageja ja kostja samaväärse kulude katmise seisukohalt on ilmne, et hagejal on rahalisi vahendid enda kulude kandmiseks proportsionaalselt ligi 2 korda rohkem kui on kostja seaduslikul esindajal rahalisi vahendeid kostja ja enda kulude katmiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagejal on võimalik tasuda kostjale elatist varasema lahendiga välja mõistetud suuruses, so. 215.83 eurot. Nimetatud summa tasumisel jääb hagejale 1602.49 eurot, mis võimaldab tal tasuda elatist teistele ülalpeetavatele ja peaks

võimaldama tal katta mõislikus ulatuses enda kulud. Samas on tagatud kostja kulude katmine samamoodi mõistlikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud asjaolu, et elatise määramise aluseks olevad asjaolud, eelkõige hageja varanduslik olukord on võrreldes 2009.aastaga oluliselt muutunu, st oluliselt halvenenud. Võrreldes elukallidusest tingitud üldist miinimumelatise suuruse muutust ja üldist palkade tõusu antud ajavahemikus, on hageja ülalpidamiskohustus hoopiski vähenenud – kui varem pidi hageja tasuma miinimumelatisest suuremat elatist, siis käesolevalt jääb see alla seadusjärgsele elatise miinimummäärale. Kohus leiab, et elatise vähendamine veelgi suuremas ulatuses pole millegagi põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et asjakohane ei ole hageja sisukoht nagu oleks tema sissetulek igas kuus väiksem summade võrra, mis peetakse tööandja poolt kinni täitemenetlustes ja seetõttu tuleks elatist vähendada. Tegemist on varasema võlaga, mis tuleb täita paralleelselt jooksva elatisega. Kostja suhtes oleks ebaõiglane olukord, kus hageja on jäänud talle võlgu vähemalt 3aasta elatise (sel ajal pidi kostjat ülal pidama temaga koos elav vanem üksinda) ja seejärel saaks kostja elatist tulevikus vähendada seetõttu, et hageja pole oma kohustusi nõuetekohaselt täinud. Kohus märgib, et kui Soome õigusaktid ei võimaldada üheaegselt hagejalt kinni pidada nii vana võlgnevust kui tal tasuda jooksvat elatist vabatahtlikul, siis muutub jooksev elatis samuti võlaks ja nõutakse aastate jooksul hagejalt sisse täitemenetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.