14.10.2015 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-63112
Tsiviilasi
XXXhagi OÜ XXXvastu välja maksmata dividendide 19 551,85 euro nõudes
Tsiviilasja hind
19 551,85 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Eino Tamm [email protected])
esindajad
(e-post
kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) seadusjärgne esindaja juhatuse liige XXX (e-post XXX) kostja lepinguline esindaja Joanna Paabumets (e-post [email protected]) kirjalik menetlus poolte kokkuleppel Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX hagi OÜ XXX vastu dividendide 19 551,85 euro saamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Välja mõista XXXmenetluskuluna esindaja tasu summas 1 080 (üks tuhat kaheksakümmend) eurot OÜ XXXkasuks, mis tuleb kanda XXX arvelduskontole
XXXXXXXXXXXXX.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
1.29.12.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub XXX (hageja) ja OÜle XXX(kostjale) võrdsetes (1/2) osades äriühing OÜ XXX. Mõlemad osanikud on ka juhatuse liikmed. Ajal, mil osaühing veel aktiivselt tegutses, korraldas hageja põhitegevust ning XXXvastutas raamatupidamise eest. Osaühingu tegevus oli aastaid kasumlik, osanikele jagati dividenditulu. Novembris 2006 hageja haigestus, millega kaasnesid depressioon ja mäluhäired. Juhatuse liige, XXX, olles teadlik hageja tervislikust seisundist, vormistas OÜ XXX osanike 11.05.2007 kokkuleppe ning 12.03.2008 ja 09.06.2008 otsused, milles kaldutakse oluliselt kõrvale põhikirja punktis 2.6 sätestatud dividendide jaotusest. XXX maksis dividendid vale jaotusproportsiooni järgi välja (st suurendas oma dividende hagejale kuuluvate arvel). Tallinna Ringkonnakohus tuvastas kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-33026 osanike kõnealuste otsuste tühisuse. Osanike poolt ühiselt kinnitatud 2006. a aastaaruande kohaselt jagati dividendideks 706 000 krooni, millest kumbki osanik pidanuks saama 353 000 krooni. Faktiliselt maksis XXX endale 2006. a eest 392 220 krooni ja XXX 313 780 krooni. Nii sai XXX alusetult dividende 2 506,61 eurot (39 220 krooni). Osanike poolt kinnitatud 2007. a aruande kohaselt jagati dividendideks 762 000 krooni, millest kumbki osanik pidanuks saama 381 000 krooni. Faktiliselt maksis XXX endale 647 700 krooni ja XXX 114 258 krooni. Nii sai XXXalusetult dividende 17 045,24 eurot (266 700 krooni). Vaatamata XXXkorduvatele nõudmistele XXX liigselt makstud dividende, mis kuulusid XXX, OÜ XXX kontole tagasi ei kandnud.
XXXvõttis pärast Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-33026 tuvastatud OÜ XXX osanike otsuste tühisuse tuvastamist õigeks, et sai liigselt dividende just 19 551,85 eurot. Seega on hagejal 2006 ja 2007. a dividendid kokku 19 551,85 euro ulatuses saamata ja tal on vastav nõudeõigus kostja vastu. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista dividendid summas 19 551,85 eurot.
2.23.01.2015 Harju Maakohtule hagis puuduste kõrvaldamiseks esitatud menetlusdokumendis selgitas hageja täiendavalt, et tsiviilasjas nr 2-09-33026 tunnistati tühisteks põhikirja ja seadusega vastuolus olnud üksnes need osanike otsused, kus dividendide jaotusproportsioon erines osaühingu osade suurusest, kuid ei ole tunnistatud tühiseks dividendide maksmist tervikuna.
3.10.07.2015 esitas hageja vastuväite aegumisele, milles märkis, et TsÜS § 147 sätestab aegumistähtaja alguse. Paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Dividendi saamise õigus selgub vastava majandusaasta raamatupidamise tulemuste alusel, st järgneval kalendriaastal. Seega algas 2006.a eest dividendide nõude aegumine mõistliku aja möödumisel pärast aastaaruande kinnitamist (24.06.2007), kuid hiljemalt 1. jaanuaril 2008 ja 2007.a dividendide väljamaksenõude aegumine algas mõistliku aja möödumisel pärast vastavat otsust (25.06.2008), kuid hiljemalt 1. jaanuaril 2009. Arvestades kostja seadusliku esindaja XXXpahatahtlikku tegevusest ja sellest tulenevat 10-aastast aegumistähtaega aegub 2006.a dividendide nõue seega mitte varem kui 23.06.2017 ja 2007.a dividendide nõue aegub mitte varem kui 24.06.2018. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et XXXei ole ega saagi olla nõuet Osaühingu vastu dividendide jagamiseks, sest Tallinna Ringkonnakohus on tühistanud osanike selliste dividendide jagamise kokkulepped, ning seda täielikult, mitte osaliselt. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega olukorras, kus tühise tehingu alusel on väljamaksed toimunud (mida XXX ei ole kunagi eitanud), on väljamakse saaja vastu nõudeõigus väljamakse tegijal, antud juhul on vastav nõudeõigus väljamakse tegijal ehk Osaühingul väljamakse saaja ehk XXX vastu. ÄS § 158 lg 1 sätestab, et kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigus saada, peab ta alusetult saadu tagastama. Osaühing ei ole XXX vastu esitanud ÄS § 158 lõikest 1 tulenevat nõuet. XXX nõuab väljamakse tegemist, mis tuleneb ÄS § 157 lõikest 4, mis sätestab, et osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Osanike otsust dividendide väljamaksmiseks ei ole olemas. Asjaolu, et XXX on endale dividende välja maksnud, ei tähenda,
et vastavasisuline kokkulepe osanike vahel tehtud oleks. Vastupidi – tsiviilasja nr 2-12-33206 raames, kus XXX taotles osanike dividendide jagamise kokkuleppe tühisuse tuvastamist, väitis XXX ise, et oli nimetatud kokkulepete sõlmimise ajal teovõimetu, s.t et ei saanud aru, missuguseid kokkuleppeid sõlmis, rõhudes sellele, et kehtivat dividendide jagamise kokkulepet ei ole ega saagi olla. Kasumi jaotamise kokkulepe peab olema fikseeritud kirjalikult. Dividendide väljamaksmise kokkulepet hagiavaldus ei maini, samuti ei ole hagiavaldusele lisatud tõendeid, mis kinnitaksid sellise kokkuleppe olemasolu. XXX puudub nõudeõigus Osaühingust väljamakse saamiseks, kuivõrd on dividendide väljamaksmiseks vajalik osanike vastavasisuline kokkulepe. Vastavasisulist kokkulepet Osaühingu osanikud sõlminud ei ole. Isegi, kui hagejal oleks dividendide väljamakse nõue Osaühingu vastu (millega kostja ei nõustu), aegub dividendide väljamaksmise nõue kui tehingust tulenev nõue kolme aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, punktid 10-11). Dividendi nõue muutub sissenõutavaks alates dividendide jagamise kokkuleppe tegemisest. Hagist ei selgu, missugusel ajal ning missuguseks ajaks osanikud dividendide jagamise otsuses kokku leppinud oleks. Kuivõrd nõuab hageja dividendide väljamaksmist 2006. ja 2007. aastate eest, on kostja seisukohal, et hageja võimalik nõue on aegunud, kuivõrd aegub dividendi nõue kolme aasta möödumisel. Menetluse käik
5.Koos hagi esitamisega 29.12.2014, esitas hageja ka menetlusabi taotluse.
6.Pärast hagis puuduste kõrvaldamist 23.01.2015, rahuldati Harju Maakohtu 30.03.2015 määrusega hageja menetlusabi taotlus osaliselt ning anti riigilõivu tasumiseks osade kaupa aega 6 kuud.
7.Harju Maakohtu 14.04.2015 määrusega võeti hagi menetlusse.
8.29.05.2015 esitas kostja vastuse hagile.
9.10.07.2015 esitas hageja seisukoha kostja 29.05.2015 vastuse kohta.
10.TsMS § 403 lg 1 alusel menetles kohus poolte nõusolekul asja kirjalikult ning andis 10.09.2015 määrusega pooletele võimaluse esitada avaldusi ja dokumente kuni 24.09.2015 ja menetlusdokumentidele vastuväiteid kuni 01.10.2015.
11.Kostja esitas oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 24.09.2015 ning hageja 10.09 ja 30.09.2015.
Kohtu põhjendused
12.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid, uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Tsiviilasja materjalidest ja poolte esitatud asjaoludest tulenevalt (mida kinnitavad viidatud tõendid) ja mille üle pooled ei vaidle, tuvastab kohus alljärgnevad asjaolud: a) Kostja on asutatud 02.01.2001, selle osanikud võrdsetes osades ja ühtlasi juhatuse liikmed on peaaegu asutamisest alates (2001 mai) olnud hageja ja XXX(t lk 19 ja avalikud registrikaardi andmed). b) Kostja põhikirja (kinnitatud 23.04.2001, t lk 16,17) p 2.6 kohaselt makstakse osanikule osa puhaskasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. c) Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-33026 on tuvastatud kostja osanike 11.05.2007, 12.03.2008 ja 09.06.2008 otsuste tühisus, millega otsustati jagada osanike vahel dividendid mitte võrdeliselt osa nimiväärtusega vaid vastavalt tööpanusele ja seetõttu maksti hagejale välja dividendid väiksemas ulatuses, kui tal oleks õigus olnud seaduse ja põhikirjakohase jagamise korral ( t lk 2230). d) Kostja 2006 aasta majandusaasta aruanne on allkirjastatud juhatuse liikmete ja osanike poolt 24.07.2007, milles on viide sellele, et osanikud on otsustanud jagada dividendideks 706 000 EEK (t lk 40-41). e) Kostja 2007 aasta majandusaasta aruanne on allkirjastatud juhatuse liikmete ja osanike poolt 25.06.2008, milles on viide sellele, et osanikud on otsustanud jagada dividendideks 762 000 EEK (t lk 51-52). f) Tühiste osanike otsuse alusel enamsaadud dividendid summas 19 551,85 eurot on osanik XXX enda väidete kohaselt tagastanud OÜ XXX kassasse (t lk 53-61), kuid hageja ei ole seda raha saanud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõude suurusele. g) XXX osales tervisest tulenevatel põhjustel alates 2006 november kuni 2008 maini kostja juhtimises ja tegevuses piiratult (vt ka t lk 22 jj ning poolte väited).
14.Pooled vaidlevad selle üle: h) kas kostja osanikud on otsustanud kasumi jaotamise vaatamata sellele, et osanike kokkulepped kasumi jaotamise kohta on tühised vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2012 otsusele ja i) kas hageja nõue on aegunud või mitte. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist.
15.Kuna ka hagi aegumise küsimuse lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas hagejal on nõue, mida kostja suhtes maksma panna, siis analüüsib kohus esmalt seda, kas kostjal on tekkinud kohustus maksta hagejale dividende (I). Seejärel lahendab kohus aegumise kohaldamise (II). Juhul, kui kohus leiab, et kostjal ei ole kohustust hagejale dividende maksta, puudub ka vajadus aegumise küsimust analüüsida. I
16.Hageja väidab, et tema nõude aluseks on kostja 2006 ja 2007 majandusaasta aruanded, millega on osanikud otsustanud dividende jagada. Kostja seevastu väidab, et osanike kokkulepped 11.05.2007, 12.03.2008 ja 09.06.2008 olid dividendide väljamaksmise aluseks ja need otsused kajastati majandusaasta aruannetes. Kuna aga osundatud osanike otsused on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2012 otsusele (tsiviilasjas nr 2-0933026) tühised, puudub dividendide välja maksmise eeldus – osanike otsus ja hagejal puudub seega õigus kostjalt dividendide maksmist nõuda. Veel selgitab kostja, et majandusaasta aruanne pole dividendide maksmise aluseks, seda on osanike otsus, mis hiljem kajastub majandusaasta aruandes. See ilmneb kostja arvates ka faktist, et kõik osanike otsused on vastu võetud enne majandusaasta aruande kinnitamist. Hageja omakorda väidab selle kohta, et dividendide maksmine otsustatakse majandusaasta aruande alusel ja seega ei saa enne majandusaasta aruannet kasumi jaotamist otsustada.
17.Kohus lähtub vaidlusküsimuse lahendamisel järgmistest normidest: -
-
-
ÄS § 157 lg 1, mille kohaselt osanikele võib väljamakseid teha puhaskasumist kinnitatud majandusaasta aruande alusel. ÄS § 157 lg 4, mille kohaselt on osanikule õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendide väljamaksmist. ÄS § 168 lg 1 p 5, mille kohaselt kuulub osanike pädevusse majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamise otsustamine. ÄS § 179 lg 4 ja 5, mille kohaselt esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kasumi jaotamise ettepanekus tuleb märkida ÄS § 332 3. lõikes nimetatud andmed. Kasumi jaotamise otsusele kohaldatakse vastavalt ÄS §-s 335 sätestatut. ÄS § 335 lg 3, mille kohaselt esitab juhatus ÄS § 335 lg 2 nimetatud andmed kasumi jaotamise otsuse kohta äriregistrile koos majandusaasta aruandega, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest (sama põhimõte kostja 2006 ja 2007 majandusaasta aruannete kinnitamise ajal kehtinud ÄS § 334 lg 2 esimene lause). Kui kasumi jaotamise otsus võetakse vastu pärast majandusaasta aruande esitamist, siis esitatakse eelnimetatud andmed koos järgmise majandusaasta aruandega. 2006 ja 2007 majandusaasta aruannete kinnitamise ajal kehtinud ÄS § 335 lg 1, mille kohaselt kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel.
18.Osundatud normidest järeldub, et kasumi jaotamise peavad osanikud otsustama enne või pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning majandusaasta aruanne ise ei saa olla dividendide väljamaksmise iseseisvaks aluseks.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10).
20.Osaniku dividendinõude puhul osaühingu vastu on tegemist tehingust tuleneva nõudega TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 mõttes.
21.Kuigi ÄS § 157 annab osanikule üldiselt õiguse osaleda osaühingu kasumi jaotamisel, ei muutu osaniku dividendinõue sissenõutavaks enne, kui osaühing dividendi maksmise otsustab (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10).
22.Osaühingu kasumi jaotamise ning osanikele dividendi maksmise ja selle suuruse otsustamine on ÄS § 168 lg 1 p 5 ja § 335 lg 1 järgi osanike üldkoosoleku pädevuses. Kasumi jaotamise ettepaneku esitab üldkoosolekule ÄS § 179 lg 2 järgi osaühingu juhatus. Dividendi võib ÄS § 157 lg 1 ja § 335 lg 1 järgi maksta üksnes kasumi arvel ja kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Osanikul on ÄS § 157 lg 4 järgi õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.
23.Dividendinõue tekib osanikul eelneva põhjal üksnes juhul, kui osanike üldkoosolek on dividendi maksmise otsustanud (vt dividendi maksmise korra ja sissenõutavuse kohta ka Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16-04, p-d 14-16).
24.Kostja osanike 11.05.2007 ja 12.03.2008 osanike kokkulepped (tühised) (t lk 181, 182) käsitlevad lisaks üldisele otsusele kasumit jaotada, kasumise jaotamise proportsioone. Hageja ja XXX kohtuvaidlustes nende kokkulepete kehtivuse üle on kohtud käsitlenud küsimust, kas osanikud saavad kokkuleppel muuta kasumi jaotamise põhimõtteid erinevalt seaduses sätestatust (kohtud on leidnud, et põhikirja muutmiseta ei saa osanikud muuta ÄS § 157 lg 2 sätestatud põhimõtet kasumi võrdelise jaotamise kohta vastavalt osaniku osa nimiväärtusele). Kostja osanike 11.05.2007 ja 12.03.2008 kokkulepped küll ei sisalda ÄS § 335 lg 2 nõutavaid andmeid kasumi jaotamise otsuse kohta (eelkõige puudub jaotatava puhaskasumi suurus), kuid kuna nende kokkulepete alusel on kostja 2006 ja 2007 majandusaasta aruannetes kajastatud kasumi jaotamine ja need aruanded on osanike poolt kinnitatud, siis tuleb kõnealuseid kokkuleppeid käsitleda osanike otsusena kasumi jaotamise kohta. Muuhulgas on nende kokkulepete alusel kasum osanikele ka reaalselt välja makstud.
25.Osanike poolt 09.06.2008 allkirjastatud dokument (t lk 183) on käsitletav kasumi jaotamise otsusena ja see vastab ÄS § 335 lg 2 sätestatud nõuetele.
26.Kuna osanike 11.05.2007, 12.03.2008 ja 09.06.2008 otsused kasumi jaotamise kohta on Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2012 otsusega tuvastatud kui tühised, siis saab kohtu arvates väita, et kostja osanikud ei ole 2006 ja 2007 majandusaasta puhaskasumi jaotamist otsustanud. Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga ei ole tuvastanud kõnealuste otsuste osaline tühisus – need on tühised tervikuna.
27.Kostja 2006 ja 2007 majandusaasta aruanded küll sisaldavad osanike nimekirja ja tõdemust, et osanikud on otsustanud akumuleerunud kasumi jaotada ning fakt on ka see, et osanikud on majandusaasta aruanded kinnitanud, kuid kohus leiab, et seadus eristab selgelt majandusaasta aruande kinnitamise otsustamist ja kasumi jaotamise otsustamist ehk majandusaasta aruande kinnitamine ei tähenda siiski automaatselt kasumi jaotamise
otsustamist. Seda isegi siis, kui osaühingul on ainult kaks osanikku, kes on samaaegselt ka juhatuse liikmed. Kohtu hinnangul on vaadeldavate majandusaasta aruannete kinnitamise ajal kehtinud ÄS § 335 lg 1 (kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel) mõte tagada see, et majandusaasta aruande kinnitamisse ei peidetaks varjatud otsuseid kasumi jaotamise kohta. Majandusaasta aruande kinnitamisega samal koosolekul saab vastu võtta otsuse kasumise jaotamise kohta. Samuti saab kasumi jaotamise otsustada ka varem, kui majandusaasta aruanne kinnitatakse samal kujul, kui see osanikele esitati. Kui lugeda majandusaasta aruande kinnitamine võrdseks kasumi jaotamise otsustamisega, siis muutub mõttetuks kasumi jaotamise otsustamise regulatsioon äriseadustikus.
28.Kohus nõustub kostjaga selles, et otsus kasumi jaotamiseks võetakse vastu enne majandusaasta aruande registripidajale esitamist ning registripidajale esitatav aruanne kajastab majandusaasta aruande alusel osanike poolt eelnevalt vastu võetud otsuseid.
29.Hagejal on küll õigus, et kasumi jaotamise ettepanek esitatakse juhatuse poolt osanikele kinnitamiseks koos majandusaasta aruandega, kuid hageja ei arvesta sellest faktist järelduste tegemisel sellega, et tuleb eristada majandusaasta aruande esitamist osanikele ja majandusaasta aruande esitamist registripidajale. Osaühingu põhikirja kohaselt lõpeb kostja majandusaasta kalendriaastaga e 31.12. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus selle järgselt majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga ja esitab osanikele kinnitamiseks. Majandusaasta aruande alusel teevad osanikud kasumi jaotamise otsustuse, seejärel kinnitavad aruande ja otsustavad kasumi jaotamise mille järgselt esitab juhatus aruande registripidajale. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid või asjaolusid, et osanikud oleksid pärast majandusaasta aruande kinnitamist otsustanud kasumi jaotamise erinevalt varasematest otsusest (s.o 11.05.2007, 12.03.2008 ja 09.06.2008 vastu võetud otsustest).
30.Eelnevast tuleneb, et kui osanike kokkulepped või otsused kasumi jaotamise kohta on tühised, siis ei saa enam olla ka tõesed majandusaasta aruande need osas, mis käsitlevad osanike otsuseid kasumi jaotamise kohta.
31.Seega leiab kohus, et majandusaasta aruanne iseenesest ei saa olla aluseks kasumi jaotamisele, kui eelnevad osanike otsused kasumi jaotamiseks on tühised. Hageja ei ole kohtu ette toonud muid otsuseid kostja 2006 ja 2007 majandusaasta puhaskasumi jaotamise kohta.
32.Kuna ÄS § 157 lg 4 kohaselt on osanikul õigus nõuda dividendide väljamaksmist ainult siis, kui osanikud on vastava otsuse vastu võtnud ja käesoleval juhul ei ole
osanikud vastavaid otsuseid vastu võtnud (need on tühised), siis puudub hagejal õigus dividendide väljamaksmist nõuda ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
33.Vaatamata sellele, et Tallinna Ringkonnakohus on oma 26.01.2012 otsusega tuvastanud, et kostja osanike otsused dividendide ebavõrdse jaotamise kohta on tühised, ei saa kohus osanike eest otsustada dividendide jaotamist võrdsetel alustel. Selle otsuse saavad teha ainult osanikud. ÄS § 157 lg 4 kohaselt on osanikul õigus tema osa nimiväärtusele vastava kasumiosa väljamaksmist vaid juhul, kui osanikud on otsustanud kasumit jaotada. Pelgalt kasumi olemasolu ei anna osanikule õigust nõuda selle jaotamist, kui puudub vastav osanike otsus. Kohus ei saa antud juhul arvestada ka seda, et faktiliselt on osanikud dividendid jaotanud ning kohtule pole esitatud tõendeid, et kumbki osanikest oleks tühiste otsuste alusel saadud dividendid äriühingule tagastanud. Esiteks ei ole pooled sellele asjaolule tuginenud ning teiseks on tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõudeõigus osaühingul ja vastavat nõuet pole esitatud. (TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise). II
34.Kuna kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus dividende nõuda, siis ei ole alust analüüsida kostja väiteid hageja nõude aegumise kohta. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
36.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 36.1 Kostja on 24.09.2015 esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga, mille kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja tasu summas 1 440 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta): - Hagiavaldusega ning hagiavaldusele lisatud materjalidega tutvumine ning nõude õiguslik analüüs 1,5 tundi; - Kostja vastus hagiavaldusele 1 tund; - Hageja 10.07.2015 vastusega tutvumine 0,5 tundi;
36.2 Hageja leidis oma vastuväites, et kostja lepingulise esindaja 4 töötundi ei ole põhjendatud ning vajalik õigusabi piirdub 8 tunniga. Lepingulise esindaja poolt 24.09.2015 vastuse koostamine selleks, et vastata 25.08.2015 kohtumääruse küsimustele, ei olnud üheksal leheküljel vajalik. Sisuliselt on kohtu küsimusele vastatud ühes punktis, s.o punktis 4.2 (ühel leheküljel). Muus osas kopeeritakse ulatuslikult kas käesolevas asjas või kostja esindaja poolt osundatud XXX ning XXX osalusel toimunud muudes kohtuasjades esitatud seisukohti. 36.3 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 36.4 Kuna hageja on esitanud vastuväite kostja menetluskuludele, siis hindab kohus järgnevalt kostja poolt osutatud teenuseid ja neile kulunud aega. -
-
-
Kohtu hinnangul on põhjendatud hagiavaldusega ning hagiavaldusele lisatud materjalidega tutvumine ning nõude õiguslik analüüs 1,5 tunni ulatuses. Tsiviilasja menetlusse võtmise järgselt on kostja esindajal vajalik materjalidega tutvumine ja selle analüüsimine õigusliku positsiooni kujundamiseks. Arvestades hagimaterjalide mahuga ning tsiviilasja keerukusega on nimetatud aeg kohtu hinnangul mõistlik tutvumiseks ning õiguslikuks analüüsiks. Arvestades kostja poolt esitatud vastuse sisu ning mahuga (s.o vastus hagiavaldusele) on vastuse koostamine 1 tunni ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et dokumentidega (s.o hageja 10.07.2015 vastus, kohtu 10.09.2015 määrus, hageja 11.09.2015 lõplik seisukoht) tutvumine ning konsultatsioon kliendiga on vajalik edasise tegevuse planeerimiseks. Kohtu hinnangul vastab menetluskulude nimekirjas märgitud aeg osutatud teenusele. Seega on nimetatud tegevused põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses. Arvestades kostja esindaja poolt 24.09.2015 esitatud dokumendi sisu ning mahuga ning asjaoluga, et tegemist on kostja lõpliku seisukohaga (mitte esmase dokumendiga menetluses), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks dokumendi koostamisel 5 tundi.
Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 9 tundi. Kostja on märkinud esindaja tunnitasu määraks 100 eurot/tund. Kohus loeb nimetatud tunnihinna mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, s.o kokku 1080 eurot.
37.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et XXX tuleb OÜ XXX kasuks välja mõista menetluskuluna lepingulise esindaja kulud summas 1080 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on kostja palunud kohustada hagejat kandma kostja menetluskulud XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX. Seega määrab kohus, et menetluskulud tuleb kanda nimetatud XXX kontole.