II hagi VT vastu ühisvara jagamiseks ja 27 727,92 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. oktoobri 2015 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste II apellatsioonkaebus ja VT vastuapellatsioonkaebus liigid Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind Apellatsioonkaebuse hind 27 727,92 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 1278 eurot
Menetlusosalised esindajad
II (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Hageja: lepinguline esindaja Oksana Smirnova
ja
Kostja: VT (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Istungi toimumise aeg
08. märts 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. oktoobri 2015 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata II hagi VT vastu 27 727,92 euro väljamõistmiseks ja menetluskulude jaotamise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Jätta kohtuotsus muutmata osas, millega kohus jättis ühisvara jagamisel VT-le E ja OÜ H osad ning mõistis VT-lt enamsaadud vara arvel II kasuks välja hüvitise 1278 eurot.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.II esitas 30.03.2015 Harju Maakohtule hagi VT vastu ühisvara jagamiseks ja 27 727,92 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 15.09.2007 ja lahutati 06.12.2012. Abielu ajal asutati OÜ E, millest poolte osamaksu suurus on 1278 eurot ja OÜ H, millest poolte osamaksu suurus on samuti 1278 eurot. Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et kostja omandisse jääb 100% osaühingute osalustest ja kostja tasub hagejale kompensatsiooni 1⁄2 osade maksumusest ehk (1278+1278)/2 = 1278 eurot.
3.Poolte kaasomandis oli korteriomand Tallinnas aadressil XXXXX XXX XXX. Pooled müüsid korteri ühiselt 04.02.2015. Ostu-müügilepingu p 3.4.3 alusel edastas notar 55 455,85 eurot ostuhinnast kostja arvelduskontole. Kuna korteriomand oli kaasomandis võrdsetes osades, kuulub saadud raha poolte vahel võrdselt jagamisele. Poolte vahel oli selle kohta suuline kokkulepe, mida kostja ei täitnud ja ta on seega hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja on tekitanud hagejale kahju. Kostja on kohustatud hagejale tasuma 1⁄2 ostu-müügi summast, s.o 27 727,92 eurot.
4.Hageja vaidles vastu kostja protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele. Korteriga seonduvaid makseid tasuti abielu ajal ja kulude kandmiseks olid suulised kokkulepped. Hageja kandis muid kulusid ja kandis kostja kontole raha rohkem kui 34 000 eurot. Alates 2012.a ei elanud hageja vaidlusaluses korteris, seega ei tarbinud ka teenuseid (vesi, elekter jm). Kostja ei ole tasaarvestusavalduses näidatud summa suurust tõendanud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale 1⁄2 korteri müügist saadud raha. Kostja ei ole seda hagejale lubanud. Poolte vahel oli kokkulepe, et kogu saadud raha jääb kostjale. Hageja ei teinud ühtegi panust korteri soetamiseks ega ülalpidamiseks. Nii sissemakse kui ka kõik laenu-, intressi-, kindlustuse- ja majandamiskulude maksed tasus kostja. Seega on hageja nõue vastuolus ka hea usu põhimõttega.
6.Hageja ei ole välja toonud, miks osaühingute osi ei saaks jagada selliselt, et need jäävad hageja ainuomandisse, pannes hagejale kohustuse hüvitada kostjale nende väärtus. Osaühingute osade väärtus on nende nimiväärtusest oluliselt väiksem, kuna osaühingud ei ole heas majanduslikus seisus. Kuna vara täpse väärtuse tuvastamine on arvestades selle eeldatavat turuväärtust ebamõistlikult kulukas, on õiglane, kui osad müüakse avalikul enampakkumisel.
7.Alternatiivselt tasaarvestab kostja hageja nõude oma nõudega tema vastu kattuvas osas. Alates XXXXX XXX XXX-XXX korteri omandamisest kuni selle võõrandamiseni tasus
kostja laenu, intressi ja kindlustusemakseteks kokku 49 246,15 eurot ning majandamiskulude katteks 14 373,44 eurot, samuti korteri võõrandamise kulu 246,42 eurot. Hagejal kaasomanikuna on kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on kostjal 31 933,01 euro suurune nõue hageja vastu. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jättis OÜ E osad kostjale ja mõistis kostjalt enamsaadud vara arvel hageja kasuks välja hüvitise 1278 eurot. Hageja nõude 27 727,92 euro saamiseks jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
9.Kuna kostja ei ole ühisvara jagamiseks esitanud vastuhagi, lahendab kohus asja lähtudes hageja nõudest. Kostja on OÜ E ja OÜ H osaniku ja juhatuse liikmena aktiivselt osalenud osaühingute majandustegevuses, arendanud osaühinguid ning hoolitsenud nende tegevuse jätkumise eest. Seetõttu tuleb jätta osaühingute osad kostja omandisse.
10.Nõustuda ei saa kostja väitega, et osaühingute osa väärtus on nimiväärtusest oluliselt väiksem, kuna ühingud on halvas majanduslikus seisus. Äriühingute tavapärases majandustegevuses võib tekkida olukordi, mil äriühingul on ajutisi raskusi maksude tasumisel ja muude rahaliste kohustuste täitmisel. Samuti ei tähenda osaühingu väärtuse kohest vähenemist juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmine maksude tasumise ja vastavate deklaratsioonide esitamata jätmise näol.
11.Osaühingu osa harilikuks väärtuseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 mõttes võib olla osaühingu osa bilansiline väärtus. Kostja ei ole tõendanud, et osaühingutel on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku (ÄS) § 136 nimetatud osakapitali suurus, mistõttu peaks osanik tulenevalt ÄS § 176 kaaluma osaühingu tegevuse edasise jätkamise võimalikkust. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide osaühingu väärtuse olulisest vähenemisest alla osakapitali suuruse. Muude tõendite puudumisel saab osaühingu osa väärtuse määrata osa nimiväärtuse järgi. Osa väärtuse väljaselgitamiseks eksperdilt arvamuse küsimist pooled ei taotlenud. Pooled on üksmeelel selles, et osa väärtus ei ole suurem kui selle nimiväärtus.
12.Hageja nõue tuleb rahuldada ja jätta OÜ E osa nimiväärtusega 5000 eurot kostja omandisse. Sellest 25,56%, s.o 1278 eurot oli varaühisuse lõppemise seisuga poolte ühisvara, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 12,78%, s.o 639 eurot. Samuti tuleb pooltele ühisvarana kuulunud OÜ H osa nimiväärtusega 1278 eurot jätta kostja omandisse ja kostjal tuleb hagejale hüvitada 25% osakapitalist, s.o 50% pooltele ühisvarana kuuluva osa nimiväärtusest, so 639 eurot.
13.Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema oleks tahtnud kostja rikastamiseks täita mingit kohustust, puudub hagejal õiguslik alus nõude esitamiseks kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätetest tulenevalt. Pooled leppisid 04.02.2015 korteri ostu-müügilepingu punktis 3.4.3 kokku, et notar edastab korteriomandi ostuhinnast notarikontole hoiustatud rahast 55 455,85 eurot kostja kontole. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi müügilepingus kokkulepitut mõistma samadel asjaoludel nii, nagu pooled kokkulepitu lepingus sõnastasid, s.o et korteriomandi ostuhinnast notarikontole hoiustatud rahast 55 455,85 eurot kantakse kostja kontole ilma tingimusteta.
14.Tehingu tegemise ajal ei olnud pooled abielus, samuti ei elanud nad hageja väitel koos. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta loobus korteriomandi müügilepingu sõlmimisel osa ostusumma enda pangakontole kandmise võimalusest ja
leppis selle asemel kokku ostusumma väljamaksmise kostja pangakontole, kui ta tegelikult tahtis seda endale ning miks pooled ei leppinud lepingus kokku 1⁄2 rahasumma hiljem hagejale maksmises, kui see oli poolte ühine tahe. Kuna pooltevahelise suulise lepingu olemasolu ei ole tõendatud, siis ei ole kostja oma kohustusi rikkunud ning hagejal puudub õigus rahalise kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu.
15.Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, ei tule analüüsida kostja tasaarvestuse vastuväite põhjendatust ja hageja vastuväiteid tasaarvestuse avaldusele.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-te 1 ja 2 ning § 163 alusel on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud nende enda kanda. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata tema nõude kostjalt 27 727,92 euro väljamõistmiseks ja jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Esimese ja teise astme kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagejal puudub õiguslik alus nõude esitamiseks kostja vastu tulenevalt alusetu rikastumise sätetest ja et hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale 1⁄2 korteriomandi ostuhinnast. Tuvastatud on, et korter Tallinnas, XXXXX XXX XXX oli poolte kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades. Seega on ilmselge, et korteri võõrandamisest saadud raha tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Hageja võõrandas korteriomandi, kuid ei ole saanud oma osale vastavat kompensatsiooni.
19.Ebaõiged on maakohtu viited Riigikohtu praktikale VÕS § 1028 kohaldamise osas. Samas kui kohus leidis, et hageja nõuet ei saa rahuldada VÕS § 1028 alusel, oleks ta pidanud kohaldama muid võlaõigusseaduse sätteid. Hageja on nõude alusena tuginenud asjaolule, et ta oli korteri 1⁄2 osa omanik. Kostja oleks pidanud tõendama, et hagejal on kohustus kostja ees ja hageja ei ole seda kohustust täitnud, mille tagajärjel omandas kostja 1⁄2 korteriomandi võõrandamisest saadud summast seaduslikul alusel. Ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt on omanikul kaasomandi jagamisel õigus saada raha vastavalt tema osa suurusele. Vastuapellatsioonkaebus
20.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 1278 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahaline hüvitis kostjalt välja mõistmata ning välja mõista hagejalt kostja kasuks 89,83% esimese astme kohtu menetluskuludest ja 100% apellatsioonimenetluse kuludest.
21.Hageja nõue rahalise hüvitise väljamõistmiseks oleks tulnud jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud oma nõude suurust. Seaduses ei ole ette nähtud, et osaühingu osa turuväärtus on vähemalt pool selle nimiväärtusest. See asjaolu oleks tulnud tuvastada tõendite alusel.
22.Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud. Hageja ühisvara jagamise nõue moodustas umbes 10,17% ja alusetu rikastumise nõue 89,83 % kogu nõudest. Kuigi ühisvara jagamise asjades on õige jätta menetluskulud poolte endi kanda, ei anna see alust kalduda kõrvale menetluskulude tavapärasest jaotusest hageja teise nõude osas. Kuna hageja alusetu
rikastumise sätete alusel esitatud nõue jäi rahuldamata, siis tuli selle nõudega seotud menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
23.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata ning menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 27 727,92 euro väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotamise osas. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega kohus jagas ühisvara ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
25.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus osaühingute osad õigesti kostjale ja mõistis kostjalt välja hüvitise 1278 eurot hageja kasuks. Kohus lähtus osaühingute osade hariliku väärtuse määramisel põhjendatult nende nimiväärtusest. Kostja ei tõendanud oma väidet, et osaühingute osade väärtused on nimiväärtusest väiksemad. Ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
26.Tõendatud on asjaolu, et kummalegi poolele kuulus 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist asukohaga XXXXX XXX XXX-XXX Tallinnas. Pooled müüsid korteriomandi 04.02.2015. Korteriomandi müügilepingu p 3.4.3 alusel kandis notar 55 455,85 eurot ostuhinnast kostja arvelduskontole. Hageja leiab, et tal on õigus saada 1⁄2 korteriomandi võõrandamisest saadud summast, s.o 27 727,92 eurot temale kuulunud omandi osa eest. Kostja vaidles sellele vastu väitega, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi müüdud korteriomandi eest kogu raha saama ainult kostja.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt korteriomandi müügist saadud raha alusetu rikastumise sätete alusel. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Samas on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud kontrollima, kas hagi kuulub rahuldamisele muude VÕS sätete alusel. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid peab tuvastatud asjaolude alusel kohaldama seadust ise.
28.Maakohus jagas ka tõendamiskoormise valesti, leides, et hageja peab tõendama seda, et tal on õigus saada kostjalt oma omandiosale vastav müügisumma. Ringkonnakohus leiab, et kostja oleks pidanud tõendama, et tal on õigus jätta endale hagejale kuulunud korteriomandi osa müügist laekunud raha, mida ringkonnakohus selgitas kostjale ka kohtuistungil. Ringkonnakohus ei nõustu samuti järeldusega, milleni jõudis maakohus lepingu p 3.4.3 tõlgendamisel.
29.Ringkonnakohus leiab, et korteriomandi müügilepingu p-s 3.4.3 sisaldub üksnes kokkulepe selle kohta, et korteriomandi müügist (sh hagejale kuulunud osa müügist) saadud raha kantakse kostja kontole. Pooled ei leppinud korteriomandi müügilepingus kokku selles, et hageja loobub oma omandiosa müügist saadud rahast kostja kasuks, nagu maakohus leidis. Lepingu p 3.4.3 kajastab poolte vahelist käsunduslepingut VÕS § 619 tähenduses, st müüjate sisesuhtes kostja kohustust täita hagejalt saadud käsundi alusel ostja ees müügilepingust tulenev kohustus VÕS § 208 lg 1 järgi, s.o võtma ka hageja kui müüja eest
ostjalt raha vastu. VÕS § 626 lg 1 alusel peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud. Kostja ei ole tõendanud, et tal on õigus jätta vaidlusalune raha endale. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et tal ei ole tõendeid poolte suulise kokkuleppe sõlmimise kohta, mille kohaselt pidi kogu müügitehingust saadud raha jääma kostjale. Seega on kostjal kohustus anda VÕS § 626 lg 1 alusel hagejale välja 27 727,92 eurot, mille ta hageja käsundi täitmisega sai.
30.Kuna ringkonnakohus tuvastas erinevalt maakohtust, et hagejal on rahaline nõue kostja vastu, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel käsitleda kostja alternatiivselt VÕS § 198 alusel esitatud protsessuaalset tasaarvestuse avaldust (I kd lk 114). Kuna hageja vaidles kostja tasaarvestusele vastu, siis on edasises menetluses vaidluse esemeks tasaarvestava poole (kostja) nõue, s.o selle olemasolu ja tasaarvestuse lubatavus, millest sõltub hageja rahalise nõude lahendamise lõpptulemus. Maakohtul tuleb teha kindlaks tasaarvestuseks kasutatud kostja nõude olemasolu, selle sissenõutavus ja suurus ning teha seejärel otsustus, kas ja kui suures ulatuses kuulub hageja nõue rahuldamisele.
31.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.