K.A.M vastuhagi L.I vastu kahju hüvitamise nõudes Hageja (vastuhagis kostja): L.I (isikukood XXX) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: G.G, epost xxx Kostja (vastuhagis hageja): K.A.M (registrikood XXX), asukoht XXX, e-post xxx Kostja (vastuhagis hageja) seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed D.S (isikukood XXX) ja D.H (isikukood XXX)
Asja lahendamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSION
Rahuldada L.I hagi K.A.M vastu võla nõudes osaliselt.
Mõista K.A.M L.I kasuks välja põhinõudena 158,29 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 37,64 eurot ja viivis põhinõudelt (158,29 eurolt) seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (06.09.2025) kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta L.I hagi K.A.M vastu ülejäänud osas rahuldamata.
Rahuldada K.A.M vastuhagi L.I vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
Mõista L.I-lt K.A.M kasuks välja põhinõudena 448,50 eurot.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Asendada jõustunud kohtuotsuses poolte nimed initsiaalidega või tähemärkidega ning mitte avalikustada registrikoodi ja isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
Edasikaebamise kord ja selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (täiendatud 13.09.2025): mõista K.A.M L.I kasuks välja 446,29 eurot ja seadusjärgne viivis (alates 01.06.2022), mis seisuga 13.09.2023 on 442,98 eurot ja alates 14.09.2023 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagi kohaselt on hageja kostja osanik. Tema osalus moodustab kogu osakapitalist 37,50%.
3.2021. aasta majandusaasta aruandes sisalduvast kasumi jaotamise otsusest nähtub, et 2021. a kasumist, mis oli koos eelmiste aastate jaotamata kasumiga 251 376 eurot, otsustati maksta dividendiks 44 000 eurot. Hageja märkis esialgses hagis, et 44 000 eurost väljamaksmisele kuuluvast dividendist on osanikele makstud välja 34 000 eurot ja senini on välja maksmata 10 000 eurot. Kuna hageja osalus kostjas on 37,50%, on hagejal saamata 2021. aasta väljamaksmata dividendist (10 000 eurot) 37,50%, so 3 750 eurot.
4.13.09.2023, s.o. enne hagi menetlusse võtmist vähendas hageja enda nõuet, kuna kostja oli talle dividendid välja maksnud, arvates sellest maha kahjuhüvitise. Hageja teatas, et kostja on rahuldanud hageja nõudest 3 303,71 eurot ehk võlgnevuse jääk oli 3 750 – 3 303,71 = 446,29 eurot. Ta esitas nõude: mõista K.A.M L.I kasuks välja 446,29 eurot ja seadusjärgne viivis (alates 01.06.2022), mis seisuga 13.09.2023 on 442,98 eurot ja alates 14.09.2023 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis selle nõude menetlusse.
5.Hageja väidete kohaselt kostjal põhikirja ei ole. Dividendi maksmise otsust kostja hagejale teadaolevalt kirjalikult ei vormistanud. Dividendi maksmise otsus tehti summas 44 000 eurot 2022. aasta kevadel. Kostja tegi hagejale 2022. aastal kaks dividendi ülekannet. 01.06.2022 tegi kostja ülekande 8 492,50 eurot ja 01.09.2022 ülekande 3 750 eurot.
6.Kostja 2021. aasta majandusaasta aruanne on kinnitatud juhatuse liikme poolt 09.07.2022. Kostja asus dividendi maksmise otsust täitma 01.06.2022, mil ta tegi hagejale esimese dividendi ülekande. Seega muutus dividendi väljamaksmise nõue sissenõutavaks hiljemalt 01.06.2022. Hageja nõuab puuduva dividendi väljamaksmist ja väljamaksetega viivitamise eest viivist seadusjärgses määras.
Kostja seisukohad
Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja 2021.a majandusaasta aruandes on välja toodud, et eelmiste aastate jaotamata kasum on 251 376 eurot. Seetõttu otsustati osanikele maksta dividendideks 44 000 eurot. Dividendide väljamaksed summas 44 000 eurot on toimunud vastavalt ettevõtte osanike otsustele osade kaupa ja selliselt, et dividendide maksmine ei kahjustaks ettevõtte majanduslikku seisukorda (maksevõimet). Dividendide maksmisel on lähtutud osanike osade suurustest.
9.Dividendide väljamaksmine on toimunud kolmes osas: 01.06.2022 (34 000 eurot), 01.09.2022 (10 000 eurot) ja 25.08.2023 (10 000 eurot).
2
10.Dividendid jaotusid vastavalt väljamaksetele alljärgnevalt: L.I 9 000 + 3 750 + 3 750 eurot. Kokku 16 500 eurot ehk 37,5 % kogusummast; D.H 9 000 + 3 750 + 3 750 eurot. Kokku 16 500 eurot ehk 37,5 % kogusummast; D.S 6 000 + 2 500 + 2 500 eurot. Kokku 11 000 eurot ehk 25,0 % kogusummast.
11.Viiviste maksmist dividendidelt ei ole ettevõtte osanikud kunagi arutanud ega sellekohaseid otsuseid langetanud.
12.25.08.2023 on hagejale arvestatud dividende summas 3 750 eurot. Dividendide väljamaksmisel hageja pangakontole on dividendide summast kinni peetud 446,29 eurot. Tegemist on summaga, milles hageja on põhjustanud kostjale majanduslikku kahju. Kuna nimetatud kahjusumma on kinni peetud kostja poolt hagejale tehtud panga ülekandest 25.08.2023, siis lugeda antud summa hageja poolt tasutuks. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud 538,20 eurot.
13.Otsuse kostja tekitatud majandusliku kahju sissenõudmise kohta, on teinud kostja juhatus 24.08.2023. Otsus on edastatud ka kostjale ning täiendavalt vastatud ka tema e-kirjale 28.08.2023.
14.Kuna alates 31.03.2023 hageja enam ettevõtte juhatusse ei kuulunud, siis puudusid hagejal ka volitused ettevõtte nimel rahaliste ja muude õiguslike toimingute tegemiseks. Sellest hoolimata, hakkas hageja ise ettevõtte kontolt omale dividende maksma, kandes ettevõtte PayPal arvelduskontolt 28.04.2023 oma arvele 1 891,31 eurot, seda eelnevalt teiste osanikega arutamata. Samas olid kõik osanikud sh. hageja teadlikud, et dividendide kolmanda osa väljamakse aega arutatakse osanike üldkoosolekul nädalal 23/2023.
15.Hageja tasus omale väljamakstud dividendid (1 891,31 eurot) tagasi ettevõtte kontole alles 06.06.2023, kui oli saanud kostja esindajalt, vandeadvokaat E Valt vastava nõudekirja.
16.Osanike üldkoosolek, kus arutati dividendide kolmanda osa väljamakse aega toimus 08.06.2023 ning väljamakse ajaks kinnitati hilisemalt 31.08.2023. Dividendide kolmanda osa väljamakse toimus aga juba 25.08.2023. Seega osanike üldkoosoleku otsust kostja täitis.
17.Hageja ise osanike üldkoosolekust osa võtta ei soovinud ning saatis vastava teavituse 01.06.2023. Antud e-kirjas teavitab hageja, et on vastu kõikidele otsustele, mis üldkoosolekul langetatakse. Sellest järeldub, et hageja oli ka vastu osanike otsusele tervikuna, mis puudutab dividendide kolmanda osa väljamakset.
18.Hageja eksitab kohut väitega, et kostjal puudub põhikiri. Ettevõtte põhikiri on kinnitatud 31.12.2011 ja on Äriregistrist kõigile osapooltele kättesaadav.
19.Kostja palub asendada jõustunud kohtuotsuses hageja ja kostja nimi initsiaalidega või tähemärkidega ning mitte avalikustada registrikoodi ja isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Tasaarvestusvastuväide ja vastuhagi
20.Kostja esitas tasaarvestusvastuväite ning täiendavalt ka vastuhagi järgneva nõudega: mõista L.I-lt K.A.M kasuks välja õigusabikulud 538,20 eurot.
21.Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi hagejalt kahjuhüvitise 446,29 eurot väljamõistmiseks. Seejuures on kostja märkinud, et kahjuhüvitis on 25.08.2023 L.I-le tehtud pangaülekandest kinni peetud, mistõttu palub kostja lugeda antud summa hageja poolt tasutuks. Kohus selgitas, et kohtul ei ole võimalik hagejalt välja mõista kahju hüvitist, mis on juba hageja poolt tasutud. Sellest tulenevalt esitas kostja (vastuhagis hageja) kohtule 446,29 euro ulatuses tasaarvestuse avalduse ja antud summa võrra vastuhagi summat vähendada. 3
22.22.04.2023 logis hageja sisse ettevõtte FTP-serverisse, kus pahatahtlikult kustutas e-poe sisu ja muu s kirjeid, mille tagajärjel muutus e-pood kasutuskõlbmatuks. Samu kustutas hageja ettevõtte Paysera pangakontolt makselahenduste projekti, mistõttu ei olnud ettevõtte e-poest ostu sooritanud klientidel võimalik pangakaardiga ostude eest tasuda.
23.E-poe ja Paysera makselahenduste projekti taaskäivitamise ja taastamise viisid läbi X OÜ ja Z OÜ spetsialistid ning nende tööde eest on kostjale esitatud arved summades 156 eurot, 37,50 eurot, 31,50 eurot ja 63 eurot. Ettevõttel jäi saamata ka kaudne tulu maksekaardi tehingult, summas 158,29 eurot. Selle aluseks on kliendi tellimus ja e-kiri. Hageja poolt ettevõttele tekitatud kahjusumma on seega kokku 446,29 eurot.
24.Ettevõtte juhatus otsustas, et tekkinud kahju tuleb hüvitada kahjutekitajal, ehk hagejal. Kuna hageja seda vabatahtlikult tegema ei soostunud, siis pee vastav kulusumma kinni pangaülekandel Hageja arvelduskontole 25.08.2023. Sellest tulenevalt kannab pangaülekanne ka selgitust “dividendid 2022 miinus kulud 2023”.
25.Kostja on vajanud seoses hageja omavolilise dividendide väljamaksmisega, ettevõttele majandusliku kahju tekitamise ja käesoleva kohtuasja menetlemisel õigusabi. Õigusabi saamiseks pöördus Kostja vandeadvokaat E V poole (Advokaadibüroo T OÜ). Hageja on väga hästi kursis temapoolt tekitatud kuludest juba alates 23.05.2023, kui vandeadvokaat E V saatis hagejale vastava selgituskirja ja nõude.
26.Advokaadibüroo esitas kostjale tehtud tööde eest arve nr xxx summas 538,20 eurot.
27.Kostja palub hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 538,20 eurot. Kohus leidis ja selgitas, et kostjal tuleb eelnimetatud nõude osas täpsustada vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 363 lg 1 p 2 alusel ning konkreetselt välja tuua kõik asjaolud, millel kostja nõue põhineb, ning esitada neid kinnitavad tõendid. Kostjal (vastuhagis hageja) puudus varasem kokkupuude sellistes kohtuvaidlustes ja peale hageja (vastuhagis kostja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, pöördus kostja õigusabi saamiseks vandeadvokaat E V (OÜ T) poole. Kokku kasutas kostja õigusabi teenust 2,3 tundi. Õigusabi hind oli 195 eurot/h + km. Hageja vastus taaarvestusele ja vastuhagile
28.Hageja tasaarvestust ega vastuhagi ei tunnista. Ta leiab, et tema kui juhatuse liikme kohustuste rikkumine on tõendamata ja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Dividendinõue
29.Vaidlustamata asjaoludel on hageja kostja osanik, kellele kuulub äriühingus 37,50% suurune osalus.
30.ÄS § 168 lg 1 p 5 kohaselt kuulub majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine osanike pädevusse. Vastavalt ÄS § 157 lg-le 4 on osanikul õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. ÄS § 157 lg-s 2 on sätestatud, et osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus tuvastas kostja 2021.a majandusaasta aruande alusel (dtl 38), et majandusaasta aruandes on tehtud kasumi jaotamise ettepanek 44 000 euro jaotamiseks dividendidena.
31.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on võtnud vastu dividendide jaotamise otsuse ja et hagejale kuulus dividendidena välja maksmisele kokku 9 000 + 3 750 + 3 750 eurot. Kokku 16 500 eurot ehk 37,5 % kogusummast. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus pidada
4
dividendimaksest kahjuhüvitisena kinni 446,29 eurot ja kas vastavas ulatuses tehtud tasaarvestus on kehtiv.
32.Kostja hinnangul on hageja tekitanud kostjale 446,29 euro ulatuses kahju. ÄS § 187 lg-s 3 on sätestatud, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS § 188 lg 1 kohaselt vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.
33.Kostja heidab hagejale ette järgnevat: kostja PayPali kontolt 1 891,31 euro ülekandmist enda kontole, 22.04.2023 kostja e-poe kasutuskõlbmatuks muutmist ja 02.04.2023 Paysera pangast kostja makselahenduste projekti kustutamist. Hageja vaidles kostja kahjunõudele ja tasaarvestusavaldusele vastu. Kohus on kostjale selgitanud, et antud asjaolude (hageja rikkumine ja sellega tekitatud kahju) tõendamiskoormis lasub kostjal (vt kohtu selgituskiri, dtl 148-152).
34.Hageja väiteil logis hageja 22.04.2023 sisse kostja FTP-serverisse, kus pahatahtlikult kustutas epoe sisu ja muutis kirjeid, mille tagajärjel muutus e-pood kasutuskõlbmatuks. Hageja väited on tõendatud Z OÜ kinnituskirjaga (dtl 81). Samuti kustutas hageja väidetavalt ettevõtte Paysera pangakontolt makselahenduste võimaluse, mistõttu ei olnud kostja e-poest ostu sooritanud klientidel võimalik pangakaardiga ostude eest tasuda. Kostja väited on tõendatud Paysera ekirjaga (dtl 82) ning hageja on vastava väite ka omaks võtnud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et ta on Paysera makselahenduse kostja veebilehelt kustutanud, kuid on esitanud vastuväite, et tegu oli tema isikliku kontoga, mille sulgemise õigus oli ainuisikuliselt temal ja mida ta lubas kostjal ajutiselt kasutada. Hageja sellekohased väited on tõendamata. Ühtlasi ei ole hageja kohtu ette toonud, et oleks käitunud kostja suhtes heas usus ja kostja huve järgides ning kostjat Paysera maksevõimaluse sulgemise soovist teavitanud või teinud ettepanekut luua uus Paysera konto kellegi teise nimele. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud hageja rikkumised (epoe kasutamisvõimaluse rikkumine ja Paysera maksevõimaluse eemaldamine e-poest).
35.VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4).
36.Kostja on tõendanud, et e-poe ja Paysera makselahenduste projekti taaskäivitamise ja taastamise viisid läbi X OÜ ja Z OÜ ning nende tööde eest on kostjal tekkinud lisakulu (käibemaksuta) 156 + 37,50 + 31,50 + 63 = 288 eurot (vt arved, dtl 83-89). Hageja rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos ((VÕS § 127 lg 4), kuna hageja rikkumisteta ei oleks kahju tekkinud. Kohus leiab, et kostja tasaarvestus on 288 euro ulatuses põhjendatud.
37.Täiendavalt on kostja tasaarvestanud saamata jäänud tuluna 158,29 eurot, kuivõrd e-poe klient soovis selle summa eest kaupa tellida, aga see oli e-poest maksevõimaluste eemaldamise tõttu võimatu. Kohus leiab, et saamata jäänud käive ei ole samastatav saamata jäänud tuluga. Saama jäänud tulu on sisuliselt võrdsustatav saamata jäänud kasumiga (käive miinus omahind miinus kulud). Kostja ei ole saamata jäänud tulu teket ega suurust tõendanud. Kohus leiab, et selle nõude osas oli tasaarvestus põhjendamatu ja kostja ei saanud seda hageja dividendinõudega
5
tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on õigustamatult hagejale tasumata dividendidest 158,29 eurot.
38.Järgnevalt lahendab kohus hageja viivisenõude. Hageja nõuab tasumata dividendidelt viivise tasumist seadusjärgses määras. Pooled vaidlevad selle üle, millal muutus dividendide tasumise nõue sissenõutavaks. Kohus tuvastas kostja 2021.a majandusaasta aruande alusel (dtl 38), et majandusaasta aruandes on tehtud kasumi jaotamise ettepanek 44 000 euro jaotamiseks dividendidena. Majandusaasta aruandes sisaldub ka dividendide jaotamise otsus samas summas. Sealjuures tuleb aga juhindida ÄS §-des 157 ja 168 sätestatust, mille kohaselt dividendide jaotamine on osanike pädevuses. Eristada tuleb majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise kohta otsuse tegemist. Majandusaasta aruande kinnitamine ei tähenda automaatselt kasumi jaotamise otsustamist. Kasumi olemasolu iseenesest ei anna osanikule õigust nõuda selle jaotamist, kui puudub vastav osanike otsus. Antud küsimuses on kohane viidata kõrgema astme praktikale. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et osanikud peavad kasumi jaotamiseks võtma vastu eraldiseisva otsuse ja majandusaasta aruanne ei saa ise olla dividendide väljamaksmise aluseks (vt selle osas nt Tallinna RgKo 2-14-63112, p 26).
39.Kohtule on esitatud ainult üks dividende puudutav osanike otsus - 08.06.2023 toimunud osanike üldkoosoleku otsus, mille kohaselt osanikud otsustasid, et 2021.a majandusaasta aruandes märgitud dividendid makstakse välja hiljemalt 31.08.2023. Sellele eelnevaid otsuseid vastavate dividendide väljamaksmise kohta kohtule esitatud ei ole, mistõttu on tõendamata, et dividendide välja maksmise nõue oleks muutunud sissenõutavaks varem. Kohus selgitas hagejale (kohtu selgituskiri dtl 150), et tal on võimalik soovi korral esitada vastavad varasemad otsused (kui need on olemas) ja tõendada, et nõue muutus sissenõutavaks varem (hageja väiteil 01.06.2022). Eeskätt sõltub sellest (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) viivisearvestus. Hageja selliseid tõendeid ei esitanud.
40.Pooled ei vaidle selle üle, et osaühing maksis dividendidest 24 000 eurot (sh 9 000 eurot hagejale) välja 01.06.2022 ja 10 000 eurot (sh hagejale 3 750 eurot) välja 01.09.2022 ning ülejäänud osa dividendidest (sh hagejale 3 303,71 eurot) 25.08.2023. Ainuüksi asjaolust, et esimene osa dividendidest maksti välja juba 01.06.2022 ei saa lugeda dividendide nõuet tervikuna sissenõutavaks. Samuti ei mõjuta nõude sissenõutavust asjaolu, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi.
41.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja dividendinõue muutus sissenõutavaks 08.06.2023 osanike üldkoosoleku otsuses märgitud ajal ehk 31.08.2023.
42.Kohus mõistab kostjalt välja viivise dividendide tasumata osalt (158,29 eurot) seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alates 01.09.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (37,64 eurot) ja sellest edasiulatuvalt protsendina põhinõudest. Kohus on viiviste summa välja arvutanud rakenduses www.viivisekalkulaator.ee.
43.Järgnevalt lahendab kohus vastuhagi.
44.Kostja palub hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 538,20 eurot. Riigikohus on lahendites 3-2-1-19-13, p 11 ja 2-16-8751, p 28 märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Kohus märgib, et oma olemuselt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue kahjunõue. Kahju hüvitamist saab pool nõuda juhul, kui teine pool on tema ees kohustusi rikkunud.
45.Kostja on esitanud kohtule advokaat E. V koostatud nõudekirja seoses kohtu poolt eelnevalt tuvastatud rikkumistega (dtl 73). Eeltoodud nõudekirjaga on tõendatud, et hageja rikkumistega 6
seonduvalt on kostja hageja poole pöördunud ja pöördumise on koostanud advokaat (kasutatud on õigusabi). Õigusabi kasutamine oli asjaolusid arvestades vajalik. Õigusabiteenuse osutaja on esitanud kostjale arve (dtl 103, 104) summas 448,50 (käibemaksuta). Kokku kasutas kostja õigusabi teenust 2,3 tundi. Õigusabi hind oli 195 eurot/h + km. Kohtu hinnangul on tegu mõistliku ja vajaliku kulutusega ning selle hind oli mõistlik.
46.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et, et kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele 448,50 euro ulatuses. Kohus jätab nõude käibemaksu puudutavas osas (89,70 eurot) rahuldamata, kuivõrd kostja on käibemaksukohuslane ja saab selle sisendkäibemaksuna maha arvata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
47.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg-s 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
48.Kohus rahuldas osaliselt hagi ja osaliselt vastuhagi. Sealjuures on menetlusdokumendid koostatud selliselt, et hagi ja vastuhagi lahendamise seisukohalt olulised väited ja tõendid on menetlusdokumentides põimunud ja nende koostamise ajakulu ega õigusabikulu ei oleks rahaliselt eristatav. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
49.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Andmete avalikustamata jätmise taotlus
50.TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kostja on esitanud taotluse asendada jõustunud kohtuotsuses poolte nimed initsiaalidega või tähemärkidega ning mitte avalikustada registrikoodi ja isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus tuleb TsMS § 462 lg 2 alusel rahuldada. Kohtu selgitused edasikaebamise osas
51.TsMS § 405 lg-s 1 on sätestatud, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Kuivõrd nii hagi hind kui vastuhagi hind jäi alla TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud piirmäära, menetles kohus nii hagi kui vastuhagi lihtmenetluses.
52.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
7
53.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
54.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
55.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.