VK hagi OÜ V.Kalami Kinnisvarabüroo vastu dividendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. oktoobri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VK apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
19 551,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eino Tamm Kostja: OÜ V.Kalami Kinnisvarabüroo (registrikood 10718431), seadusjärgne esindaja KS, lepinguline esindaja Joanna Karu (endine Paabumets)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14. oktoobri 2015 otsus muutmata.
Välja mõista VK-lt apellatsioonimenetluse riigilõiv 300 eurot riigituludesse. VK on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VK esitas 29.12.2014 Harju Maakohtusse hagi OÜ VKi Kinnisvarabüroo vastu, milles palub kostjalt välja mõista 19 551,85 eurot, kohustades täitmise viisina juhatuse liiget KS kandma tema käes oleva osaühingu raha 19 551,85 eurot hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja ja KS kostja osanikud ning juhatuse liikmed. Osanike 11.05.2007 kokkuleppe ning 12.03.2008 ja 09.06.2008 otsustega 2006. ja 2007. aasta kasumite jaotamise kohta kalduti oluliselt kõrvale kostja põhikirjas sätestatud dividendide jaotuse põhimõttest. Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-33026 tuvastati kostja osanike otsuste tühisus osas, milles need nägid ette dividendide jaotusproportsiooni erinevalt põhikirjas sätestatust (jõustus 30.04.2012).
3.Osanike kinnitatud 2006.a aastaaruande kohaselt otsustati dividendideks jagada 706 000 krooni, millest kumbki osanik pidi saama 353 000 krooni. Tegelikult maksis KS tühise otsuse alusel endale 392 220 krooni ja hagejale 313 780 krooni. Osanike kinnitatud 2007.a aastaaruande kohaselt otsustati dividendideks jagada 762 000 krooni, millest kumbki osanik pidi saama 381 000 krooni. Tegelikult maksis KS tühise otsuse alusel endale 647 000 krooni ja hagejale 114 258 krooni.
4.Pärast otsuste tühisuse tuvastamist võttis KS omaks, et sai 19 551,85 eurot liigselt dividende. KS väitel on ta raha vastavalt kassa sissetuleku orderile 07.05.2012 tagastanud, kuid vaatamata sellele on kostja raha KS kontrolli all, kes keeldub hagejale kuuluvaid dividende välja maksmast. Kostja vastuväited
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hagejal ei ole nõuet kostja vastu, kuna ringkonnakohus tühistas osanike dividendide jagamise kokkulepped. Seega osanike kokkulepet dividendide väljamaksmiseks ei ole.
7.Isegi kui hagejal oleks dividendide väljamakse nõue, siis oleks see aegunud, kuna ta nõuab dividendide väljamaksmist 2006. ja 2007.a eest. Dividendide väljamaksmise nõue aegub kolme aasta möödumisel alates dividendide jagamise kokkuleppe tegemisest.
Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja esindajatasu 1080 eurot, mis tuleb kanda KS arvelduskontole.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja asutati 02.01.2001, selle osanikud võrdsetes osades ja juhatuse liikmed on olnud hageja ja KS; kostja põhikirja p 2.6 kohaselt makstakse osanikule osa puhaskasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega; jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-33026 on tuvastatud kostja osanike 11.05.2007, 12.03.2008 ja 09.06.2008 otsuste tühisus, millega otsustati jagada osanike vahel dividendid mitte võrdeliselt osa nimiväärtusega, vaid vastavalt tööpanusele ning seetõttu maksti hagejale välja dividendid väiksemas ulatuses, kui tal oleks õigus olnud seaduse ja põhikirjakohase jagamise korral, kostja 2006.a majandusaasta aruanne on allkirjastatud juhatuse liikmete ja osanike poolt 24.07.2007, milles on viide sellele, et osanikud on otsustanud jagada dividendideks 706 000 krooni; kostja 2007.a majandusaasta aruanne on allkirjastatud juhatuse liikmete ja osanike poolt 25.06.2008, milles on viide sellele, et osanikud on otsustanud jagada dividendideks 762 000 krooni; tühiste osanike otsuse alusel enamsaadud dividendid summas 19 551,85 eurot on osanik KS enda väidete kohaselt tagastanud kostja kassasse, kuid hageja ei ole seda raha saanud; kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõude suurusele; hageja osales tervisest tulenevatel põhjustel alates 2006.a novembrist kuni 2008.a maini kostja juhtimises ja tegevuses piiratult.
10.Pooled vaidlevad selle üle kas kostja osanikud on otsustanud kasumi jaotamise vaatamata sellele, et osanike kokkulepped kasumi jaotamise kohta on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2012 otsusele tühised ja kas hageja nõue on aegunud.
11.Äriseadustiku kohaselt peavad osanikud kasumi jaotamise otsustama enne või pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja majandusaasta aruanne ise ei saa olla dividendide väljamaksmise iseseisvaks aluseks. Dividendinõue tekib osanikul üksnes juhul, kui osanike üldkoosolek on dividendi maksmise otsustanud. Kuna käesoleval juhul on osanike 11.05.2007, 12.03.2008 ja 09.06.2008 otsused kasumi jaotamise kohta tühised, siis ei ole kostja osanikud 2006.a ja 2007.a majandusaasta puhaskasumi jaotamist otsustanud. Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga on tuvastatud, et kõnealused otsused on tühised tervikuna.
12.Seadus eristab majandusaasta aruande kinnitamise otsustamist ja kasumi jaotamise otsustamist. ÄS § 335 lg 1 (aruande kinnitamise ajal kehtinud redaktsioon) mõte on tagada, et majandusaasta aruande kinnitamisse ei peidetaks varjatud otsuseid kasumi jaotamise kohta.
13.Registripidajale esitatav aruanne kajastab majandusaasta aruande alusel osanike poolt eelnevalt vastu võetud otsuseid. Kuigi kasumi jaotamise ettepanek esitatakse juhatuse poolt osanikele kinnitamiseks koos majandusaasta aruandega, tuleb eristada majandusaasta aruande esitamist osanikele ja majandusaasta aruande esitamist registripidajale. Kui osanike kokkulepped või otsused kasumi jaotamise kohta on tühised, siis ei saa enam tõesed olla ka majandusaasta aruande need osas, mis käsitlevad osanike otsuseid kasumi jaotamise kohta.
14.Majandusaasta aruanne iseenesest ei saa olla aluseks kasumi jaotamisele, kui eelnevad osanike otsused kasumi jaotamiseks on tühised. Hageja ei ole kohtu ette toonud muid otsuseid kostja 2006.a ja 2007.a majandusaasta puhaskasumi jaotamise kohta.
15.Arvesse ei saa võtta asjaolu, et faktiliselt on osanikud dividendid jaotanud ja tõendatud ei ole, et kumbki osanikest oleks tühiste otsuste alusel saadud dividendid äriühingule tagastanud. Pooled ei ole sellele asjaolule tuginenud ja samas on tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõudeõigus osaühingul, millist nõuet pole esitatud.
Apellatsioonkaebus
16.Hageja palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi.
17.Kohtu tõlgendus ÄS § 335 lg-le 1 on vastuoluline. Ühelt poolt märgib kohus, et kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, siis aga leiab vastupidi, et majandusaasta aruanne iseenesest ei saa olla aluseks kasumi jaotamisele, kui eelnevad osanike otsused kasumi jaotamiseks on tühised.
18.Arusaamatu ja asjakohatu on väide, et kohtu ette ei ole toodud tõendeid või asjaolusid, et osanikud oleksid pärast majandusaasta aruande kinnitamist otsustanud kasumi jaotamise erinevalt varasematest otsusest. Antud juhul omab tähtsust hoopis see, et pärast majandusaasta aruande kinnitamist ei otsustanud osanikud kasumi jaotamist samasuguselt, kui varasemates tühistes otsustes. Nii 2006.a kui ka 2007.a majandusaasta aruandele on lisatud osanike poolt allkirjastatud leht, kus näidatakse ära aruandeaasta eest jaotamisele kuuluvate dividendide summa ja mõlemale osanikule kuuluva osa suurus. Selle otsuse lisamine aastaaruandele ei olnud kohustuslik.
19.Kohus leidis, et nii hagejal kui ka KS-l puudub justkui õigus mistahes ulatuses dividende saada, kuid see ei ole ilmselgelt olnud osanike tahe. Vaidlus seisneb hoopis selles, kas tühiseks tunnistatud otsuste alusel algselt KS-le liigselt makstud ja praeguseks tema poolt väidetavalt osaühingu kassasse tagasi makstud raha tuleb hagejale välja maksta.
20.Ekslik on kohtu väide, et esitatud ei ole tõendeid või asjaolusid, et osanikud oleks pärast majandusaasta aruande kinnitamist otsustanud kasumi jaotamise erinevalt varasematest otsustest. Hageja esitas kohtule kostja 2006. ja 2007.a majandustegevuse aruanded, millest nähtub otsus dividendide jaotamise ja nende suuruse kohta ning pangakonto väljavõtted dividendide väljamaksmise kohta. Kohus jättis need tõendid tähelepanuta ja hindamata.
21.Arvestades kostja seadusliku esindaja KS pahatahtlikku tegevust ja sellest tulenevat 10aastast aegumistähtaega, aegub 2006.a dividendide nõue mitte varem kui 23.06.2017 ja 2007.a dividendide nõue mitte varem kui 24.06.2018. 2006.a eest dividendide nõude aegumine algas mõistliku aja möödumisel pärast aastaaruande kinnitamist (24.06.2007), kuid hiljemalt 1. jaanuaril 2008 ja 2007.a dividendide väljamaksenõude aegumine algas mõistliku aja möödumisel pärast vastavat otsust (25.06.2008), kuid hiljemalt 1. jaanuaril 2009.
22.Maakohus määras ebaõigesti, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb kanda KS arvelduskontole. Puudub mõistlik õigustus, miks osaühingu raha peab olema just KS käes. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 11.05.2007, 12.03.2008 ja 09.06.2008 otsused kasumi jaotamise kohta on tühised ja kostja osanikud ei ole 2006.a ja 2007.a majandusaasta puhaskasumi jaotamist (dividendi maksmist) uuesti kehtivalt otsustanud. Kohtule ei sellekohaseid otsuseid esitatud.
26.Maakohtu otsus ei ole vastuoluline, nagu hageja leiab. Maakohus leidis õigesti, et eristada tuleb majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise kohta otsuse tegemist. Majandusaasta aruande kinnitamine ei tähenda automaatselt kasumi jaotamise otsustamist. Kasumi olemasolu iseenesest ei anna osanikule õigust nõuda selle jaotamist, kui puudub vastav osanike otsus. Kohus ei saa osanike eest otsustada kasumi jaotamist võrdsetel alustel, nagu näeb ette kostja põhikiri. Sellise otsuse saavad teha ainult osanikud. Pealegi nähtub ka nii 2006. kui ka 2007.a majandusaasta aruandest, et aruannete lk 11 asuvad juhatuse kasumi jaotamise ettepanekud, mitte osanike otsused kasumi jaotamise kohta (I kd lk 32 ja 41, 43 ja 52), millele hageja hagi esitades tugines. Seega nähtub majandusaasta aruannetest, et hageja ja KS ei käsitlenud kostja osanike ning juhatuse liikmetena majandusaasta aruannete koostamisel ja kinnitamisel ka ise nimetatud lisasid otsustena kasumi (dividendi) jaotamise kohta.
27.Maakohus leidis õigesti ka seda, et otsuse tegemisel ei saa arvestada asjaoluga, et dividendid on tühiste otsuste alusel osanikele välja makstud. Kostja ei ole tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõuet osanike vastu esitanud. Käesolevas asjas ei saa kohus teha otsustust selle kohta, kas KS on kohustatud liigselt saadud summad äriühingule tagastama või mitte. KS ei ole käesolevas asjas kostja.
28.Isegi siis, kui saaks lähtuda hageja seisukohast, et tema õigus saada dividende tuleneb kostja 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruannete lisadest, milles on märgitud osanike osade suurused ja jaotamisele kuuluvad dividendisummad (mida hageja peab osanike dividendi väljamaksmise otsusteks), ei saaks hagi aegumise tõttu rahuldada. 2006.a majandusaasta aruanne on allkirjastatud juhatuse liikmete poolt 24.07.2007 ja 2007.a majandusaasta aruanne 25.06.2008.
29.Osanike otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. TsÜS § 146 lg 1 järgne aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, muutub nõue VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja nõuded oleks muutunud sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast 24.07.2007 ja 25.06.2008 ning selliseks mõistlikuks ajaks oleks võinud lugeda 10 päeva, s.o vastavalt 2006.a dividendinõude osas 03.08.2007 ja 2007.a dividendinõude osas 05.07.2008. Hageja nõuded aegusid vastavalt 03.08.2010 ja 05.07.2011. Hageja esitas hagi kohtusse 30.12.2014.
30.Maakohtu tuvastatud asjaolud ei viita kostja tahtlusele keelduda hagejale dividende maksmast, mistõttu ei ole alust kohaldada TsÜS § 146 lg-t 4, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust
tahtlikult. Hageja ei ole tõendanud ühtegi kostja tahtlikku tegu, millest võiks välja lugeda kostja tahtlust hagejale dividende mitte välja maksta. Kostja on keeldunud dividendide väljamaksmisest põhjusel, et puuduvad kehtivad osanike sellekohased otsused.
31.Maakohtul oli õigus kostja taotluse alusel määrata, et hagejalt väljamõistetav kostja õigusabikulude hüvitis kantakse KS arvelduskontole. Seadus seda ei keela ja sarnase taotluse esitas kohtule ka hageja. Menetluskulude jaotus
32.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja, ei määra ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulude suurust rahaliselt kindlaks ja ei mõista menetluskulude hüvitist hagejalt kostja kasuks välja.
33.Tallinn Ringkonnakohus rahuldas 03.12.2015 määrusega osaliselt hageja menetlusabi taotluse ja kohustas teda tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 750 eurot osamaksetena viies võrdses osas. Kohtuotsuse tegemise ajaks on tasutud riigilõivu 450 eurot ja tasumata on 300 eurot. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista seni tasumata riigilõiv 300 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi peab hageja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.