Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-22-16467 jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 01.11.2022 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja isa juures 1 aasta ja 2 kuud. Kostja pole ühtegi korda hagejat toetanud, ostnud talle asju ega ka sünnipäeva kinki. Kostja ainult lubab hagejale kinke ning väljasõite, kuid pole midagi teinud. Samas teeb teisele lapsele kinke ja saadab raha. Kostja töötab Soomes. Isa töötasuks on umbes 1000 eurot kuus ja lasteraha 60 eurot kuus. Hageja ei ole kostja juures olnud, sest kostjal pole elukohta. Hageja igakuised kulud on kokku 923 eurot. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 150 eurot alates 01.11.2021. Tartu Maakohtu 03.11.2022.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja saatis 07.11.2022 kohtule e-kirja, milles küsis, kuhu ta peab kirjutama, et summat vähemaks teha, sest ta on hetkel töötu ja tal pole sissetulekuid. Kohus selgitas kostjale 11.11.2022 saadetud vastuses, kuidas tuleb esitada vastus hagile ning seda, et kompromissi sõlmimiseks tuleks pöörduda hageja esindaja poole. Kohus luges hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 07.11.2022, mil kostja võttis ise ühendust kohtuga, et uurida, kuidas vastust esitada. Kostja ei ole kättetoimetamisest 21 päeva jooksul ega hiljem hagile nõuetekohaselt ja sisuliselt ei vastanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks järgnevad vaidlustamata asjaolud: Kxxxxxxx Vxxxxxxx (sünd. 0xxxxxxxxx) on Rxxxx Vxxxxxxx ja Mxxxx Mxxx laps. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3-5 alusel arvutatav

2-22-16467 miinimumelatis on käesoleval ajal 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 1548 eurot, neist on maha arvestatud pool lapsetoetusest). Hageja nõuab kostjalt elatist alla miinimummäära. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei vastanud sisuliselt hagile ega esitanud elatisenõudele põhjendatud vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel veelgi allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.11.2022 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt, s.o perioodil 01.11.2021-31.10.2022. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on seega põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 1800 eurot (12 kuud x 150€/kuus). TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta RxxxxxVxxxxxxx pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.