Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Tsiviilasi R.U. hagi G.U. vastu ühisvara jagamiseks ja G.U. vastuhagi R.U. vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.U. apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
8. november 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): R.U. (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja (apellant): G.U. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Ivanov
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu R.U. hagist loobumine ja G.U. vastuhagist loobumine osas, mis puudutab ühisvarasse kuulunud X.X. Hooneühistu liikmelisuse jagamist, lõpetada selles osas 1(10)
tsiviilasja menetlus ning tühistada Viru Maakohtu 25. novembri 2021. a otsus osas, millega maakohus otsustas müüa liikmelisuse X.X. Hooneühistus (garaažiboks nr X) avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu poolete vahel võrdsetes osades (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.2).
2.Täpsustada maakohtu otsuse resolutsioonis (p-s 2.4) märgitud ühisvara varasuhte lõppemise kuupäeva ning muuta vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Lugeda Viru Maakohtu 25. novembri 2021. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada hagiavaldus ja vastuhagiavaldus osaliselt.
2.Lõpetada poolte varaühisus ning jagada R.U. ja G.U. ühisvara järgmiselt:
2.1.Müüa korteriomand aadressil XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu R.U. ja G.U. vahel võrdsetes osades;
2.2.Müüa 2003. aasta sõiduauto Opel Meriva (registreerimismärk XXXXXXXX) avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu R.U. ja G.U. vahel võrdsetes osades.
2.3.Jagada poolte pangakontodel (sh arveldus-, hoiu- ja väärtpaberikontod) seisuga 2. aprill 2019 olnud rahalised vahendid R.U. ja G.U. vahel võrdsetes osades ning mõista R.U.lt G.U. kasuks välja 254 eurot 27 senti ja G.U.lt R.U. kasuks 1781 eurot 79 senti.
3.Tasaarvestada R.U. ja G.U. vastastikused nõuded (resolutsiooni p 2.3) ning välja mõista G.U.lt R.U. kasuks 1527 eurot 52 senti.
4.Jätta menetluskulud poolte kanda."
5.Poolte apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2(10)
1.R.U. (hageja) esitas 23. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagi G.U. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 1. oktoobril 1971. Abielu lahutati Viru Maakohtu 26. veebruari 2019. a otsusega tsiviilasjas nr XXXXXXXXXX. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulusid ühisvara hulka: korteriomand X linnas aadressil XXXXXX, korter nr X (registriosa number XXXXXXXX) (korteriomand); liikmesus X.X. Hooneühistus (varem garaažiühistu "X") (ühistu liikmesus); sõiduauto Opel Meriva (väljalaskeaasta 2003, registreerimismärk XXXXXXXX) (sõiduauto); abielu lahutamise ajal kostja pangakontol olnud raha 3563 eurot 58 senti. Hageja palus asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus korteriomandi omaniku kande muutmiseks ja hageja sissekandmiseks ainuomanikuna. Hageja hinnangul on ühisvaras oleva korteriomandi väärtus (turuhind) vähemalt eurot, ühistu liikmelisuse väärtus 5500 eurot ja sõiduauto väärtus 1500 eurot.
Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et jätta korteriomand hageja ainuomandisse ning ühistu liikmesus, sõiduauto ja kostja kontol olnud raha 3563 eurot 58 senti kostja ainuomandisse. Kostjale tuleb määrata hüvitis omandiõiguse kaotamise eest 818 eurot 21 senti. Alternatiivselt palus hageja panna korteriomand hageja ja kostja vahelisele enampakkumisele ning ühistu liikmesuse ja sõiduauto avalikule enampakkumisele, jagades müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades; jätta kostja kontol abielu lõpetamise ajal olnud raha 3563 eurot 58 senti kostja ainuomandisse ja määrata hagejale hüvitisena 1⁄2 kostja kontol abielu lõpetamise ajal olnud rahast, s.o 1781 eurot 79 senti. Samuti avaldas hageja 28. aprilli 2021. a istungil, et kõik poolte ühisvarasse kuuluvad esemed tuleb müüa ja saadud tulu poolte vahel jagada. Hageja märkis, et sõiduauto ja ühistu liikmesusega seotud garaažiboks on kostja valduses ning hageja ei ole nende omandõiguse säilitamisest huvitatud. Hageja on huvitatud korteriomandi ainumandist. Hageja pangakontol abielu lõppemise seisuga raha ei olnud.
2.Kostja esitas 18. märsil 2020 vastuhagi, milles palus jagada ühisvara selliselt, et jätta korteriomand ja kostja pangahoiused summas 3563 eurot 58 senti kostja ainuomandisse ning sõiduauto ja ühistu liikmesus hageja ainuomandisse. Kostja märgib, et ta elab poolte ühisvarasse kuuluvas korteris ning tal ei ole muud eluaset. Kostja tervislik seisund muudab elukoha vahetamise äärmiselt keeruliseks või isegi võimatuks. Hageja asus omaalgatuslikult elama teise kohta ning tema tervis on endiselt hea. Eelmärgitud põhjustel tuleb korteriomand jätta kostja ainuomandisse. Arvestades kostja tervislikku seisundit ja vanust, on mõistlik jätta sõiduauto ja ühistu liikmesus hageja ainuomandisse. Kostja on valmis tasuma hagejale korteriomandi omandiõiguse kaotuse eest õiglase hüvitise. Hüvitise arvutamisel tuleks arvesse võtta ka mõlema poole pangahoiuseid abielu lõppemise seisuga. Kui hageja ei soovi ühistu liikmesust ja sõiduautot endale, siis tuleb kostja hinnangul see vara müüa ja jagada saadud raha poolte vahel võrdsetes osades. Sealjuures tuleb samuti arvestada, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse.
3.Hageja märkis vastuses vastuhagile, et juhul, kui korteriomand jääb kostja ainuomandisse, siis on kostja kohustatud hagejale hüvitisena maksma kokku 7881 eurot 79 3(10)
senti, s.o 6100 eurot (pool korteriomandi turuhinnast) ning 1781 eurot 79 senti (pool kostja pangakontol olevast rahast). Hageja ei ole veendunud, et kostja on võimeline seda summat tasuma. Juhul, kui kostja ei ole võimeline ülaltoodud summat ühe maksena tasuma, on hageja hinnangul mõistlik jätta korteriomand hageja ainuomandisse ning sellisel juhul tuleb hagejal kostjale hüvitisena tasuda 4318 eurot 21 senti (6100 eurot – 1781 eurot 79 senti).
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 25. novembri 2021. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Kohus lõpetas poolte varaühisuse ja jagas ühisvara järgmiselt: müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu poolte vahel võrdsetes osades; müüa ühistu liikmesus avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu poolte vahel võrdsetes osades; müüa sõiduauto avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu poolte vahel võrdsetes osades; jagada poolte pangakontodel (sh arveldus-, hoiu- ja väärtpaberikontod) seisuga 19. veebruar 2019 olnud rahalised vahendid poolte vahel võrdsetes osades ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 254 eurot 27 senti ja kostjalt hageja kasuks 1781 eurot 79 senti, tasaarvestada poolte nimetatud vastastikused nõuded ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1527 eurot 52 senti. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt jagatakse asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-st 1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, millest tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. Kohus tuvastas, et poolte ühisvara koosseis on järgmine: korteriomand (XXXXXXXX; registriosa nr XXXXXXXX); ühistu liikmesus (X.X. Hooneühistus); sõiduauto (Opel Meriva; väljalaskeaasta 2003; registreerimismärk XXXXXXXX);
19.veebruari 2019. a seisuga kostja pangakontodel olnud raha 3563 eurot 58 senti;
19.veebruari 2019. a seisuga hageja pangakontol olnud raha 508 eurot 54 senti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ühistu liikmesus ja sõiduauto tuleb müüa avalikul enampakkumisel. Poolte vahel on vaidlus korteriomandi ja ühisvara hulka kuuluva raha jagamise osas. Kohus saab AÕS § 77 lg 2 alusel koosmõjus PKS § 37 lg-ga 3 ühisomandi lõpetamise viisi määrates valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pooled on hagis või vastuhagis nõudnud. Kohus nõustus hageja poolt 28. aprilli 2021. a kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et kogu poolte ühisvara tuleb müüa ja saadud tulu poolte vahel jagada. Ühisvara tuleb müüa ning saadud tulu jagada poolte vahel võrdselt. Mõlemad pooled soovivad korteriomandi omandiõigust. Kohus suunas pooli kohtumenetluse kestel korduvalt kompromissi sõlmima, kuid pooled kokkuleppeni ei jõudnud. Kostja ei ole võimeline hagejale omandiõiguse kaotamisest tulenevat hüvitist ühes osas tasuma, paludes rakendada ajatamist. 4(10)
Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et poolte vaheline ühisvara tuleb jagada ülalviidatud viisil. Hageja pangakontol oli abielu lõppemisel 508 eurot 54 senti ja kostja kontodel 3563 eurot 58 senti. Poolte pangakontodel seisuga 19. veebruar 2019. a olnud raha tuleb poolte vahel jagada võrdsetes osades. PKS § 34 lg-test 1–3 tuleneb, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Kostja väitel on hageja teinud abielu kestel ühisvara arvelt kulutusi, millest ta teadlik ei olnud. Kohus leidis, et kostja ole tõendanud hageja poolt ühisvara kasutamist oma lahusvara huvides. Samuti ei ole kostja tõendanud, et poolte ühisvara oleks vähenenud hageja süülise käitumise tõttu. Seetõttu ei saanud kohtu hinnangul arvestada ühisvara koosseisu hageja pangakontol olnud raha, mille arvelt tehti abielu kestel kulutusi. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 164 lg-st 1.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub 27. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Asja arutamise viimane kohtuistung maakohtus toimus 28. aprillil 2021, kus kohus teatas, et otsus tehakse teatavaks 12. mail 2021. Kohus tegi TsMS § 452 lg-s 4 sätestatut rikkudes otsuse 25. novembril 2021 ehk kaheksa kuud pärast viimast kohtuistungit. Pärast viimast kohtuistungit maakohtus asjaolud oluliselt muutusid. 2021. a juunis müüsid pooled ühiselt ühisvarasse kuuluva ühistu liikmesuse 5000 euro eest. Raha jagati poolte vahel võrdselt. Kostja praegune varaline seis võimaldab tal maksta hagejale ühekordse hüvitise vara kaotamise eest. Samuti tuleb arvesse võtta, et 4. märtsil 2021 omandas hageja endale eluaseme ja praegusel ajal ei vaja eluaset. Hageja ainus eesmärk, nagu nähtub toimikumaterjalidest, oli soov saada hüvitist, erinevalt kostja soovist oma kodu säilitada. Maakohus andis esitatud tõenditele ebaõige hinnangu, rikkus oluliselt otsuse tegemise tähtaega, millega rikkus menetlusõiguse norme, sh TsMS § 351 lg-t 1, § 435 lg-t 1, § 436, § 438 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja § 452 lg-t 4. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata poolte erineva varalise seisundi (sissetulekute erinevuse), samuti kostja tervisliku seisundi, mille tõttu võivad uue elukohta otsimine ja sinna kolimine kostja jaoks kaasa tuua rasked tagajärjed. Kosta soovitud hüvitise ajatamise periood ei ületaks eelduslikult korteri müügiks vajalikku aega. Tehtud otsust ei saa lugeda õiguspäraseks, kui kohus annab asjaoludele ebaõige hinnangu ning tehtud otsust ei saa pidada õiglaseks juhul, kui ühelt poolelt on võetud võimalus omada eluaset, teisel lastakse käituda pahauskselt ja rahuldatakse nõue, mis ei ole õigustatud faktiliselt ega juriidiliselt. Kostja tugines menetluses mh sellele, et hageja, kelle igakuine sissetulek jääb vahemikku 1800 eurot, kulutas saadud raha eranditult enda isiklikeks vajadusteks ega arvestanud kuidagi perekonna vajadustega. Kohus jättis välja selgitamata, kuhu hageja raha kulutas ja mis raha eest hageja endale sõiduki ostis. Samuti ei arutanud kohus asja ammendavalt. Minetuste tagajärjel tegi kohus õigusvastase ja põhjendamatu otsuse. Samuti jättis kohus ebaõigesti kohaldamata PKS § 28 lg 3. 5(10)
Hageja osaliselt toetab kostja apellatsioonkaebust.
Ühisvarasse kuulunud ühistu liikmesus on juba poolte kokkuleppel jagatud ning kohtul ei ole seda vaja enam jagada. Muude kostja väidetega hageja nõus ei ole. Hageja ei ole olnud pahauskne oma endise abikaasa suhtes. Hageja ostis sõiduauto Renault Espace (registreerimismärk XXXXXXX 1800 euro eest pärast abielu lõppemist. Auto hind ei olnud 3500 eurot, nagu väidab kostja. Hageja on ostnud endale ka korteri 1425 euro eest. Auto ja korteri ostmiseks võttis hageja laenu (kasutas Swedbank AS-i krediitkaarti). Hageja ei ole vastu, et nii korteriomandi kui ka sõiduauto Opel ainuomanikuks saab kostja, kuid hageja soovib saada omandi kaotuse eest hüvitist. Hageja ei ole nõus kompensatsiooni tasumise ajatamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jagas ühistu liikmesuse selle müügiga avalikul enampakkumisel. Nimetatud osas tuleb asja menetlus lõpetada seoses hagist- ja vastuhagist loobumisega (TsMS § 657 lg 1 p 4). Samuti tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni varaühisuse varasuhte lõppemise aja osas ning muuta selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
TsMS § 442 lg 5 ja § 654 lg 1 teise lause kohaselt lahendab ringkonnakohus otsuse resolutsiooniga ka poolte veel lahendamata taotlused. Apellatsioonimenetluses esitatud poolte väidetest nähtub, et ühisvarasse kuulunud ühistu liikmesus on juba jagatud selliselt, et liikmesus on poolte kokkuleppel müüdud ning müügist saadud raha 5000 eurot hageja ja kostja vahel võrdsetes osades jagatud. Pooled kinnitasid seda ka 8. novembri 2022. a ringkonnakohtu istungil (II kd, tl 164 pöördel). Pooled loobusid istungil ühistu liikmesuse jagamise osas hagis ja vastuhagis esitatud nõuetest (II kd, tl 164 pöördel).
TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmisel apellatsioonimenetluses tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg-st 1 tulenevalt esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagist ja kostja vastuhagist loobumine osas, mis puudutab ühisvarasse kuulunud ühistu liikmesuse jagamist, tuleb TsMS § 429 lg 1 ja § 645 lg 1 alusel vastu võtta, vastavas oas maakohtu otsus tühistada ja menetlus asjas lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aluseid, mille tõttu tuleks jätta loobumised vastu võtmata.
Maakohtu tuvastatu kohaselt kuuluvad lisaks ühistu liikmesusele ühisvara hulka korteriomand, sõiduauto ning poolte pangakontodel varasuhte lõppemise seisuga olnud raha. Apellatsioonkaebuses ei ole neid maakohtu järeldusi vaidlustatud. 6(10)
Maakohus on otsustanud müüa nii korteriomandi kui ka sõiduauto avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadava tulu poolte vahel võrdsetes osades. Apellatsioonkaebuse väidetest võib järeldada, et korteriomand tulnuks kostja hinnangul jätta tema ainuomandisse ning sõiduauto pigem hagejale.
Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud, mis koormab ühisomanikke kõige vähem (vt nt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 21 ja 22). Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu kaalutulus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu 13. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117/149, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).
Apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu ringkonnakohtu arvates, et maakohus oleks korteriomandi ja sõiduauto ühisomandi lõpetamisel diskretsiooni piire ületanud või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
11.1.Korteriomandi ühisomandi lõpetamise osas on pooled taotlenud erinevaid AÕS § 77 lg-s 2 (koosmõjus PKS § 37 lg-ga 3) nimetatud asja jagamise viise, mh on hageja maakohtu 1. oktoobri 2020. a istungil leidnud, et kogu vara (sh korteriomand) tuleks müüa avalikul enampakkumisel ning raha poolte vahel jagada (II kd, tl 73 pöördel). Kostja on taotlenud vastuhagis korteriomandi jätmist tema ainuomandisse. Hageja on olnud menetluses iseenesest nõus lahendusega, kus korterimand jääb kostja ainuomandisse, ka ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ta ei soovi enam korteriomandit endale. Samas on pooltel asja materjalidest nähtuvalt olnud erimeelsus kostja poolt hagejale korteriomandi eest makstava hüvitise osas. Maakohtus on vaidlus olnud eelkõige hüvitise maksmise viisi üle, kuna kostja taotles hüvitise maksmise ajatamist. Ringkonnakohtu istungil avaldatust järeldub, et erimeelsus on ka õiglase hüvitise suuruses. Hageja avaldas, et hüvitis peaks kindlasti olema suurem kui 4500 eurot ning kostja ei olnud nõus tasuma ka sellises suuruses hüvitist (II kd, tl 164 pöördel – tl 165).
11.2.Ringkonnakohus rõhutab, et kui üks kaasomanik (ühisomanik) soovib asja või õigust endale, peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma. Juhul kui eseme omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, siis ei saa eset jätta hüvitise eest sellele kaasomanikule (või ühisomanikule), vaid ese tuleb panna avalikule enampakkumisele, eeldusel et selline nõue on hagis või vastuhagis (alternatiivselt) esitatud (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 25 ja selle alapunktid).
11.3.Asja materjalide hulgas olevast Pindi Kinnisvara hindamisaktist nähtuvalt (I kd, tl 99 pöördel – tl 115 pöördel) oli korteriomandi väärtus (TsÜS § 65) 8. veebruari 2020 seisuga 9000 eurot. Maakohtu 28. aprilli 2021. a istungi protokollist nähtuvalt nõustus hageja, et korteriomandi väärtus on 9000 eurot (II kd, tl 74). Arvestades, et 7(10)
abikaasade ühisvaras olevad asjad ja õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi teistsuguste kokkulepete puudumisel kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, peaks kostja poolt hagejale tasutav hüvitis korteriomandi kaotuse eest olema vähemalt 4500 eurot. Maakohtu menetluses ei olnud kostja enda väidete kohaselt võimeline korraga sellises summas hüvitist maksma. Apellatsioonimenetluses esitatud kostja väidetest võib järeldada, et kostja ei soovi nii suurt hüvitist maksta. Ringkonnakohus lisab, et korteriomandi väärtus võib olla praeguseks tõusnud. Asja materjalide hulgas oleva teise hindamisakti järgi on korteriomandi väärtuseks 14. jaanuari 2020. a seisuga hinnatud ka 12 200 eurot (I kd, tl-d 76–87). Hageja väidete kohaselt on korteriomandi väärtus hetkel suurem kui 9000 eurot, mistõttu ta ei pidanud 4500 euro suurust hüvitist apellatsioonimenetluses enam piisavaks (II kd, tl 165).
11.4.Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu kaalutlusotsustusse korteriomandi jagamisel sekkuda. Ühisomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad. Kostja väited poolte erinevast varalisest seisust pigem toetavad ühisvarasse kuuluva koretiomandi jagamiseks avalikku enampakkumise korraldamist. Avalik enampakkumine toob eelduslikult kõige parimini välja esme tegeliku väärtuse omandi kaotuse aja seisuga ning kostjal on võimalik ka endal enampakkumisel osaleda ning saada seeläbi korteriomamdi ainuomanikuks. Alternatiivina on kostjal võimalik kasutada korteriomandi müügist saadavat raha uue elukoha omandamiseks. Toimiku materjalid ei toeta kostja väidet, et elukoha vahetus oleks tema tervislikust seisundist tulenevalt välistatud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, nagu käituks hageja oma õiguste teostamisel pahauskeselt (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2).
11.5.Sõiduautot ei ole alust jätta hageja ainuomandisse. Hageja ei ole autot endale soovinud. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis (ühisomandis) olev ese ühele kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1417, p 23). Kuna kumbki poolt ei ole käesolevas asjas sõiduautot endale soovinud, otsustas maakohus seega õigesti sõiduauto jagada selle müümisega avalikul enampakkumisel.
Maakohus on jaganud ka poolte pangakontodel olnud raha ning mõistnud kostjalt poolte vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusena hageja kasuks välja 1527 eurot 52 senti. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ka selles osas alust maakohtu otsust lõppjäreldustes muuta. Samas on seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohtu kohustus ning ringkonnakohus ei ole TsMS § 652 lg 8 kohaselt seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik maakohtu järeldus, et pangakontodel olnud raha tuleb jagada 19. veebruari 2019. a seisuga. Ühisvara jagamisel määratakse ühisvara koosseis PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Poolte väidete ja maakohtu tuvastatu kohaselt lõppes poolte varaühisuse varasuhe nende abielu lahutamisega (PKS § 35 p 3). Poolte väidete kohaselt lahutati nende abielu 26. veebruari 2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas 8(10)
nr XXXXXXXXXX. Sama nähtub ka hagiavaldusele lisatud kohtuotsusest (I kd, tl-d 13– 14). Otsus tsiviilasjas nr XXXXXXXXXX jõustus kohtute infosüsteemi andmete kohaselt
2.aprillil 2019. Eelmärgitut arvestades tuleb pangakontodel olnud raha jagada 2. aprilli 2019. a seisuga ning vastavas osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada ja põhjendusi muuta. Kostja apellatsioonkaebusest ei saa samas järeldada, et maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetav hüvitis peaks olema pangakontodel olnud raha jagamisel 2. aprilli 2019. a seisuga maakohtu leitust väiksem.
Kostja on tuginenud menetluses sellele, et hageja kulutas poolte ühisvara varasuhte ajal oma sissetuleku ainult isiklikeks vajadusteks ega arvestanud perekonna vajadustega. Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud asja õigeks lahendamiseks välja selgitama, kuhu hageja raha kulutas ja millise raha eest kostja endale sõiduki ostis. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu apellatsioonkaebusest, et need väidetavad maakohtu minetused võinuks mõjutada asjas tehtud lahendit.
13.1.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Iseenesest tuleneb PKS § 34 lg-st 3, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Ringkonnakohtu arvates ei ole aga kostja maakohtus esitanud ühisvara väärtuse hüvitamise nõuet PKS § 34 lg 3 alusel.
13.2.Kostja on palunud vastuhagis jagada ühisvarana ka poolte pangakontodel abielu lõppemise seisuga olnud raha ning võtta pangahoiustel olnud raha arvesse hüvitise väljamõistmisel enamsaadud ühisvara eest (I kd, tl-d 98–99). Seda on maakohus vaidlustatud otsuses ka teinud. Lisaks palus kostja 25. veebruari 2021. a seisukohas PKS §le 25 ja § 28 lg-le 3 tuginedes nõuda hagejalt selgitusi hageja 1. jaanuari 2017 – 19. veebruari 2019 pangakontode väljavõtetelt nähtuvate ülekannete sisu kohta (II kd, tl-d 62–63). Kostja on samas sisukohas esitanud väite, et ühisvara kulutamisel ei lähtunud hageja abikaasade ühishuvide järgimise ja vara korrapärase majapidamise põhimõtetest. Ringkonnakohus märgib, et PKS §-st 34 tulenevate nõuete maksmapanekuks ei pea pool tingimata esitama vastuhagi, piisab ka nõuete tasaarvestusavaldusena (VÕS § 197 lg 1) käsitletava vastuväite esitamisest (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 21.1).
13.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kumbki ülalviidatud maakohtus esitatud menetlusdokument kostja nõuet hageja vastu PKS § 34 lg 3 alusel. Kostja ei ole esitanud menetluses selgeid väiteid enda võimalike PKS § 34 lg 3 järgsete nõuete kohta, mida ta soovib tasaarvestuseks kasutada. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja maakohtu
28.aprilli 2021. a istungil nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega ega avaldanud, et soovib oma vastuväiteid täiendada (II kd, tl 74).
Ringkonnakohtule 31. oktoobril 2022 esitatud lõplikus seisukohas on kostja märkinud, et poolte ühisvarasse kuulub ka sõiduauto Renault Espace (registreerimismärk XXXXXX). Selle väitega ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada, sest maakohtu menetluses ei taotlenud kumbki pool selle sõiduauto jagamist ühisvarana (TsMS § 631 lg 1 ja § 652). Lisaks ei ole võimalik apellatsioonkaebust pärast apellatsioonitähtaja lõppu enam muuta ega täiendada (TsMS § 634 lg 1). Kõnealune sõiduauto ei saa ühisvarasse ka kuuluda, kuna kostja omandas sõiduki poolte väidete kohaselt pärast abielu lõppemist, seega mitte varaühisuse kestel (PKS § 25). 9(10)
Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 452 lg-s 4 sätestatud maksimaalset 40-päevast kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise tähtaega. Kohus tegi otsuse teatavaks peaaegu seitse kuud pärast asja arutamise viimast kohtuistungit. Samas ei anna see minetus iseenesest alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
Hageja poolt riigilõivu osalist tasumata jätmist puudutavatel apellatsioonkaebuse väidetel ei ole asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust. Ringkonnakohus märgib, et 18. novembri 2019. a määrusega on maakohus rahuldanud osaliselt hageja menetlusabi taotluse ning vabastanud hageja 100 euro ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel. Kohus kohustas hagejat tasuma 200 eurot riigilõivu nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 × 50 eurot) iga kuu 6. kuupäevaks. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot 50-euroste osamaksetena. Osamaksed on tehtud 29. novembril 2019, 10. detsembril 2019 ja 2. jaanuaril 2020.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 164 lg 1 ning § 168 lg-te 2 ja 4 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.