1.Keelduda menetlusse võtmast M Pi taotlust välja mõistetud elatise suuruse vaatamiseks.
üle
2.Jätta menetluskulud M Pi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtumäärus M Pile kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.M P on esitanud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale taotluse, milles soovib, et kohus vaataks üle temalt välja mõistetud elatise suuruse ja kohustaks H.Pi tõendama igakuised kulutused laste peale. Taotluse kohaselt on M Pilt välja mõistetud elatis 235 eurot tema alaealiste laste B ja M Pi kasuks. M Pi hinnangul on igakuiselt nõutav summa ülemäära suur ega vasta laste tegelikule vajadusele. M P palub kohustada H Pi igakuiselt tõendama, et palju tal just Bi ja Mi peale kulub, kuna peres kasvab veel kolm last, kes ei ole M Pi lapsed ja tema ei ole kohustatud neid ülal pidama.
2.M P esitas kõnealuse taotluse kohtule 14. juulil 2021 ja taotluses on märgitud, et kirjad tuleb adresseerida CCCCCCCCCCC aadressil, kust ta vabaneb 2021. aasta augusti alguses ning teavitab kohut koheselt vabastamisest ja aadressi muudatusest. M P ei ole kohtule tänaseni teatanud oma vanglast vabanemise järgset aadressi ega muid kontaktandmeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg 4 näeb ette, et pool peab kohtule viivitamata teatama aadressi või sidevahendi andmete muutumisest, sh ajutisest muutumisest kohtumenetluse kestel.
3.Kohus järeldab sellest, et M P on kaotanud huvi selle vastu, et kohus tema esitatud taotlust lahendaks. Kui kohus mõistab esitatut õigesti võib M P (hageja) olla soovinud esitada kohtule hagiavalduse temalt välja mõistetud elatise vähendamiseks. Kohtule esitatud taotlus ei vasta esitatud kujul kohtule esitatavale dokumendile ete nähtud üldnõuetele ega hagiavalduse nõuetele. TsMS § 363 lg 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele muuhulgas hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Lugedes kohtule esitatud taotluse hagiavalduseks, on see esitatud menetlusse võtmist takistavate hulgipuudustega.
4.Arvestades, et M P ei ole kohtule teatanud enda aadressi ega sideandmeid ning esitatud avalduse ulatuslikke puudusi, keeldub kohus esitatud avalduse menetlusse TsMS 371 lg 1 p 9 alusel. TsMS § 371 lg 1 p 9 näeb ette, et kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest kui rikutud on hagiavalduse olulisi vorminõudeid.
5.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus selgitab M Pile, et käesoleva avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta temalt õigust esitada kohtule uus ja järgnevaid selgitusi arvestades nõuetekohane hagiavaldus, mida kohus saab takistusteta menetleda. Hagiavalduses esitatavad andmed ja nõuded kirjalikule dokumendile
6.Nõuetekohases hagiavalduses tuleb hagejal: -
hagiavalduse päises ära märkida menetlusosaliste andmed: hageja on see, kes kohtule hagiavalduse esitab ja kostjad on need, kellelt hageja midagi nõuab. Käesoleva kohtumääruse sissejuhatuses on elatise vähendamise nõude menetlusosalised märgitud.
-
Samuti tuleb märkida menetlusosaliste isikukoodid, andmed elukoha ja kontaktandmete osas. Kui hageja ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on teinud andmete teadasaamiseks (TsMS § 338 lg 3).
-
Kohtule esitatud hagiavaldus peab olema TsMS § 334 lg 1 kohaselt koostatud masinavõi arvutikirjas. Juhul kui hagejal ei ole võimalik nõuet järgida, tuleb seda põhjendada ja jälgida, et käekiri on selgesti loetav.
Hageja nõue
Hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi muuhulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Hagi ese on protsessuaalne taotlus, milles palutakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms, ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Esitatud taotlusest võib kohus küll hageja eesmärki tuletada, kuid selgelt väljendatud nõue tuleb hagejal endal sõnastada ja kohtule esitada.
7.Kohus selgitab, et nõudes peab olema selgelt välja toodud summa, milleni hageja elatist vähendada soovib. Praegu on hageja esitanus soovi, et kohus vaataks elatise suuruse üle. Kohus ise hageja eest elatise summat ei tuleta ja hageja pole märkinud millise summani elatise vähendamist ta nõuab. Seega tuleb hagejal esitada täpne nõue.
8.Hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded peavad olema selged ja täidetavad ning tuginema hagi aluseks olevatele asjaoludele. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud
9.TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses tuua välja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
10.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on M Pilt 13. septembri 2017 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas 2-17-12655 välja mõistetud B Pi kasuks elatis 235 eurot kuus muutuvas suuruses, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni B Pi täisealiseks saamiseni CCCCCCCCCC, ning M Pi kasuks elatis 235 eurot kuus muutuvas suuruses, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni M Pi täisealiseks saamiseni CCCCCCCCCCC. Selles asjas kohtule esitatud vastuses, millega M P on hagi õigeks võtnud, on M P kohtule esitanud ka seisukoha, mille kohaselt tuleks temalt elatis välja mõista mitte miinimaalmääras, vaid keskmises määras, kuna laste kulutused on suured ja lähevad aastatega suuremaks.
11.Elatise nõude vähendamise aluseks olevad asjaolud ja põhjendused tuleb hagiavalduses välja tuua arvestades kohtu järgnevaid selgitusi. Esitatud kujul ei ole mõistetav millistele asjaoludele tuginedes hageja elatise vähendamist soovib. Asjaolude välja toomine ja tõenditega seostamine on hageja kohustus. Hagiavalduses peab olema kirjas, millised asjaolud on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ning kuidas need asjaolud mõjutavad elatise suurust nii, et hagejal tuleks lapsele (kostjale) maksta just selline summa nagu hageja taotleb. Asjaolu väljatoomisel tuleb konkreetselt märkida, milline tõend vastavat asjaolu tõendab. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.
12.Kohus selgitab, et TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada
või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi alust siis, kui: -
ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
-
lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise nõude esitamise aluseks olla ka see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise õiguslik olukord – perekonnaseaduse (PKS) § 2172 ja PKS § 101.
13.Vastavalt PKS § 2172 lg 1 on alates 2022. aasta 1. jaanuarist vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus juhul, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on ta kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Sama sätte teine lõige sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
14.Kohus selgitab, et õiguslikule olukorra muutumisele tuginemine ei tähenda, et elatise summat automaatselt vähendatakse. Vähendamine uue miinimumini saab olla õigustatud siis kui lapse vajadused ei ole miinimumelatisest suuremad.
15.Kohus selgitab, et alates 1. jaanuarist 2022 ette nähtud miinimumelatise elatise suuruse arvutamise alused on PKS § 101 lg 3 – 7 kohaselt järgmised: -
igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Elatise baassumma on alates 2022. aasta 1. aprillist 209,20 eurot (PKS § 101 lg 3);
-
baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4);
-
vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5);
-
kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6);
-
kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
Miinimumelatise summa arvutamisel on abiks Justiitsministeeriumi loodud elatiskalkulaator https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
16.Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt tuleb PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär, vanemad annavad ülalpidamist võrdselt ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses
sätestatud miinimumsuuruses. Seega vanemalt elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras lapse vajadusi tõendama ei pea.
17.Lisaks selgitab kohus, et juhul kui elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus, siis täitemenetluses olev võlgnevus ei kuulu läbivaatamisele elatise suuruse vähendamise menetluse raames. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kui hageja leiab, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud tuleb esitada vastavad andmed kohtutäiturile ning samuti on tal õigus esitada tulenevalt eelpool toodust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 tuleb menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel märkida menetlust lõpetavas määruses, sh määruses millega kohus keeldub hagi või avaldust menetlusse võtmast. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 1). Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
19.TsMS § 372 lg 5 näeb menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.